Vaatan just Kuuurija lugu korgijoogi kohta ja hakkasin mõtlema, et korgijook ongi justkui normaalsus. Ilmselt igaüks teab kedagi, kes on saanud korgijooki.
Ma pole kunagi olnud meeletu ööasutuste külastaja, ent olen noorena minevikus ikka käinud. Nüüd ma pole käinud kuskil baaris-klubis… vist juba aastaid. Nii hull on lausa asi, et kui keegi küsib, et mis nädalavahetusel ka plaanid ja ma vastan: “No ikka hollikasse!”, on reageering tavaliselt:
Kuidagi ei tõmba need kitsastes pükstes ja lakitud soengutega kepivennad ja gintoonikud. Pigem eelistan sõbrannadega istuda kuskil restoranis.
Aga korgijooki olen noorena saanud minagi. Olen sellest kindlasti kunagi blogiski kirjutanud, aga lühidalt – läksime sõbrannaga tantsima, jõime mingi max 2 õlut, kui imbusid ligi noormehed. Me muidu ei võtnud kunagi võõrastelt jooke vastu, aga teate küll, kuidas mõni inimene oskab olla veenev ja jätta endast head muljet. Õnneks saime me õigel hetkel mõlemad koju, aga sõbranna kutsus endale öösel kiirabi. Ka baari enda reageering, kui nendega ühendust võtsime, oli lahja. Arvan, et see, et need poisid tõid lauda shotid, ütleb kõik. Joogid segas ju baarmen.
Täna tuli aga meelde üks teine, palju lõbusamalt lõppenud lugu. Sama sõbrannaga me olime Hispaanias. Noored ja ilusad, läksime ikka ööelu ka kaema ja klubisse. Muidugi ujusid üsna pea külje alla mingid tüübid, kes vedasid lauda kohe joogid ka. Mingi hetk nad hakkasid imelikult nihelema ja tundusid kahtlased. Kuna meil kogemused ka olid, siis otsustasime, et kui kutid ei vaata, vahetame joogid nendega ära.
Ei möödunud väga kaua aega, kui tüübid tantsuplatsil, silmad pahupidi peas, särgid seljast heitsid ja jäid meist maha tantsu vihtuma. Ei teagi, kas neil läks lihtsalt pidu käima või vürtsitasidki pisut jooke.
Vaike
10/03/2020 — 07:55
Päriselt ei tea mitte kedagi, kes oleks korgijooki saanud.
K
10/03/2020 — 12:30
Mina olen saanud ühe korra korgijooki. See oli üks mu elu jubedamaid õhtuid, õnneks jõudsin end kuidagi klubi wc-sse vedada enne, kui keegi mind klubist ära jõudis lohistada. Aga ka seal oli üsna hull. Keha oli nii jõuetu, et nägin ja kuulsin, et telefon heliseb aga kätt tõsta ei suutnud et vastata. Lamasingi seal wc-s kägaras ja mõtlesin, et mis siis kui keegi mind ei avasta. Kurvaks teeb selle asja see, et kuna Tallinnas see korgitamine üsnagi tavapärane siis ma tean 100%, et võõrastelt ma jooke vastu ei võta, mis tähendab, et see pidi olema keegi mu enda tuttavatest, kuna olime vaid oma seltskonnaga too õhtu. Siiani on vastik tunne sees kui sellele õhtule mõtlen, kuigi sellest nüüd juba aastaid möödas.
merjeblogi
10/03/2020 — 12:45
See on jube, aga õnneks ei lõppenud sul see asi hullemini, sest lõpp-eesmärk on enamasti siiski vägistamine. Samuti ütles Sass Henno väga hästi, et keegi ei anna korgijooki üks kord – see ongi selle mehe n-ö modus operandi.
Kurb on ka see, et ega klubis ju tegelikult turvad vahet ei tee, kas oled purjus või oledki reaalselt saanud korgijooki. Ma mäletan näiteks, kuidas ükskord ühel üritusel üks turva mu silme all ühe verinoore tüdruku vetsust välja lohistas, et hakka astuma (tüdruk oksendas tualetis). Ma siis ütlesin, et ma saadan ta ise välja, tellisin talle takso ja õnneks ta nii palju kontaktivõimeline oli, et öelda, kus ta elab.