Viimati kui ma Oskarist kirjutasin, oli meil aktuaalne teema, millal lisatoiduga alustada võiks. Oma esimesed ampsud sai inimene 5,5 kuu vanusena. Alguses nagu ikka kõrvitsat ja lihtsamaid juurvilju, õhtuti ööputru. Minu arvates oli täitsa paras aeg ja toit pakkus talle kenasti huvi. Öiseid ärkamisi see siiski ei mõjutanud ja tuli välja, et tal on hoopis B12 puudus ja kui seda talle andma hakkasime, sai ööunega ka korda. Ma olin muidugi lugenud seda, et B12 võib und mõjutada, aga no seost luua ei osanud ja nii me piinlesime üle kahe kuu öisete ärkamistega. 😀 Aga no mis tehtud, see tehtud. Nii et nõuanne – kui su beebi öösiti rahutu on, siis lase perearstil kindlasti ta B12 taset kontrollida!
Aga lisatoiduks oli õige aeg ja Oskarile toit väga maitses. Noh, kogu toit peale mu enda tehtu. Oma isa kasvatatud ja minu püreestatud kõrvitsate peale tegi ta sellist nägu:
Küllap olid minu tehtud lihtsalt liiga tükilised, sest ma saumikseriga ei suuda küll eriti siidist konsistentsi saavutada. Samas mulle purgitoidud ka ei meeldinud hästi. Esiteks alguses ta sõi ainult mõned ampsud ja ega seda purki avatuna kaua hoida saa, nii et suurem osa läks raisku. Teiseks nii pika säilivusajaga tooted ei tundu mulle kõige paremad.
BabyCooli teavad muidugi vast kõik beebiemad. Tegu on sügavkülmutatud püreekuubikutega, kus saadki väikse kuubiku kaupa veevannil sulatada, erinevaid maitseid segada jne.
Me saime endale kingituseks suure komplekti, et erinevaid maitseid mekkida. Kala, liha, juurvilju, puuvilju… no ikka kõike head ja paremat.
Praegu me teeme lõunaks ühe soolase kausi, kuhu paneme 1 Babycooli liha ja kaks juurvilja ja ühe magusa ampsu, kuhu sulatan ühe puuviljakuubiku.
Panen vahel sekka enda tehtud kuubikuid ka, mille tükiline konsistents teda muu püree hulgas ei häiri.
Minu arvates igati mugav lahendus. Mul pole ise söögi tegemise vastu midagi, aga ma lapsele päris tavalisi poejuurikaid nagu ise söön, anda ei taha, mu arvates võiks nii väikese lapse toidulaua hoida mahedana ja eraldi teha nii palju juurvilju sügavkülma võtaks ikka omajagu aega ja vaeva – nii et minu arvates on igati tore, kui selline töö juba ära tehtud on! Minu arvates ka rahalises mõttes säästlik, kuni laps veel väga suuri koguseid ei söö.
Näputoitu me pole talle eriti andnud. Ma olen seda meelt, et enne eriti ei anna ka, enne kui ta päriselt istuma õpib. Me küll ostsime söögitooli ja öeldakse ka, et need 15 minutit ei ole midagi hullu istuda, aga ta tudises seal nõnda küljelt küljele, et ma ei näe kiirustamises mõtet. Babybjörnis on näputoitu süüa mega ebamugav ja messy, nii et vahel saab puuviljalutis natuke vanaema kasvatud porgandit lutsida ja üks kord andsin talle avokaadot ka, mille ta lihtsalt… sõrmede vahel puruks litsus ja mööda tooli määris 😀 Õhh, mu OCD…
Ma ootan juba elevusega aega, kus ta istub ja saaks söögitooli panna meie kõrvale laua äärde, aga praeguseks on Babycooli püreekuubikud megahea lahendus. 🙂
Oskari lemmik on muide pastinaak. Ma poleks ilmselt elusees tulnud selle peale, et seda ise teha püreeks, aga kui kausis pastinaak on, läheb kõik alla.
Ene
12/02/2023 — 21:22
Kui veel purgitoitu kasutate, siis ehk selle jääk ka sügavkülma lükata? Me teeme just selliselt, sest jah, ka seda kõige väiksemat purki ei jõua ju piisavalt ruttu veel ära süüa! Nii et nüüd see jääk ootab seal oma korda, kas siis sulatamiseks ja toitmiseks või pooleldi sulanuna selle võrkluti sisse panna. Jube hea leiutis!
Näputoidu osas, me oleme lihtsalt süles hoidnud, sest jah, poiss ise istuda veel ei oska, aga soov juba toitu näperdada ja suhu toppida on suur! Algul muidugi ei saanud ta ööd ega mütsi aru, ent nüüd pistab juba kahe suupoolega, kui ette anda.
merjeblogi
13/02/2023 — 07:27
Ma usun, et ikka võib purgipüreed ka sügavkülmutada. Raisku lasta on jube jama jah, ega need odavad ka pole, et kaks ampsu võtta.
Ta suht leplik poiss, sööb mis antakse enamasti, nii et pole selle näputoiduga ka nii kiire 🙂
Rents
13/02/2023 — 10:27
Mina andsin vähemalt ühe söögikorra päevas näputoitu selle pärast, et seda oli lihtsam koristada, sest minu titt tahtis/tahab söömises väga aktiivselt osaline olla ja ma ei tahtnud keelata ka, sest nende arengule on see ju väga kasulik.
Aga seda postitust lugedes hakkab mulle vaikselt tunduma, et mul on kummaliste põhimõtetega perearst, sest ta ütles mulle, et kala andmisega võiks/peaks teise sünnipäevani ootama – ma juba siis mõtlesin, et on ju purgitoite ka, kus juba 6+ kuu vanuses kala sees ning noh, nüüd sul siis kuubikud ka. Me ise sööme kala muidugi ülivähe, nii et tema on ka seda vähe saanud (sest nüüd on ta ju üle aasta ja sööb vähemalt 1-2 söögikorda päevas meiega sama toitu), aga täitsa huvitav, kuidas igal perearstil on oma seisukohad. Sõbranna ka vaatas mind nagu hullu, kui ma seda kalaasja mainisin (ja tema on muidu selles mõttes radikaal, et ta ei anna lapsele puuviljapüreesid ka, sest miks aastasele puuviljasuhkur).
merjeblogi
13/02/2023 — 10:37
Hmm, ma pole oma perearstiga kalast rääkinud, aga olen lugenud, et võib anda. Me ise sööme 1-2 korda nädalas kala. Siis Oskar sööb ka kalapüreed.