Remondijutud: treppidest

Pole ammu remondijuttu puhunud, kuigi siin on nüüd viimasel ajal päris palju asju valmis saanud. Üks megasuur asi oli trepp, mis oli plaanis tegelt panna hiljem, sest teisel korrusel pole üks ruum valmis ja kui töömehed saabastes mööda uut treppi siiberdaks, siis tundus see natuke halb mõte seda enne panna.

Siis tuli titeuudis ja otsustasime, et paneme selle kaua-edasilükatud trepi ära. Võibolla ei jõuagi teist korrust valmsi enne sündi ja kuidas me selle titega sellisest trepist üles-alla käime.

Vana trepp oli selline. Jah, ma tean, kõigil, kes üleval käisid, käis elu silme eest läbi, aga nagu öeldakse – inimene harjub kõigega.

Ega selle uue trepi otsingu kohta midagi erilist kirjutada polegi tegelikult. Kuna meil ruumi vähe, siis mingit valmislahendust ei saanud ja tuli lasta trepp teha. Ma kirjutasin umbes kuute kohta ja vastuse sain kahest. Üks tuli juba samal päeval kohale, mõõtis mingi imevidinaga ära ja järgmisel päeval saatis hinnapakkumise ja 3D joonise.
Teine vastas mõned päevad hiljem. Ütles, et sihukest nagu eelmine ütles, et saab, üldsegi ei saa ja joonistas paberi peale.
Valituks sai esimene, sest hind oli peaaegu sama ja esimene tundus professionaalsem.

Neli nädalat hiljem oli trepp käes.

Mul oli alguses tegelikult visioon, et trepp tuleb U-kujuline ja algab sealt teise korruse ukse juurest, aga siis hakkasime mõtlema, et sellest saab Irise tuba ja kui ta unise peaga trepist alla astub, siis võib kukkuda. Nii et tuli selline natuke urood-trepp ja ega see keer kõige ilusam ole, aga turvalisem on küll teine. Kuigi ega see trepindus üldse on üks ohtlik lugu, ma ausalt öeldes kui kolima peaks kunagi, eelistaks ühekorruselist maja.

Nüüd on nii inimese tunne, et tuled alla nagu oleks päris maja. Midagi ei krigise ja surmahirmu pole ka.

Muidugi see, millest ma alguses rääkisin, et töömehed trööpavad ära, osutus tõeks. Käis juba katuseakende paigaldaja, saabastega trepist üles ja muidugi esimesed kriimud juba olemas… Peaks mingid vaibakesed või midagi sebima.

Aga kui juba treppidest räägime, siis trepp sai ka õue. Ma isegi ausalt öeldes ei mäleta, milline trepp meil täitsa alguses väljas oli, aga vahepeal oli selline ajutine.
Mul on halb komme mitte teha kõigest “enne” pilte, nii et leidsin mingi suvalise pildi maja värvimisest. Siin välisuksevarjualuse ehitamisega juba algust tehtud.

Igatahes oli see ajutine ja täitsa vale sammuga, et pidi iga kord inimestele ütlema, et ole ettevaatlik, et sa ei kukuks. Nüüd sai uus korralikum trepp ehitatud. Nii palju kui see lume alt paistab, ma saan teile näidata.

Leidsin ühe lumevabama pildi ka, aga seal on pime.

Laigi ja jaga: