MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Mu uus lemmikspaa on…

See pole mingitpidi sponsoreeritud postitus, lihtsalt ma olen oma elus nii palju Laulasmaad trashinud, et on nüüd tunne, et peaks midagi head nende kohta ütlema, sest viimased kaks kogemust on olnud maruhead.

Igatahes, ma pean ütlema, et kõik mu kunagised kogemused Laulasmaa spaaga on olnud halvad. Ei, ma ei hakka LaSpa ütlema – minu jaoks on ka Cirle K endiselt Statoil ja Swedbank endiselt Hansapank. Ma ei lähe uuendustega kaasa. Aga jah – viimane piisk oli see, kui läksin pärast haige olemist tervist turgutama ja meid hilissügisel pandi rannamajja, kust ma pidin ronima üle hoovi hommikumantlis spaasse, et avastada, et spaa on remondiks kinni, kuigi kinnitati, et selleks kuupäevaks on lahti. Ja toas polnud isegi wifit, ainult äratrööbatud seinad, vastik külm jne. Siis ma vandusin, et mina sinna enam oma jalga ei tõsta. Ja ei tõstnudki mitu aastat.

Nüüd sügisel mu sünnipäeva paiku tekkis mõte, et läheks neljakesi spaasse jälle – võtaks Carmeni ja tema poisssõbra ka kaasa ja tähistaks sünnipäeva. Kuidagi jõudsime järelduseni, et annaks Laulasmaale uue võimaluse. Oleme ausad, see on mu kodust 20 minutit ja ma ei viitsi kuskile kaugele sõita. Aga seekord võtaks Superior toa, sest see ometigi ei saa nii halb olla.

Ja ma ütlen ausalt, ma pole oma elus Eestis kuskil nii hästi puhanud. See oli lihtsalt reaalselt parim spaakogemus. Esiteks juba tuba oli nii mõnus ja avar – vann, suur telekas, mugav voodi – no mis sa hing veel ihkad. Rõdul istuda oli lihtsalt imeline, poed pleedi sisse, vaatad merd, õues on külm, aga päike mõnusalt paitab.

Hoolitsuste ala oli ka saanud vahepeal uue kuue. Ma tavaliselt väga massaaži ei armasta, aga no see oli mega ja pärast sai teekest juua ja pikutada.

Esimesel õhtul me tellisime tuppa lihtsalt igasugust kraami alt, ma ei mäleta isegi täpselt enam, mida ja vaatasime koos filme. Ostsime poest hunniku igasuguseid näomakse ja värke ja tegime tunde iluprotseduure.

Järgmine päev läksime restorani sööma. Wicca oli minu jaoks pikalt ainus asi, mis Laulasmaa spaa päästis, aga minu meelest on seal tase ikkagi alla käinud. Esiteks oli seal mingi maitsmismenüü, millest ei saanud mitte midagi aru, teiseks me olime seal reaalselt üle 3 tunni, sest nende toitudega läks nii kaua aega. Lõpus tekkis kahtlus, et kas nad seda vaest veist ajavad hotelli taga metsas taga või, et nii kaua läheb? Aga maitsed on muidugi head.

Ma pole seal eriti metsas ja mere ääres jalutamas käinud, aga ilm oli ilus ja tegime tiiru. See on ka ikka megasuur pluss, et on ilus koht, kus jalutada.

Igatahes ma olin pärast seda külastust nii rahul ja puhanud, et mõtlesin, et ma elusees ei taha kuskile mujale minna. Isegi reisile ei taha, sest milleks, kui on selline koht?

Nüüd 1. jaanuaril mõtlesime, et läheks käiks ujumas. Ma ammu juba mõelnud, et äkki seljavalu vastu aitaks ujumine. Kuna samal päeval bronnides oli suht soodne tuba võtta ja ööbima jääda, siis võtsime. Ma reaalselt mõtlesin, et kui me saame jälle sellise toa nagu vanasti, siis lähme parem koju ära. Aga mõtlesin, et no anname siis võimaluse.

Ja ausalt öeldes oli tavaline pisike tuba megahea. Muidugi mitte midagi hullult erilist, aga rõduke, mugav voodi, kõik oli puhas ja korras ja mitte ühtegi halba sõna ei ole öelda.

Ausalt, 10 points, Laulasmaa! Ma pole veel oma uusaastaplaanideni jõudnud, aga mul selline tunne, et peaks võtma eesmärgiks mingi 1-2 kuu tagant spaas käima. Pärast kohe pärisinimese tunne.

Ühtlasi ainus pilt, mis ma viimati tegin:

Laigi ja jaga:
« »

© 2022 MER. Theme by Anders Norén.