Tehnoloogiaime on sündinud

Ma olen täielik vanakoolimutt 30-aastase nahas, kelle jaoks on uued tehnoloogilised asjad jube keerulised ja kuidagi ei taha külge jääda. Ma siiani olen jumala tige, et nad paroolikaardi ära kaotasid. Täpselt selline tädike, kes ei oska Telia pulti kasutada (nali teie kulul, sest mul on Elisa ja ma tegelikult just õppisin telekat kasutama ilma kõrvalise abita – nimelt mu mees ühendas maikuus teleka külge kõlarid ja nüüd on vaja telekasse häält saada läbi miljoni puldi. Ma punnisin kaua vastu, aga kui ta novembris kord pani jala maha ja ütles, et ta ei kavatsegi mulle “The Crown’i” mängima panna, siis pidin ise selgeks õppima).

Üks kord ta hakkas lihtsalt naerma, kui ma üritasin internetipanka sisse logida ja naeris nii, et lausa hing pidi inimesel kinni jääma. Tema jaoks oli nimelt naljakas, et ma lähen internetipanka läbi hanza.net aadressi. Esiteks, see on Hansapank ja mind ei huvita, et see juba 2009. aastast kannab nime Swedbank. If it works, it’s not stupid.

Siis naeris-naeris, aga tavaliselt on ta pahane, kui ma ei luba tal kunagi robottolmuimejat panna, ohates: “On sul vaja seda õudset masinat mürisema panna? Las ma teen harjaga lihtsalt!”

Ka pakub mu õele Carmenile vahel nalja, kuidas ma puldiga mässan, aga jõulude ajal oli ta lausa imestunud, et mis asi on Superkinod?
Ma nimelt kinkisin talle jõuludeks kinopiletid (hea ajastus, eks, aga need olid mul juba ammu ostetud) ja kuna oli viimane nädalavahetus, mil kinno sai minna, soovitasin tal vaadata superkinod.ee, et mis kavas on ka. Inimene oli tõsiselt hämmeldunud. Krt tänapäeva noored – ei tea, mis on Superkinod?

Aga millest ma üldse tegelt tahtsin rääkida, on minu uus ahi. Noh, mis ta nüüd nii uus on, tuli ta koju juba mõnda aega tagasi. Ostsin igasuguste tulede ja viledega kalli ahju, millega saab faasanipraadi kuldpruunistada ja kuldmune aurutada, aga reaalselt olen seni kasutanud vanahea 200-kraadi-ülevalt-ja-alt-režiimi.

Ma pole kunagi varem ahju ostnud, see on mul lihtsalt alati olnud, seega ei teadnud ma ahjude maailmast midagi. Läksime siis aga poodi ja palusime müügimehel selgitada, millist ahju me vajame. Tema rääkis, et suures plaanis on kahte tüüpi ahjusid – aurupuhastusega, mille puhatamisel siis ahi täitub auruga, millega tuleb mustus maha ja saad selle lapiga maha pesta või pürolüüspuhastusega, mis ülikõrgel temperatuuril muudab kogu mustuse ahjus tuhaks ja sa saad selle kerge vaevaga maha pühkida. Ma ei tea, võibolla mingid vaeste inimeste ahjud olid ka veel, aga ma olin müüdud.

Kui freaking badass on see, et rasv muutub tuhaks. See on nagu mingi tulnukate tehnoloogia.

Nii me sealt poest ära tulime ja jätsime vaese poisi, kes oli pool tundi rääkinud ära kogu ahjude ajaloo ja kujunemisloo, ilma tulemustasust ja tellisime ahju hoopis netist. Sorry, not sorry!

Nii see uhke ahi meie majja sai ja kui see lõpuks nii ära määrdus, et oli aeg uhket puhastust proovida, lükkasin ma seda aina edasi, sest ma ei viitsinud kasutusjuhendit lugeda.

Lõpuks mees seda siiski tegi ja käskis mul restid välja võtta ja ahi niiske lapiga üle käia. Vabandage, mida? Ma arvasin, et see ahi puhastab end ise ja serveerib mulle klaasikese veini, kuni ma ootan.

Selgus, et tõepoolest peab selle enne kergelt siiski üle käima. No hea küll. Panime pürolüüsifunktsiooni siis käima ja jäime põnevusega ootama.

Amazing – ahjus oli tuhk ja see oli ideaalselt puhas. Kui selline asi on võimalik, siis mis võib veel selles maailmas võimalik olla? Mis järgmiseks? Lendavad autod? Öelge teie mulle.

Kui sa ka nii vinget ahju tahad, leiad selle siit.

*Läbipaistvuse huvides mainin, et sain selle postituse eest ahju ostu pealt allahindlust

Jälgi mu blogi ka Facebookis, et olla kursis uute postitustega: https://www.facebook.com/merje.ee

Laigi ja jaga: