MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Rahajutud: kes senti ei korja, see eurot ei saa

Nagu ma aastavahetuspostituses rääkisin, siis selle aasta suur eesmärk on rahaasjad. Paraku on sellega nii, et jumal naerab, kui inimene plaane teeb. Rääkides jumalast, siis ma vaatasin eile Netflixist, silmad punnis, jumala huvitavat dokumentaalseriaali Jeesusest “The Jesus Code”. Põhimõtteliselt on see doku, kus teadlased uurivad mingeid leitud esemeid, näiteks Jeesuse surilina, kas need on ehtsad (ei olnud, aga selle päritolu kohta on väga huvitav teooria, et see on esimene keskajast pärit fotokatsetus), Ristija Johannesse luid (olid samast ajastust ja Ristija Johannes oleks praegu see vend, kes karjub bussis “Kahetsege pattu, kahetsege pattu!” ja “Lõpp on lähedal!”). Näiteks leidis üks vend koopast vana kivist kasti, kus oli sees Juudase evangeelium, kus oli kirjas, et Juudas polnud sugugi mitte reetur. Ja see oli reaalselt pärit Jeesuse-ajast.

See on muidugi päris rets, kui Jeesus oli jumala poeg ja me ta lihtsalt maha lõime. Aga ma pigem kaldun arvama, et ta oli nagu mõni kultuse juht, kellel olid mingid võimed nagu näiteks Rasputinil, kes ka ju n-ö ravis inimesi ja tsaarinna Romanova ju pidaski teda reaalselt nagu maapealseks jumala käsilaseks, kuigi see oli rohkem vast uskumise jõud, Jeesus oli lihtsalt oma ajast nii ees, siis veel “Selgeltnägijate tuleproovi” ju ei olnud.
See ka, et ma olen mõelnud, et ma ei ohka enam “Issand! Kuidas nad nii tegid? Peksid-piinasid-lõid risti. Inimesed olid vanasti ikka metslased!” Mu üks sõber Johannes (mitte Ristija) ütles päris huvitava mõtte, et kui meie elaks Natsi-Saksamaal, siis me ilmselt oleks kõik natsid ja see oleks meie jaoks normaalne. Või et kui me oleks roomlased, siis me käiks Colosseumis vaatamas surmani võitluseid ja see oleks meie jaoks meelelahutus ja lõbus, kuigi praegu mõtleme sellele ja võdistame õlgu. Aga seal olidki ju tavalised inimesed, kelle jaoks see oli normaalsus. Samuti ilmselt tulevased põlved vaatavad kunagi dokusid, kus me rahus loomi sisse vitsutame ja mõtlevad, et me oleme barbarid, et me nii teeme. Nii et ilmselt ma oleks seal Jeesuse peksmisel esireas ja karjuks: “Jeesus? Kelleks see vend end peab? Mättasse lüüa!”

Ega jah, Jeesus on huvitav mees. Keegi võiks temast raamatu välja anda, oleks huvitav tema elulugu lugeda. Aga mitte Jeesusest ma ei tahtnud tegelt rääkida, vaid sellest, et kui inimene teeb plaane… Ühesõnaga uus aasta algas kohe kenasti uudisega, et telekanali tõlketoimetuse osakond, kus ma olen pea 15 aastat tööd teinud, suletakse ja tõlked tellitakse nüüd mujalt. Kõik, finito, quesadilla. Selles mõttes polnud see minu ainus töö, aga see oli üsna suur pirukatükk minu lisasissetulekust. Mul on nimelt selline süsteem, et oma põhisissetulekut ma kasutan elamiseks – arved, söök, kütus ja muud basic asjad, aga lisasissetulekutest teen siis remonti näiteks või täiendan oma Lamborghinide kollektsiooni garaažis.

