Brutaalne! Kuri isa kiusab toredaid politseinikke

Täna ilmus Isa blogis postitus, et oli üks imeline päev, mil ta naise ja 3-aastase lapsega rahulikult vanalinnas jalutas. Laps tahtis vetsu ja juua, nii et hooliva isana viis ta sellisesse armsasse kohta nagu Toormoor vegankohvik, kuhu sisse astudes avanes soe oaas – kõik olid nii rahumeelsed ja toredad. Ta rõhutab, et kohvikuskäik polnud üldse seotud meeleavaldustega, mis siis, et iga tähelepanelikum ta lehe jälgija teab, et ta käib iga jumala päev oma naise ja lapsega meeleavaldustel.
Siis ilmus ukse taha hambuni relvastatud eriüksus, kes jõuga sisse tungis ja hakkasid oma nugade ja relvadega ema ja väikest last piirama, Isa takistati nende juurde minemast. Postitusest joonistub pilt jõhkrast politseivägivallast. Inimesed on šokis.

Hiljem pani Isa üles ka video, mis peaks näitama, kuidas tema kaitsetut perekonda rünnati. Vaatame siis videot. Ütlen vihjeks, et see on seeriast “ära usu kõike, mida loed.”

Refereering videost:

Ukse taga on politseinikud. Kohvikuomanik käratab neile, et tegu on kinnise klubiga ja ta ei lase neid sisse. Tegu ei ole tegelikult kinnise klubiga, vaid määrusi eirava söögikohaga. Seda kinnitab ka Isa oma blogis, et avaldus klubiks muutmiseks on esitatud, aga seda pole klubiks määratud, seega tegu on endiselt toitlustusasutusega.

Kusjuures Isa teadis väga hästi, et see soe oaas on politsei jälgimise all, sest 3 päeva tagasi postitas ta, kuidas politsei ukse taga käis ja vahistas trummimängija, seega pidi ta teadma, et võib sattuda perega kohvikusse minnes korrakaitsjatega konflikti, kui eirab nende korraldusi ja provotseerib.

Pigem näeb tema eelnevatest postitatud videotest, kuidas ta üritab korrakaitsjatega konflikti sattuda, sest see ei ole tema esimene konflikt. Silmas tasub pidada, et Isa küsib oma lugejatelt postitustes raha, seega põnevam sisu on kindlasti seotud ta sissetulekuga.

Üks külastajatest hüüab omanikule tagant: “Võta see silt sealt maha.” Mis sildil on, ei selgu. Ilmselt menüü või silt, et tegu on kohvikuga. Me ju kõik oleme nüüdseks aru saanud, et tegu on kohvikuga, mille omanikud üritavad jube kavalalt oma uksi lahti hoida, nimetades end eraklubiks.
“Meil on kõik seltsingu liikmed. See on kinnine seltsing, meil pole toitlustusasutus,” ütleb omanik läbi ukse.

Tagant kostab külastaja hääl: “Tegelt on ju.”

Järgmine stseen. Politsei on sees.

Politsei tahab kohvikus külastajate isikuid tuvastada. Inimesed ütlevad, et neil pole selleks kohustust ja nad pole korda rikkunud. Ruumis on ainult üks ilmselgelt väga ärritunud inimene. See on Isa. Isa nõuab, mis paragrahvi alusel politsei seal viibib. Politsei vastab.

Isa nõuab, et kõik politseinikud näitaks talle ID-kaarte, töötõendeid ja nägusid. Politseinik jagab identifitseerimissilti ja ütleb, kus ta töötab. “Töötõend ja isikut tõendav dokument palun!” nõuab Isa.

Järgneb pikk joru, kus Isa nõuab, et politseinik end identifitseeriks ja toob argumendiks, et võibolla on politseinik laenutanud maskeraadikauplusest kostüümi. “Äkki te olete kurjategija, kust ma tean, mul on vaja seda kindlaks teha!” ei jäta Isa jonni.

Pange tähele, et tegu on Isaga, kes oma blogis räägib, kuidas ta laps oli täiesti endast väljas. Ei nähtu, et ta teeks välja oma lapsest.

Politsei ulatab oma töötõendi. Isa jookseb filmima, politseinik tõmbab selle ära.

Isa on juba silmnähtavalt väga vihane: “Laps kardab, teie ohustate teda!” Politseinik ütleb rahulikult Isale: “Teie karjute ju?””Minu laps on minu häälega harjunud!” käratab Isa. “Me räägime ju väga rahulikult. Teie karjute praegu,” üritab politseinik talle selgeks teha.”Ma ei karju! Ma räägin nii, et te kõik kuuleksite!” tõstab ärritunud Isa jälle häält.

Isa jälle nõuab, et politseinikud end tuvastaks. Talle üritatakse selgitada, et nad on tuvastatavad numbrite ja nimesiltide järgi.

Politseinik palub, et Isa astuks ta nina alt eemale. “Mis õigusega te ütlete eraterritooriumil, kus me võime olla?” käratab ta selle peale.

Isa naine on selleks ajaks väliriided selga pannud. Politseinik sõnab, et kõigil lastakse rahulikult laiali minna, omal soovil. Kui seda ei tehta, võib rakendada ka teisi meetmeid. Uksel soovitakse tuvastada isikud.

Isale see ei sobi. Ta on juba hüsteeria äärel, väidetavalt ei luba politsei tal astuda oma lapse ja naise juurde. Politseinik rahustab teda sõbralikul toonil: “Olge rahulikult. Kontrollime andmed üle ja võite minna.”

“Minu esmane kohus on oma peret kaitsta! Praegu ohustatakse minu last ja minu naist! See on kõige püham asi, mille vastu ükski inimene astuda ei tohiks!” on Isa täiesti endast väljas.

Politseinik mühatab, et selge – aga öelge palun oma nimi ja perekonnanimi. “Ma pean teid tuvastama, saage sellest aru,” üritab ta selgitada. “Mis alusel?” nõuab Isa vastuseid.”Korrakaitseseaduse alusel,” selgitab politseinik.

Ukse juurest karjub tema naine hüsteeriliselt. “Ärge vägistage mind! Lõpetage ära, mul on laps süles!” karjub ta.
“Mu naist rünnatakse praegu! Tal on laps süles!” kaotab Isa täielikult enesevalitsuse. “Nii, pane ruttu kirja! Kohe!”
“Ma ei ole robot, ma olen inimene…” kurvastab politseinik.
“Sa ei ole inimene, sa oledki robot!” käratab Isa. “Miks te karjute meie peale?” küsib politseinik. Seepeale Isa annab vale nime ja vale isikukoodi.

“Palun oodake natuke, võite istuda,” palub politseinik, kes andmeid kontrollima peab. Muidugi andmed ei klapi, sest Isa, kes nõuab pidevalt politseinikelt nende andmeid, on enda andmete osas valetanud.
Isa surub end uksest välja: “Mis mõttes te ei lase mind oma naise ja lapse juurde?!”
“Las ta läheb,” ütleb teine politseinik ja laseb ta mööda.

Väidetavalt oli politsei kiskunud last ema sülest ära. Kehakeelest tundub politsei täiesti rahulik ja on raske uskuda, et just kisuti vägivaldselt 3-aastast last ema sülest ära. Videos seda näha ei ole.

Isa tahab last autosse ära panna. Politsei selgitab, et kui isik on selge, võib Isa lapsega minna ja tegeletakse naise isiku tuvastamisega, sest tol pole kaasas dokumenti.

Laps on sellest isa lõugamisest juba ilmselgelt häiritud. “See on barbaarne, mida te teete! Suured täisjõus mehed!” karjub isa.”Te olete ka täiskasvanud mees! Kui raske on anda isikut tõendav dokument?” imestab politseinik.

