Lugesin Lizzy blogist tema 12 küsimust iseendale, mis ta leidis eesmärkmikust ja mõtlesin, et vastaks ka. Mulle on need blogides ringlevad küsimustikud alati meeldinud, nii et miks mitte.

1 Mida ma teeksin, kui ma ei kardaks mitte midagi?

Ilmselt reisiks retsilt ringi. Mulle idee poolest väga-väga meeldib reisida, aga ma kardan meeletult lendamist. Mida aeg edasi, seda rohkem ma kardan. Huvitav on see, et kunagi ma lendasin, nii et silm ka ei pilkunud, aga nüüd ajab mõte lennukitest mul juba judinad peale. Nagu… vabandust, aga sa lendad 10 kilomeetri kõrgusel 900 kilomeetrit tunnis mingis plekkpurgis, kuidas saab selles olukorras rahulikuks jääda?

Tartu lähedal Lennundusmuuseumis

2 Olen jäänud paigale või pürgin millegi poole?

Mul vahepeal olid mõned aastad, kus ma olin oma eluga suht paigal, aga nüüd viimased aastad ma ise tunnen, et liigun kogu aeg edasi. Samas on mu arvates normaalne, et elu käibki lainetena ja vahepeal peabki rahulikult paigal olema, mitte kogu aeg kuskile pürgima ja midagi tegema.

3 Kes on mulle kõige tähtsam inimene?

Kindlapeale mu väike õde Carmen. Jumal tänatud, et siia ilma nii äge inimene on sündinud.

Foto: Andri Savet

4 Kas minu elus on inimesi, kes ei peaks seal olema?

Ei, ma olen avastanud blokeerimise.

5 Mis on need väärtused, millesse ma usun?

Mulle on olulised kodu- ja perekonnaväärtused, ma olen hästi koduhoidev inimene. Tugevalt usun ka keskkonna hoidmisesse ja üritan teha paremaid valikuid, kus võimalik.

6 Mis on su suurim saavutus?

Oma suurimaks saavutuseks ma pean suvilas renoveerimist ja oma vanavanemate pärandist enda kodu loomist. Samas on mu iga päev täis väikseid saavutusi, sest ma väga naudin oma tööd ja selle tulemusi ning häid mõtteid, mida me edasi anname.

7 Mis pakub sulle tõelist rõõmu?

Viimasel ajal pakub mulle hirmsat moodi rõõmu jalutamine ja podcastide kuulamine. Ma varem ei viitsinud üldse jalutada – täiesti mõttetu tegevus ju ringi kõndida, ilma et otseselt kuskile läheks, aga vaat podcaste kuulates jalutada – see on teine tera!

Koduranda on täpselt paras jalutuskäik

8 Minu kõige pöörasem mälestus?

Ilmselt Kreekas 18- ja 19-aastaselt veedetud suved. Igasugused sekeldused ja peod ja soojal maal veedetud aeg oli ühele noorele hädavajalik, et iseseisva elu peale minna ja suureks saada.

Ka Kreekas, aga paar aastat tagasi

9 Pean ma kellegi peale viha? Miks?

Ma pidasin pikalt oma vanemate peale viha ausalt öeldes, sest mulle ei mahu pähe, kuidas saavad inimesed oma lapsi hüljata, aga mind aitas palju Rännaku teraapia, et mõista asjade seoseid ja siis mu halvakspanu kadus ja nüüd on mul neist hoopis kahju, et nad on suutnud oma elud nii sassi elada.

10 Mida ma tahaksin rohkem teha?

Kui üleüldse, siis reisida. Aga praegu ma tahaks hoopis väga aiatöid teha, aga ilm veel ei paista seda tegevust soosivat.

11 Kui rahal ei oleks väärtust, siis mida ma oma eluga peale tahaksin hakata?

Ilmselt elaks maal eraldatuses ja kui poleks raha ja seega ilmselt ka ühiskonda mitte, siis oleks mul ilmselt käed-jalad tööd täis, et hoida tuba soe ja kõht täis. Mulle üldiselt selline maalähedane eluviis sobiks täitsa, nii et võibolla ma isegi väga ei kurdaks. Ainus asi, et ma angerjatel kaela kahekorra keerata ei tahaks, aga selleks ma ju abiellusingi.

tea, kas varsti saab jälle karulaugujahile minna?

12 Suurimad elu õppetunnid?

Ma ei oska niimoodi midagi otseselt välja tuua. Eks elu ongi üks õppetund ja keegi polnud eile see, kes ta on täna (megadiip :D).

Laigi ja jaga:
fb-share-icon