MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Millal lapsed muidu välja kolivad?

Okei, ma nii dramaatiline tegelikult ei ole. Aga nii palju kui ma olen vanemagruppides, on sealt vahel ikka läbi käinud, et millal/kuidas võiks laps vanemate voodist välja kolida. Saan aru, et levinud vaatevinkel on, et vast ülikooliajaks ikka.

Oskar pole kunagi meie voodis maganud. Peamiselt sellepärast, et me kartsime talle peale keerata. Või noh, ma vahepeal teda ikka hommikuti võtsin kaissu, kui ta ärkas liiga vara, siis andsin talle piima ja võtsin kaissu, et veel tunnike magada. Aga ega seda väga enam teha ei saa, sest ta on selline mürsik, et teda ei hoia ükski padjavall kinni, üks kord ma juba tegin silmad lahti ja ta ronis üle patjade voodiääre poole. Sajab teine nii veel voodist alla.

Laulasmaal pikutamas

Nii on Oskar sünnist saadik meie voodi kõrval oma võrevoodis maganud ja seni pole ta ise midagi öelnud ka, et see talle ei sobiks. Üldse tundub ta rohkem selline omaette poiss. Ma ei tunne küll väga palju beebisid, aga minu arvates ta tahab oma asju askeldada üle keskmise omaette. Selles suhtes talle ei meeldi, kui ta vaateväljast kaotakse – näiteks et teen köögis süüa ja ta ei näe mind elutoast, aga üldiselt ta mängib vaikselt oma asjadega ja kui ma teda diivanile näiteks kaissu võtan, siis ta hakkab suht kohe sirutama oma mati poole, umbes nagu kuule jäta rahule mind, sa näed, et mul on asi pooleli praegu. Või noh, muidugi on tal perioode, kus ta tahab olla AINULT süles. Näiteks eile, sest tal vist hakkavad ülemised hambad tulema.

Okei, kui ma nüüd loen seda, siis mulle tundub, et olengi inimese tuksi keeranud – et kuna ta pole meie vahel maganud, siis ta polegi vanemliku lähedusega harjunud ja mängib üksi põrandal.

Täna hommikul laiendas Oskariito oma territooriumi, roomas esimest korda kööki ja avastas, et seal on päris huvitavad sahtlid

Aga tulles tagasi teema juurde. Oskar magab praegu meie voodi kõrval võrevoodis. Pärast Itaalia reisi on meil olnud üks häda teise otsa. Kõigepealt ta oli haige, siis tal oli B12 puudus… kui see korda sai, siis me hingasime kergendunult, et nüüd saab inimese moodi elada, aga siis ta jäi jälle haigeks ja siis jäin haigeks mina, nüüd tulevad tal hambad jne, jne, jne.

Meil on küll see õnn, et me saame mõlemad olla kodus ja teha vahetusi, et teine saaks puhata. Ma magasin täna külalistetoas ja kui hommikul minu “vahetus” algas, ma küsisin mehelt, et ta magas terve öö? Ta ütles, et ei ärganud, aga niheles kogu aeg ja niutsus. Ja kui tal unefaasid vahetuvad, ta vahepeal korra karjub, aga selles mõttes ta tegelikult magab.
Kuna kõrvaltuppa nihelemisi ei kuule, mina magasin end kenasti välja. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et… oot-oot, miks me temaga üldse ühes toas magame. Selles suhtes ta on kohevarsti 8-kuune, nii et neid issand jumal, kas ta ikka hingab ärkamisi enam meil eriti ei ole, magab ta tegelikult öösel kenasti, v.a see nihelemine ja niutsumine, mil ta tegelikult mitte midagi ei vaja. Kui vajab, siis ta oskab endast väga hästi märku anda, seda nagunii keegi siin majas maha ei maga.

Oskaril on küll oma tuba olemas, mul tuli vahepeal tuhin peale, et tal hädasti oma tuba vaja, et lõunauinakuid magada. Ütleme nii, et ta on seal 2x lõunauinakuid maganud ja praegu on see tolmuimeja hoidmise tuba.

Ainus pilt, mis mul sellest on. Ma tellisin madratsi ka, ma ekslikult lugesin, et tarneaeg on 8 päeva, tegelt oli… 8 nädalat ja selle ajaga läks mul tuhin üle. See on praegu selline so-so hädapärane lapsetuba. Kevadel teeme remonti, paneme suurema akna jne, praegu liiga konku.

Ilmselt teda esialgu oma tuppa magama ei paneks, sest see all korrusel. Pigem meie koliks välja magamistoast külalistetuppa ja Oskar jääks magamistuppa. Ilmselt esimesed ööd jookseks kogu aeg teda vaatama, aga pikemas plaanis ma arvan, et nii on parem.

Kõlab nagu plaan? Jah, ei? Kui vanalt teie lapsed “välja kolisid”?

Laigi ja jaga:
fb-share-icon
« »