Nagu ilmselt väga paljud teised, vaatasin ka mina eile Eurovisiooni. Ja vaatamise all pean siis silmas seda, et magasin tükk aega diivanil, kuni abikaasa ütles: “Ärka üles, Ukraina võitis.”
Mulle hullult meeldib see, et igal aastal, kui on Eurovisioon, ronivad koopast välja hulk inimesi, kes avaldavad teistelegi suure ja hästi hoitud saladuse – et nad närisid juba ammu läbi, et Eurovisioon on juba AASTAID poliitiline näitemäng, mitte lauluvõitlus.
Ja mul tekib ainult kaks küsimust:
- Mis aastast täpsemalt on Eurovisioon poliitiline näitemäng
- ja kuidas see poliitiline näitemäng töötab?
Viimane huvitab mind kohe eriti. Kas see käib riigisiseselt, et Kaja Kallas, Jüri Ratas ja Helmed saavad ööpimeduses salaja kapuutsidega ristteel kokku ja lepivad isekeskis kokku, kes võidab või saavad kõik suurte riigi esindajad seal kokku ja otsuatavad, kes kelle vahel hääletab?
Saan aru, et Eestis kuulusid tänavu žüriisse Sven Lõhmus, Maian Kärmas, Liina Ariadne Pedanik, Karl Killing ja Toomas Olljum. Mis nende roll selles on? Kas Kaja helistab neile ja teavitab otsusest, kelle poolt hääletada või kuidas?
Ma saan aru, et üks argument on see, et antakse punkte oma naaberriikidele või neile riikidele, kellega ollakse heas suhtes. Kuulge, andke andeks, aga kui ma oleks lauluvõistluse pealtvaataja ja seal osaleks mu sõber, ma annaks ka talle sõbramehe poolest mingi punktikese. Noh, viisakusest, sest oleme sõbrad. Nagu kui su sõber osaleb mingil muul konkursil või loosil näiteks, et pane kõige nunnumale lapsele laik, siis ta laps pole kõige nunnum, aga sa ikka paned talle ka laigi, sest ta on su sõber. Kas teil pole nii?
Samas Eurovisioonil ju isegi ei ole nii ja me isegi ei saanud oma naabritelt mingeid punkte. Nii et kuidas see poliitiline kokkumäng ikkagi toimib?
Eriti mulle meeldivad need inimesed, kes on nagu: “Eurovisioon on poliitiline kokkumäng yada-yada-yada… miks Ukraina Eestile punkte ei andnud, kui Eesti on neid nii palju aidanud?”
Nagu… kui mõrane see loogika on. Sa heidad ette, et on kokkumäng ja hääletamine ei käi laulu põhjal, samas tahaks punkte saada heade suhete eest. Kumb siis – tahad abi eest punkte või laulu eest punkte?
Ja no lõpuks tuli võit ikkagi rahvahääletuse põhjal. Ehk ma saan aru, et inimesed üle Euroopa võtsid oma telefonid kätte ja hääletasid nende poolt, kes neile kõige rohkem meeldisid või keda nad tahtsid võitjana näha. Mis iganes põhjus neil siis oli – et avaldada poolehoidu Ukrainale või neile lihtsalt meeldis Ukraina lugu. Kuidas see on poliitiline näitemäng? See on ju puhas demokraatia – jah, ei? Mismoodi veel hääletama peaks? See on kõige puhtam ja usaldusväärsem hääletamisviis, kui kõigile on antud hääl ja võimalus hääletada.
Olgu, ma saan aru, et ühele meeldib üks lugu, teisele meeldib teine lugu. Mulle meeldib alati Eesti lugu, isegi kui see on täielik sitt. Ikkagi oma sitt. Aga lõpuks võidab ikka see ju, mis kõige rohkem läheb hinge inimestele.
Võibolla ma lihtsalt ei näe neid kõiki näitemänge läbi. Kui keegi siin on ka aaaaaastaid rääkinud, et Eurovisioon on poliitiline palagan, kas te palun selgitaks mulle ka, et KUIDAS?
K
15/05/2022 — 07:27
Poliitiline mäng selles mōttes, et eile ei hääletatud laulu, vaid ainult seda, et Ukraina on sōjas. Poleks seal sōda, siis vaevalt see laul vōitnud oleks ju.
Ehk siis rahvas andis halastusvōidu. Lihtne loogika ju.
merjeblogi
15/05/2022 — 07:33
Mul kangastub politiilise mänguga silma ette see, et keegi “kõrgemal” otsustab, kes võidab. Kui rahvas otsustab, siis on see ju nende otsus. Kuidas sa sunnid inimesi, et nad peavad teatud kriteeriumite järgi otsustama? Saan aru, et žürii peab teatud kriteeriumeid silmas pidama, aga žürii häälte järgi ju Ukraina ei võitnudki. Kui inimestele läks see hinge ja nad otsustasid nii hääletada, on ju kõik korrektne.
K
15/05/2022 — 08:11
Sõltub, kuidas sõnastada. Halastusvõit? Mõnes mõttes. Minu silmis on tegu eurooplaste tugeva sõnumiga ukrainlastele – oleme mõttes teiega ja peame teid üheks meist, hoolimata sellest et hääletajariikide valitsused sõja toetamisega alati parimal moel hästi pole saanud. Seal hulgas ka mõned inimesed, kes mugavalt diivanil oma dringi taga leidsid, et väike SMS Ukraina eest Eurovisioonil puhastab nende muidu hoolimatu hinge patud. Ühesõnaga, rahvas valis. Seesama rahvas, nagu sina ja mina ja iga teine kommenteerija. See rahvas, kes tahtis nii valida. Tõenäoliselt enamik inimesi sellest rahvast ei tea poliitikast midagi või lasua jälestab poliitikat… aga näed, nii seesama poliitikavastane rahvas seekord valis. Ja mis siis?
Igatahes ma näen, et poliitikat tõesti üritatakse välja rohida hääletuselt ja see ka tegelikult on õnnestunud. Kui sa pole tulemusega rahul, siis tõenäoliselt tuleb süüdistda oma naabrit, sõpra või tuttavat, kes nii hääletas, aga mitte riiki.
merjeblogi
15/05/2022 — 08:38
Väga hästi öeldud. 🙂
P
15/05/2022 — 08:34
Inimesed ei suuda aru saada, et muusikamaitsed on erinevad. Ukraina laul oli juba enne sõda favoriit ja minu arust ka väga hea. Kordades parem kui meie.
Samas äkki tõesti need reptiilpoliitikud 5G abil juhivad Eurovisiooni hääletajaid.
merjeblogi
15/05/2022 — 08:39
Selleks see vaktsineerimine vist oligi:) Paned nupust kõik hääletama
Nell
15/05/2022 — 10:34
Halastusvõit kõlab minu jaoks pigem negatiivse alatooniga. Ütleks “toetusvõit” selle kohta. Kogu Euroopa näitas oma toetust Ukrainale, näitas, et oleme nendega.
merjeblogi
15/05/2022 — 13:43
jah, see väga imelik sõnastus, kuidas see võit neile halastama peaks 😀
Marleen
15/05/2022 — 13:00
Nägin kusagil kommentaari, et see, et Eesti žürii Ukrainale ühtegi punkti ei andnud, on megapiinlik ja #cancel. Et siiiis….lärmatakse ja märatsetsetakse, et krt Eurovisioon on nii poliitika ja pole mõtet vaadata, aga samas kiunutamse, et miks Eesti žürii Ukrainale punkte ei andnud. Nagu kus on faking loogika? 😀
merjeblogi
15/05/2022 — 13:45
Inimesed pole kunagi rahul 😀