Kui me tavaliselt oleme sellised muuseumimehed, siis meie seekordne reis sisaldas väga palju värskes õhus viibimist, sest koroona. Nii me käisime Como ääres Itaalias esimest korda reisil üldse matkamas. Ei teagi, miks sellist asja enne teinud ei ole, sest oli täiega lahe ja ilus.

Valitud sai San Martino kirik mäe tipus, kuhu viib kitsas rada. Ma ütlen ausalt, et kui ma seda esimest korda nägin, ma arvasin, et sinna ma ka kõngen. See ei tundunud lihtsalt reaalne sinna välja jõuda. Aga tegelikult see oli umbes ühetunnine matk üles. See polnud superlihtne, aga midagi väga rasket ka ei olnud ja need vaated, mis sealt avanesid, no see oli kaunis.

Sinna me sammud seadsime

Miks see kirik sellises kohas asub? Ma praegu täpset lugu ei viitsi otsida, aga minu mäletamist mööda leiti sealt koopast mingisugune Neitsi Maarja kuju ja nii arvati, et oleks tarvis sinna kirik ehitada.

Täiesti ulme, kuidas sellist asja üldse tehti. Ma enamasti ei viitsi isegi Bauhausi sõita, et ehitusmaterjali tuua, nad vinnasid siis seljas või loomadega kogu selle kraami sinna üles?

Üles viis selline kivine tee

Üleval soovitatakse piknikku pidada, aga me seekord ei hakanud midagi peale vee kaasa tarima. Istusime lihtsalt natuke aega ja olime jube rahul endaga, et nii kõrgele suutsime välja jõuda.

Vaade tipust

Koju jõudes ma olin äksi täis, et hakkan nüüd muudkui matkamas käima. Ostsin endale matkasaapad ka. Seni ma olen need karbist välja võtnud, nii et esimene samm on tehtud.

Laigi ja jaga: