Päisepildi allikas: visitharku.com. Pildil Romanovite patarei
Kuna reisile minna ei tohi ja restoranis rannakarpe luristada ei saa, siis kuhu minna? Me oleme siin viimasel ajal avastanud kodukanti, kus on igasuguseid huvitavaid kohti, millest varem ei teadnudki (sest käisime reisil rannakarpe luristamas). Meil on Suurupisse vähem kui 10 mintsa sõita, Tallinnast 20 mintsa, nii et päevatripiks paras.
Ja oh juudas, on seal Suurupis alles palju asju vaadata, et kõike päeva jooksul ei jõudnudki, ilmselt on iga nädalavahetus kuu aega seal midagi teha.
Kus me käisime?
Romanovite patarei
1907. aastal valmis tsaaririigi uus kaitsekava, milles oluline osa oli Tallinnal ja rajati Läänemere sõjalaevastiku operatiivbaas, kus planeeriti merekindlused. Patarei planeeriti merele tulistamiseks Läänes kuni Paldiskini. Õhiti 2 neljakandilist 10 meetri sügavust süvendit, kokku 50×40 meetrit, kuhu planeeriti suurtükitornide alused, laskemoonalaod, meeskonnaruumid, diiselgeneraatorid ja muu.
Süvend saadi valmis, aga sellega oli see jama, et see sattus allikale ja täitus veega. Saan aru, et seal käiakse suvel ujumas ka ja ilmselt peaks seal olema päris puhas vesi, kui see on allikal, nii et see on nagu 10 meetri sügavune suur bassein? Täiega naiss ju.
Suurupi tuletorn
Juba meresõidu algaegadest näidati Suurupis lõketega koduteed. 1760. aastal rajati uus paekivist tuletorn, mille tulekausis põletati hagusid ja sütt. Tuletorn on kasutusel ka tänapäeval. Koos alumise tuletorniga toimub Läänesuunaline laevaliiklus Tallinna sadamatesse.
Õhkulastud patarei
Selle me avastasime jumala juhuslikult, kui kõndisime tehnilise vaatluse posti poole, millest ma allpool räägin. Kaugelt teelt see tundus nagu mahajäetud maja ja mõtlesime, et lähme vaatame lähemalt.
Tegu on helgiheitja varjendiga, kust valgustati merd kahurite jaoks. See õhiti oktoobrirevolutsiooni ajal, mis toimus 1917. aastal.
Tehnilise vaatluse post
Postide põhihooned ehitati märksa hiljem, 1950. aasta alguses. Vasakul on generaatorihoone ja paremal meeskonnaliikmete hoone. Taga olid vaatlustornist jäänud postid.
Suurupis jääb veel avastamiseks: Vaila tiigid, Türisalu raketibaas, Suurupi tulejuhtimispunkt, rannapatarei kahuriõued ja nende ühenduskäigud, rannapatarei II, merekindlus ja rannapatareid, PSM Naage positsiooni rooduvarjend, Peeter Suure merekindluste varemed, Nõukogude Liidu piirivalvepunkt, Naage lennuväli, Keila lahingu mälestuskivi, Humala varjendite vaheline tunnelisüsteem.
Räägitakse ka, et Peeter Suure ajast on siitkandist tunnelid, mis viivad Tallinnasse, aga neid polevat vist siiani leitud.
Ja kui on tuju Netflixida, siis soovitan täiega sarja “The Last Czars” Nikolai II perekonnast.
Kas te oled siinkandis trippimas käinud? Tead midagi huvitavat nende kohtade kohta? Jaga kommentaarides!
xx
12/01/2021 — 19:07
Vääna-Jõesuu on ka mõnus, mul seal suvila ja lapsena hulkusin palju. Nüüd elan lähistel ja niisama. Üliäge on jõe ja mere vaheline mets. Seal oli vanasti Vene sõjaväeosa harjutusrada, mille jälgi veel leiab. Õnneks mäletan mis sealoli, kuigi alles on vähe. Aga siiski põnevad kaevikud, treening sein. Veel igast põnevad punkrid mida lapsed “salabaasideks” kutsuvad. Ning ka mõnusad jändrikud männid mille otsas ronida. Lisaks endine vetelpäästejaam ja jõgi, mis mitu korda aastas muudab oma kuju ja kohta merre suubumisel. Muidu on lihtsalt üks ilus mets kus saab ka märjal ajal kuiva jalaga jalutada ja ei eksi ära. Koroona ajal ka ideaalne koht sünnipäeva pidamiseks kui siseruumides ei saa
merjeblogi
13/01/2021 — 08:34
Ma elan Vääna-Jõesuus, see on tõesti parim kant 🙂