Nagu me kõik teame, siis nii kui sa järglase välja pressid, avab kodumaa rahakotirauad ja hakkab raha pritsima nii nagu poleks homset. Või noh, tegelikult ma olen pigem kohanud laias internetis suhtumist, et Eestis üldse lastest ei hoolita, lastetoetused on nii väikesed. Minu arvates on Eestis ikka väga hea lapsi saada ja riik toetab täiega. Kuidas ma muidu saaks poolteist aastat kodus istuda ja viisijuppi vilistada, nii et palgaraha arvele niisama laekub.
Nüüd tõstetakse ka lapsetoetust 60 euro pealt 80 peale, mis paljudes inimestes tekitas pahameelt, et kas selle 80 euroga peaks siis last kasvatama. Noh, tegelikult võiksid idee poolest tööl käia ja ise oma lapse üles kasvatada. Toetuse nimi on põhjusega “toetus”. See on toetamiseks, mitte selleks, et saaksid mugavalt ära elada. Kui kõik emad saaksid lapse suurekskasvamiseni kodus istuda, siis kust võetaks raha toetuste maksmiseks? Ausõna, mul on tunne, et on grupp inimesi, kes päriselt arvavadki, et riigikogu all asub Gringottsi pank, kus raha lihtsalt… on ja kiusu pärast seda kõigile ei anta.
Minu arvates on küll väga tore, et 60-80 eurot laps iga kuu saab. Mööda külgi ei jookse maha ükski raha.
Kui ma olin laps, siis meil klassis said paljud lapsetoetuse endale taskurahaks. Minu ema ostis selle eest endale suitsu. Mina ise emana arvan, et see raha ongi lapse oma. Suitsu ostan ma endale vanemahüvitise eest, aga lapsetoetus jääb lapsele (just kidding, ma ei suitseta).
Kui mõelda, et ütleme lapsetoetus on 80 eurot, siis aasta peale on see 960 eurot. Ja 18 aasta peale 17 280 eurot. Muidugi teeb inflatsioon oma töö ja kui seda sokisäärde koguda, võib juhtuda, et 18 aasta pärast saab selle raha eest osta paari kummikuid. Seega me otsustasime, et proovime selle raha investeerida. Mingeid suuri riske ei võta ja poja raha eest Shiba Inut ei osta, aga kui paigutada mõistlikult ning vähemalt inflatsioonigi võita ja raha väärtust säilitada, on see noorele mehele päris kena raha, mida 18-aastaselt kätte saada. 17 000 eest saaks osta auto või hoopiski kasutada korteri sissemaksuks või minna pikemale reisile maailma avastama. Või sõpradele välja teha, eks iga inimene ise teab, mida oma rahaga teeb. Nii saab lapsele hea raha iseseisva elu alustamiseks minimaalse panustamisega, sest raha annab ju riik.
Ja kui toetus veel tõuseb aastate jooksul ja lisada sinna natuke taskuraha, paluda kanda sünnipäevaraha, kui mänguasju juba liiga palju on, siis võib koguneda veelgi parem rahake.
Nii ma tegin enda konto alla lisakonto just pojale mõeldud rahale ja ootasin kannatamatult kuu aega, et saaks esimese ostu ära teha ja ostsin poisile Miki-Hiire.
Pärast jäi veel paar eurot üle ta kontole ja ostsin paar Tallinkit ka. Balti aktsiate ostu eest ei pea maksma teenustasu, nii et osta või 50 sendi kaupa.
Nüüd ei teagi, mida järgmisena osta. Mõtlesin Coca-Colat – see on selline umbes-täpselt lapsetoetuse raha ringis. Kindlasti natuke kulda ka, Tavidist saab sellise summa eest just pisikese kullaplaadi.
Kas keegi teist on ka lapsetoetuse investeerinud – kui jah, siis kuhu? Kui ei, siis mida teie lapsetoetusega teete?
Nell
09/08/2022 — 16:38
Lastetoetust ennast investeeringuks ei kasuta aga Swedi Koolifondi tegin talle küll. Iga kuu läheb kindel summa sinna, ise panin ühe suurema jupi ka (ja vahel teen suurema makse). Pank garanteerib vähemat sisse makstud summa (või rohkem kui hästi läheb). Kuikutt täisaeline siis saab omaraha kätte. Ja isegi kui see selleks ajaks on väärt vaid paari kummikuid siis ega ülde mitte kogumine parem poleks. Ja seda igakuist makset niisama kulutades ei muutuks üldse midagi.
merjeblogi
09/08/2022 — 18:57
Pole kuulnudki, aga tundub hea diil, kui garanteeritakse sissepandud raha:)
Mari
09/08/2022 — 18:25
Ma tegin lapsele LHV kasvukonto ja ostan sealt alt indeksfonde talle lapsetoetuse eest. Saab tükikese paljudest aktsiatest korraga. Meil SP 500, dividendimaksjad ba roheenergia oli vist viimane väike osa midagi veidi spetsiifilisemat. Paljud investoritest vanemad kasutavad lapsele neid – on vähem riskantne kui üksikaktsiad. Lastele suunatud pangatooted söövad üldiselt pool tulu oma tasudega ära.
merjeblogi
09/08/2022 — 18:58
See on hea turvaline valik, aga minu jaoks natuke igav, ma tahan ise valida 😀
Klinden
10/08/2022 — 07:09
Investeerinud olen ka, aga vaatan ikka, mis ettevõttesse.
Ei taha omada tükikest mingist Coca-Colast, mis on hiiglaslik kurjamkorporatsioon (pudelivesi, reostamine jm, jm).
Tehnoloogia tõmbab rohkem.
Minu mõistes on see ikkagi toetus lapse kasvatamiseks, suitsu ma ei osta, aga trenni olen maksnud kinni selle raha eest. Ostnud mööblit jne.
See on kõik ka lapse nimel, et tal oleks hea.
Kui sissetulek on väike, siis on 60 eurot liiga suur raha, et lihtsalt lapsele anda (eriti väikesele).
merjeblogi
10/08/2022 — 07:19
Ma sedapidi polegi mõelnud, samas ma toetan Cocat vast nagunii seda aegajalt ostes ka 😀
A.
10/08/2022 — 21:40
Me alles kontode ja aktsiainvesteerimise osas mõlgutame mõtteid (laps 11-kuune), aga üks 10-grammine kuldplaat on tal juba küll. Nimelt kinkisid mitmed vanemad sugulased lapse sünni puhul talle pisut raha ja kui Ukrainas toimuva taustal asjad maailmas ebastabiilsed tunduma hakkasid, tekkis äkki tunne, et kuniks meie “mõtleme, kuidas paigutada”, võib see raha seal sukasääres hapuks minna ja nii tundus kuld sel hetkel kõige kindlama valikuna.
Lastetoetuse osas olen kahevahel. Esialgu oli mõte pool investeerida ja pool koguda eraldi kontole, et siis kui suuremad väljaminekud teha tuleb (nt uus turvatool autosse vms), oleks kuskil nagu mingi fond, kust kohe võtta ja ei lööks pere-eelarvesse auku, ehk mitte kasutada seda raha nii, et “toetab lapse kasvatamist” küll, aga kulub seejuures jooksvalt ära. Idee oli hea ja töötas umbes pool aastat (st see siis, et toetus läks eraldi kontole, investeerimiseni veel polnud jõudnud), kuid siis tuligi esimene suurem väljaminek, mis konto senikogunenud rahast tühjaks tõmbas ja siis veel mitu väiksemat nii, et ka käesoleva kuu raha ja rohkemgi konkreetselt lapse asjadele ära kulus. Kuna minu emapalk ei ole eriti suur ja panen sellestki 50% kõrvale, et oleks võimalik vajaduse- ja soovikorral kolm aastat kodus olla, ning meie kurikuulus 20+ protsendiline inflatsioon hittis ka täiega, sai mu senisest “säästan ja investeerin ja elan” majandamisest üsna järsku sisuliselt ainult “elan” majandamine (st teiseks pooleteiseks aastaks panen kõrvale ikka, aga sellele lisaks olnud meelerahufond on sisuliselt sujuvalt tühjaks jooksnud ja ma pole üldse harjunud sellega, et mul sisuliselt puudub puhverraha), hakkas tunduma, et seda raha oleks praegustes oludes ka lapse jooksvate kulude peale ikkagi tarvis kasutada ja nii ongi see kõrvale panemine ja investeerimine veidi pausile jäänud, samas just vaatasin, et ehk sel kuul jälle õnnestub 🙂 Muidugi ma siin mõtlen praegu, et kuidagi on kujunenud nii, et rohkem teen lapsega seotud väljaminekuid mina ja kuigi abikaasa, kelle sissetulekud on oluliselt suuremad, tihti ka kannab mulle nendeks asjadeks raha siis iga mähkmeostu või ujumistunni eest ju ei hakka küsima ka eraldi, aga praegustes oludes ongi nii, et minu jaoks on kuuvaru mähkmeid ja paar ujumistrenni ning mõni riideese üsna arvestatav protsent mu kuus majandamiseks ette nähtud sissetulekust ja siis on lastetoetus ikka abiks küll nende asjade jaoks… tegelikult võiks vist vabalt ka mehele lihtsalt öelda, et ta investeeriks iga kuu lapsele 60 eurot ise, sest see on ikkagi meie mõlema teadlik valik, et mina oma majandamised poole emapalgaga teen ja kolm aastat kodus olla proovin ja perena me ju kitsikuses just ei ela, aga… ma kuidagi pole veel päriselt ära harjunud sellega, et ma OMA rahadega hästi välja ei tule, mistõttu pole ka otsest igapäevamajandamise ümberjagamist/korraldamist teinud peres ja lastetoetuse investeerimise teema jõuab ka ikka sinna välja, et me pole viitsinud maha istuda ja plaani päriselt paika panna. Tundub, et peaks ikka lähiajal asja ette võtma lõpuks.
Sellega ma muidugi nõus ei ole, et lastetoetus peaks vaikimisi olema lapse “oma”, st siis talle oma äranägemise järgi kulutada kas taskurahana või hiljem vanemate poolt investeeritu välja võttes (et vanem on siis justkui lihtsalt lapse raha “valvur”). Muidugi on see hirmus kena kui vanematel on võimalik teha see valik, et see raha n-ö lapse omaks arvestada, kuid minu jaoks on eos asja mõte olnud siiski see, et tegemist on toetusega vanemale lapse kasvatamiseks. Et nt kui vanem küll toidab-katab lapsed ehk oma palgaga ära, siis nt mõni huviring või ekspromptväljaminek ekskursiooni näol või kas või perega veekeskuse külastamine ei pruugi selle basic toitmiseks-katmiseks jätkuva raha hulka mahtuda ja siis ongi ka sellised asjad justkui investeering laste silmaringi ja tulevikku selle väikese riigipoolse lisatoe abil ja see on täiesti okei. On palju peresid, kes saavad küll ise hakkama, kui vaja saada, aga lapsed väärivad ka vahel pisut rohkemat kui lihtsalt “hakkama saamist” ja kui seda soovitakse oma lastele peredes, kus olud kitsamad pakkuda, siis leian, et see võib olenevalt olukorrast olla rahale parem kasutus kui 60 eurot taskurahaks või investeerimiskontol 🙂
merjeblogi
11/08/2022 — 03:57
Igas peres on erinevad olud ja see on täitsa okei. Tegelikult on ju ka teie peres toetus lapse “oma”, sest sa selle eest ostad talle teadlikult vajalikke asju. 🙂 Ujumistrenni vms panustamine on ka tegelikult lapsesse investeerimine. Igal juhul kui on valida, kas investeerida või panna ujumistrenni ja mõlemat ei saa, valiksin mina nendest kahest ujumistrenni.
Mari
11/08/2022 — 06:01
Meie jaoks oli ka alguses 60 eutot liiga palju et kuskile panna. Hakkasin seda investeerima alles kui ta kooli läks
Parem hilja kui mittekunagi 🙂
Maarja
11/08/2022 — 06:24
Mina olen ostnud eesti panga poest erinevaid münte.
Lisaks kulda.
Tundus mõistlik, et väärtus tõuseb, aga samas saad igakell mahamüüa.
Aksiatega pole julgenud veel teha.
https://pood.omniva.ee/et/15-numismaatika
merjeblogi
11/08/2022 — 06:30
Väga ägedad:)
Rents
11/08/2022 — 14:10
Me investeerinud veel ei ole, kuigi plaanime (kuigi USAsse teda kooli saata põhimõtteliselt ei plaani – kui peaks Harvardisse sisse saama, leidku ise ka vajalik stipendium), aga mul läheb juba lapse trennile üle 60 euro – ta käib kord nädalas ujumas (45 eurot kuus) ja kord nädalas võimlemas (nelja korra kaart on 40 eurot). Võimlema me päris igal nädalal kohale ei jõua, aga no ütleme, et nelja korra kaardist piisab kaheks kuuks, siis lähebki ca 65 eurot kuus ainult lapse trenni peale. Tartu inimesena tunduvad Tallinna hinnad mulle ikka üle mõistuse kallid selle koha pealt (seda enam, et ma ise maksan vist ca 35 eurot kuus trenni eest ja võin selle eest käia seal nii palju, kui ise tahan).
merjeblogi
11/08/2022 — 17:55
Oh jessas päris hullud hinnad