Ma tegin teisel jaanuaril sellised kontod, kuhu ma plaanisin spets panna raha mainitud asjade jaoks. Eesmärk oli remondikontole aprilli keskpaigaks 2000 eurot, mis tähendab 133 eurot nädalas ja reisikontole mai lõpuks 900 eurot, mis tähendab nädalas 42 eurot. Väljakutse on Rahakrati aastaväljakutse, kus kannad iga nädal mingi summa kontole ja aastaga tuleb kokku 1000 eurot.
Nagu näha, siis on tulemus üsna lahja, aga vaatame asja helgest küljest – praegu ma saan reisida üheotsapiletiga Tartusse ja osta terrassikruvid.

Väljakutse muidu näeb välja selline. Iga nädal tõmbad siis ühe maha. Ei pea tegema järjest, vaid võib teha suvajärjekorras, ma ise teen vist järjest.

Ma pole sellest otseselt megahäiritud, et suur lisatöö nüüd kadus, aga fakt on see, et see oli mu lisasissetulekutest mingi 500-900 eurot, oleneb kuust, ja nüüd haigutab eelarves selle summa vääringus tühimik, mis ideaalis võiks tulla nüüd sisse kuskilt mujalt. Õnneks on tühimikega see hea lugu, et neid saab väga hästi täita.

Ja ma pole reaalselt kolm ööd saanud normaalselt magama jääda, sest ma mõtlen välja mingeid skeeme, kust plekki kokku ajada. Ma ei mõtle muidugi, et hakkan heroiini müüma, aga näiteks et hakkaks sushit tegema (ei oska tegelt) või teeks sõbrapäevaks uue seeria Tahmamari küünlaid (kui teil on ägedaid ideid, mis kirjadega küünlaid kindlalt rohkem ostetaks, andke kommentaarides märku) või prooviks blogiga raha kokku kühveldada või kust saaks kokku hoida.

Positiivne on, et mul tuli just jaanuaris juurde üks klient, kes kirjatöid tahab, see on umbes 100 € kuus lisa, aga no kes neid teab, kas nad veel juurde tellivad, praegu olid rahul. Ja veel üks toimetamisprojekt 250-325 € vääringus, aga see on ühekordne.

Ma üritamas magada ja mu aju lihtsalt.

Esimene asi on see, et blogi mulle kirjutada täiega meeldib ja olen selle unarusse jätnud, et teha tööd. Samas teenivad blogijad ju päris head pappi. Mis need Marimellid kuus kõrvale panevadki säästukontole – 30 milli? Raha nagu ratsahobusel sitta.
Mul on reklaamid küll peal, aga probleem nendega on see, et ega sealt midagi erilist tiksu. Kui ma palusin teil klikkida, siis te nii usinasti klikkisite (aitäh teile!), aga juurde tuli veits üle euro ja paljud üldse ei näinudki reklaame. Ma küsisin ka, et mis värk on ja öeldi, et praegu on madalhooaeg ja polegi palju reklaame.
Üks reklaamivõimalus on veel, see on AdSense, millega ma möllasin reaalselt pool õhtut, et need reklaamid endale postitustesse panna. Ma ei tea, kas ma saan millestki valesti aru, aga eile mingi kahe tunniga ma teenisin juba 73 senti ja hommikul kell 7 oli juba 28 senti teenitud. See on ju kullaauk!
Ma vaatan veits, mis see AdSense teeb ja kui SmartAdis koguneb jälle nii palju raha, et saaks välja võtta (min summa on 50 €), panen nemad ehk üldse kinni. Praegu on blogi nagu teleturg, aga ehk andestate mulle ja see on päris huvitav eksperiment ka, et palju teenib kuu lõikes SmartAdiga ja palju AdSense’iga.

Teiseks kuuldavasti teised blogijad müüvad oma blogisse reklaami, mina olen seni vana hea nodiblogija olnud, et on saadetud mingit kraami. Ausalt öeldes ma ei ole kunagi eriti viitsinud mingite huulepulkade või energiajookide eest kirjutada, olen vahel palunud allahindluseid või pakkunud välja, et saab postituse asjade eest, mida mul on reaalselt vaja. Aga miks mitte müüa mõned postitused kuus? Tegin ühele ettevõttele, kelle teenuseid ma nagunii tihti kasutan pakkumise, et tavai, 50 € ja kirjutaks igast värki kokku. Selles mõttes, et mu blogi külastas viimase 30 päeva jooksul kokku 11 000 unikaalset inimhinge ja see on juba täitsa arvestatav inimeste hulk ju, Haapsalus elab nii palju inimesi üldse kokku.

Kolmandaks ma tegin Mobrogi, kus saab raha eest küsitlusi täita ja raha eest sõpru kutsuda küsitlusi täitma. Ega neid küsitlusi vist tihti ole, ma olen saanud ainult ühe teha, aga mõelge, kui isegi saad 5 € kuus, siis kui see panna eraldi kontole, on see aastaga 60 €. Sellega saab juba ju Tartus lausa edasi-tagasi ära käia ja jääb veel eineks ja muuseumipiletiks ülegi. Seepärast mulle see kontode süsteem meeldibki, et tegelt 5 euri on väike raha ja samas kulub küsitluste jaoks ka vähe aega, aga kui sa panedki teadlikult selle kõrvale, on see päris normaalne aasta lõikes. Seepärast mulle meeldib see Rahakrati väljakutse ka.

Aga kui sinu lingiga tuleb uus liituja ja täidab 3 küsitlust, saad sa endale 80 senti, mis on vapsee palju ju tegelt. Minu kaudu on liitunud 23 inimest (tehke küsitlused ära, rsk) ja kui nad teeks kõik 3 küsitlust, ma saaks 18,4€ ja lisaks enda tehtud küsitluste eest mõned mündid. Kes veel tahab liituda ja küsitlusi täita ja ise sõpru kutsuda, siis siit lingilt, onju: https://www.mobrog.com/et/tasustatud-uuringud/registreerumine.html?membership_promotion=0&i_invite=12464135-5fec51e91ae3b

Viimane asi on see, et tuleks kokku hoida sealt, kust võimalik, et jääks raha üle ka suurest potist. Ma reaalselt ei tea, palju meil toidu peale raha kulub. Üksvahe tegime seda 50-euro nädalat, mida Kogumispäevikus promoti ja siis oli juba selline tunne, et annab ikka mõelda, mida selle raha eest süüa. Ütleme nii, et koolibrifilee jääb ära. Aga ma olen siin palju YouTube videosid vaadanud, kus tehakse näiteks 10-dollari challenge’it, et kulutavad kümneka nädalas toidu peale. Ma tegin eilsest meile kahepeale menüü 20 euro eest nädal ja paberil tundub see täitsa asjalik menüü ja palju jääks raha üle, et säästukontodele kühveldada, reaalsuses – eks näis.

See postitus läheb nüüd ilgeks monstrumiks ära, ma tahtsin 20 euro väljakutsest rääkida lähemalt ja tegin kena pildigi ahjukanast, aga mulle tundub, et see võiks jääda ikka homse peale. Kui teid muidugi huvitab. Kui ei huvita, ma ei hakka teid oma sendiveeretamisega tülitama, lihtsalt mul oli vaja oma skeemid süsteemist välja saada.

Mis seal ikka – 2021 on rikkaks saamise aasta ja muutused on tegelt head.

Aa ja ma sain veel töö kaudu koolituse ka, mis täna algab ja kestab 12 nädalat. Eduõpetuse juhendajaga. Kiirtee eduni. Selline. Ma pole täpselt aru saanud, mis toimuma hakkab ja mul on mentorluse suhtes kahetised arvamused, aga ma lubasin endale, et hoian meele avatud ja olen yes-man.

Laigi ja jaga:
« »

© 2021 MER. Theme by Anders Norén.