MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Kes mulle juhiloa andis??!!

Reaalselt on mul tunne, et ma olen maailma halvim autojuht. Kaua ma sõitnud olen praegu? Mingi kaks nädalat äkki?

Käisime hiljuti ema ja vennaga Pärnus, ema sünnipäeva puhul. Käisime linnas söömas, niisama jalutamas ja tagasiteel mõtlesime, et lähme kaeme mingit mõisa. Igatahes pöörasime kuskile väiksemale teele ja sõitsime GPS-i järgi sada aastat, tee läks aina hullemaks. Ma võtsin vastu väga ratsionaalse otsuse, et kui me juba nii kaugele tulnud oleme, siis ei viitsi tagasi pöörata, seda halba teed on ainult paar kiltsa, saab läbi küll.

Jep…

Mingi hetk me olime mudamülkas kinni, et me emaga lükkasime autot ja vend üritas välja tagurdada, sest ma ei saanud sellega hakkama. Muidugi olin ma pealaest jalatallani mudane, autost rääkimata.

Saime aru, et siit me enam välja ei saa. Ümberringi ka kedagi polnud. Mingi maja paistis kaugelt, jooksin siis sinna. Seal polnud kedagi. Jooksin edasi, vastu tuli ATV-ga mees. Ütles, et tema ei saa aidata, aga tal sõber elab siin lähedal. Jooksin siis selle sõbra juurde, hullult tore vanamees oli. Oli teine veits viina võtt, aga tuli ikka appi ja tõmbas välja. Miks ma ometi sinna läksin, jumal küll!!!!

Aga õnnelik õnnetus selles mõttes, et auto jäi terveks. Ma kartsin, et põhi saab viga, aga ei miskit.

Pärast seda ma vandusin endale (see oli nädal aega tagasi), et nüüd olen hästi ettevaatlik ja enne mõtlen kui midagi teen.

Täna. Sättisin mina end poodi, et mehe kojutuleku ajaks söök teha. Sõitsin aga rõõmsalt enda maja juurest välja, kruttisin temperatuurinuppe seal ja järsku tunnen, et holy shit, ma olen jumala kreenis!

Siit pildi pealt ei ole hästi aru saada, aga see auto oli täiega kreenis ja kõrval sügav kraav. Ja paremal on ruumi maa ja ilm, täitsa lai tee – poleks nagu põhjust mööda kraaviäärt sõita. Jõudsin enda kodust paar maja edasi ja oleksin äärepealt kraavi kukkunud, sest näppisin nuppe sõidu ajal. Hea, et ma pidama sain, muidu oleks üle katuse pannud. Reaalselt mul käed värisesid, kui ma välja ronisin, arvasin et mulle kukub auto pähe.

Siis ma seisin seal auto kõrval ja ei teadnud, mida teha. Mõtlesin, et välja ma sealt küll ei sõida, vajun veel katus ees kraavi. Siis sõitis veel naaber ka mööda. Ma seisin nagu taun. Ta vaatas mind nagu tauni. Ja sõitis koju. Ma loodan, et ta ei arvanud, et ma olen mingi roolijoodik. Ega tema ju ei tea, et ma olen lihtsalt loll.

Õnneks ma olin kodu juures ja mees tuli peaaegu kohe koju ja sõitis sealt välja. Aga jah, mul on tõsised kahtlused, miks mulle see juhiluba anti, kui mu aju asemel on põhk.

Laigi ja jaga:
fb-share-icon
« »