“Mis alusel?!” käratab Isa, kes isegi lapse rahustamiseks oma põhimõtetest ei loobu.
“Et teie isikut tuvastada,” ohkab politseinik jälle.

“Hingake sisse-välja, oleme rahulikult, ei ole vaja tekitada paanikat,” üritab teine politseinik Isa rahustada.

Naine hakkab minema kõndima, politseinik paneb talle õrnalt käe ette. “Palun ärge füüsiliselt sekkuge! Olete mitu korda füüsiliselt sekkunud!” käitub isa nagu oleks keegi naisele just virutanud.

Üks politseinik on juba tüdinenud ja üritab uuesti selgeks teha, et Isa annaks oma isikukoodi.
“Kas teil pole häbi kasutada ära oma last, et provotseerida?” küsib üks politseinik naiselt.
“Ma pigem näitan oma lapsele, millised olete teie! Laps näeb, millised te olete!” ütleb ema. Ka Isa on varem blogis tunnistanud, et laps on iga päev protestidel kaasas ja kardab meeletult politseid.

“Kas teil endal lapsi on?” nõuab Isa politseinikult.
“Loomulikult, mul on olemas lapsed,” ütleb politseinik.
“Kui vanad nad on?” nõuab Isa.
“Pole vahet. See on lõputu vaidlus. Mina ei teeks seda kunagi,” paneb politseinik talle südamele.

Kusjuures ei paista, et Isa huvitaks, et tema laps väidetavalt nutab, sest ta ei pöördu lapse poole kordagi.
“Mul ei ole probleemi esitada teile oma dokument!” ütleb Isa, kellel ilmselgelt on sellega probleeme terve video vältel olnud.
Politsei palub, et ta esitaks selle.

Isa nõuab jälle politseilt töötõendit.
Politseinik selgitab, et turvalisuse tagamiseks on tal identifitseerimissilt rinnas.
“Keda te kardate?” nõuab Isa. “Näiteks teid,” nendib politseinik. Õige kah, sest Isa on varemgi blogis välja toonud politseinike täisnimesid ja ähvardanud ühte politseinikku nimeliselt ja kirjalikult, et ööd on pimedad.

“Mina istusin rahulikult klubis! Te olete relvastatud, teil on nuga rinna peal!” on Isa hüsteerias.
Siis politseinik juba käratab – annab valiku, kas annate oma andmed ja lahkute rahulikult või tulete meiega kaasa.

Kutsuti politseibuss. “Kahju, et inimesed aru ei saa,” ütleb politseinik.
Siis satub isa paanikasse ja küsib, et kui ta kohe annab oma dokumendi, kas siis lastakse tal minna. Politsei vastab, et jah. Naine ütleb, et tema ei anna.

Isa nõuab vastust, kas tal lastakse naise ja lapsega ära minna, kui ta dokumenti näitab. “Kui me naise isiku ära tuvastame, siis loomulikult, milles probleem on,” sõnab politseinik.

Kaks politseinikku vaatavad ringi ja omavahel räägivad midagi. Pole hästi kuulda, aga kõlab nagu täiesti teine teema, mitte peaosaliste mõnitamine: “Jube gunnar mingi…” (ehk suitsuhais?)

“Vaata, kuidas nad rõvedalt irvitavad!” ütleb naine.”Jah, üleolevalt, see on kohutav!” kinnitab Isa. Videost pole kordagi näha, et politseinikud nende üle naeraks.

Politseinik küsib, et kas ametnik pole siis eestlane. “Kodanikuna kirjas küll, aga ma ei tea, mis teie südames toimub,” dramatiseerib Isa.

“Ja mina ei saa aru, mis teie peades toimub, et sellist konflikti genereerida,” tõdeb politsenik.

Palun lõpetame politseivägivalla – vägivalla politsei vastu.

Laigi ja jaga: