MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Lisatoidujutud

Paljudel emadel on see RPA vs rinnapiim teema. Mul polnud see üldse hinges. Võibolla on asi selles, et ma ise ei saanud (vist) rinnapiima. Või noh, mu vanaema kunagi rääkis, et mu ema käis minuga perearsti juures kui ma olin beebi, tuli välja, et ma olen väga alakaalus ja siis ta valetas, et kõik on korras ja lõpuks ma sattusin haiglasse alatoitumisest. Ma ei tea, mida ma siis sõin edasi, ma pole küsinud, aga ma pakun et midagi muud siis, sest ta kolis minema nagunii veits aega pärast mu sündi. Ja ma tulin täitsa normaalne välja, heh-heh-heh.

Muidugi ma olen selles mõttes arvamusel, et rinnapiim on parim, aga kui laps jääb nälga ja ise oled depressioonis, kõik on juba järele proovitud, siis jumalauda, anna lapsele süüa. Vahet pole, kas rinnapiim või RPA, lõpuks sööb nagunii autopõrandalt friikaid.

Aga lisatoiduga on mul mingi teema. Oskari isa kasvatas siin suure hoolega talle aiamaal kõiksugu vilju ja ma tegin neist sügavkülma püreed. Paljud hakkavad andma lisatoitu, kui laps saab 4-kuuseks. Mul sellist plaani ei olnud, mõtlesin lihtsalt, et vaatan tunnetuse järgi. Üldiselt saan aru, et soovitatakse alustada 6-kuuselt, kui pole just vajadust varem. 4-kuuselt tal küll mingit huvi toidu vastu ei olnud. Ta oli alles nii loode ka, et oli ka kuidagi imelik talle päristoitu anda.

Nüüd mõned nädalad tagasi ma hakkasin märkama, et talle hakkaks justkui piimast väheks jääma. Kui ta enne magas kenasti 21-7 söömata, siis nüüd hakkas kogu aeg öösel ärkama, et süüa. Ja mitte niisama ärkama, vaid reaalselt inimesel kõht tühi ja kulistab terve pudeli piima sisse.

Kui ta sai 5-kuuseks, meil oli nagunii arstiaeg. Rääkisin siis perearstile, et selline lugu, et mulle tundub, et talle jääb piimast väheks. Tema ütles, et no aga anna siis lisatoitu, et võib anda küll. Ma siis rääkisin, et ma lugenud, et ei peaks enne 6. elukuud alustama. Ta ütles, et no aga ära anna siis.

Siis mul oli kõne toitumisnõustajaga, kes oli väga selle vastu, et lisatoitu anda enne 6. elukuud, kui lapsel on kaal korras. Et liiga vara alustamisega võib teha lapse tervisele liiga ja WHO ja muude tunnustatud allikate järgi ei tohiks enne 6. kuud lisatoitu anda, välja arvatud erijuhtudel, sest lapsel pole seedimiseks vajalikke ensüüme.
Tema soovitus oli Oskarit hommikupoole rohkem nuumata, sest hommikuti ta väga ei söö – muidugi, kui ta öösel mehemoodi söönud on.

Igatahes nüüd me oleme olukorras, kus noormees ärkab iga 2-3 tunni tagant ja tahab süüa. Ma näen, et talle jääb piimaks väheks ja ma tahaks talle anda lisatoitu, samas ma ei taha anda ka, sest ma ei taha ju tema tervist kahjustada. Siis mu sees ongi konflikt, sest ma muidu olen tegutsenud ainult tunnetuslikult. No näiteks hästi palju on küsitud, et mitme tunni tagant ja palju sa lapsele RPA-d annad. Ma ausalt ei tea, ma annan kui tal on kõht tühi ja nii palju kui ta tahab. Uneaegadega samamoodi – ainult ööuni on kindlal kellaajal, muidu ta päeval magab siis kui tal uni on. Ja nüüd mu sisetunne ütleb, et ta peaks sööma lisatoitu, aga mu aju ütleb, et ta ei tohi veel.

Ma täna käisin nagunii piima ostmas, siis pistsin korvi ühe püree ja pudru ka. Nüüd mõtlen õnnisele ajale, kui ma jälle magada saan terve öö nagu enne kui üks näljane putukas kõrval ei karjunud. Aga no ei tõuse käsi andma.

Rääkige, kuidas/millal te alustasite lisatoiduga?

Laigi ja jaga:
fb-share-icon
« »