MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Kui kõik ei lähe nii nagu tahad

Mul on vist suuresti see probleem, et ma kipun liiga palju inimestele oma elust rääkima. See pole küll suurim näide nendest asjadest, aga näiteks kui ma läksin maanteematisse sõidueksamile. Aga… muidugi käisin ma just enne seda sõpradel külas ja pasundasin kõigile, et oii ma olen täna autoga, sest mul on reedel maanteeameti sõidueksam!
Muidugi ma rääkisin tervele perele, et joouuu, ma nüüd sõidan Narva, sest mul on maanteeameti sõidueksam.
Ja muidugi teile ka blogis, et jejeee, maanteeameti sõidueksam!

Ses mõttes on palju parem feilida omaette, nii et keegi ei tea ega ela kaasa. Aga läbi ma kukkusin, ei hakka eitama, kuigi tõesti tahaks end kuskile urgu peita.

Hommik algas mul 3×45 min sõidutunniga. Ja ma kiidan ausalt täiega oma sõiduõpetajat. Autokool oli Kiirus ja sõiduõpetaja Andrei Stolfat. Ta reaalselt õpetas mulle kahe päevaga rohkem kui ma oma autokoolis olin aastaga õppinud. Mu suurim nõrkus oli parkimine ja me reaalselt seisime parklas ja harjutasime peaaegu tund aega tagurpidi parkimist, kuni mul asi selgeks sai. Nii et selles mõttes ei olnud see ilmaasjata käik, sest ma õppisin väga-väga palju.

Kui Andrei mu maha pani enne sõidueksamit, siis ta ka nii soovis edu mulle ja oli jube positiivne, et ma pärast seda lootsin ka, et ta ei kirjuta ega küsi, kuidas mul läks… Aga muidugi küsis ja eks ma pidin siis ütlema, et kukkusin läbi.

Aga sõidueksamist.

Eksaminaator oli mul hästi tõsine mees. Ma üritasin temaga small talkida ja mõista anda, et ma veits ärevil olen, aga ei miskit – null reaktsioon, täiesti tuim vend.

Läksime sõitma siis. Küsis, et kui vihma hakkab sadama, kuidas lähevad kojamehed tööle ja klaasipesuvedelik. Leidsin üles. Siis küsis veel, et kust ohutuled lähevad, kui neid vaja peaks minema. Leidsin ka. Ja panimegi ajama.

Esiteks läksime maanteele ja seal ma veits rahunesin, sest mu arvates on väga hea enne käia maanteel ära, sest siis linnas 50 sõita tundub palju aeglasem ja selle võrra reaktsioonikiirus suurem. Jõudsin teha ka kolme manöövriga ümberpöörase, mis läks hästi (kaks korda tegin seda, teist korda ei näidanud suunda nagu näha peatudes).

Aga siis olime juba tükk aega linnas ringi sõitnud ja PÕMAKI. Pöörasin vasakule valgusfoorist kaubanduskeskusesse. Aeg oli juba otsakorral, arvasingi, et pargime seal ja siis sõidame tagasi maanteeametisse.
Tuli läks roheliseks, ma hakkasin pöörama vasakule ja lasin vastutulijad läbi. Neid oli jube palju, et kui ma juba jõudsin vasakule, seisisid seal ülekäiguraja juures inimesed. Ma mäletan, et võtsin hoogu maha ja mõtlesin oma peas, et no lähete või ei lähe…. ja kuna nad niisama seisid seal tee ääres, siis ma mõtlesin, et no hea küll ja panin üle. Mida ma ei pannud tähele oli see, et neil oli jalakäijate valgusfoor ja see oli just läinud roheliseks kui ma üle sõitsin. Nii et eksminaator pani pidurid blokki ja oligi kõik.

Ses suhtes on see täiesti arusaadav, sest see on eluohtlik olukord. Samas… krt sa seisad seal. 😀

Aga tulemus oli selline… Näete ise, et algus 11.25 ja lõpp 12.05. No krt oleks 10 min veel vastu pidanud! Ainult 10 minutit!

Mootorsõiduki kategooria: B
Sõidueksami sooritamise asukoht: Narva
Sõidueksami sooritamise kuupäev: 29.11.2019
Sõidueksami algus: 11:25
Sõidueksami lõpp: 12:05
Sõidueksami tulemus: Mitte sooritatud
Eksamineerija:

Vead:
Eksami mittesooritamise põhjus:
Tõsine viga – eksamineerija sekkumine juhtimisse
ülekäiguraja ületamine
C – tõsine viga Asulas
teeandmise kohustus ja sõidueesõigus
sõit sirgel teel ning kurvis
A – keskmine viga Asulavälisel teel
piki- ja külgvahe säilitamine
sõidu lõpetamine
A – keskmine viga Asulavälisel teel
suunamärguannete kasutamine
sõiduraja vahetamine
A – keskmine viga Asulas
koostöö teiste liiklejatega

Et ikkagi olid muud vead ka, millest ta märku ei andnud, sest küllap need polnud nii tõsised? Et ma kipun trügima sõidurada vahetades. Aga reaalselt meil oli ees mingi vend, kes veniiiiiis ja veniiiiiis ja mul oli vaja otse minna. Eks ma panin gaasi ja läksin temast siis ette, mis ma teha sain? Siis see, et ma ei pannud suunamärguannet peatudes üks kord ja… pikivahe säilitamine oli see, et 90 alas sõitis üks mees lihtsalt seitsmekümnega ees ja eks ma olin talle siis lähedal.

Aga nii ta igatahes läks. Ma sõiduõpetajaga üritasin säilitada normaalsuse ja ütlesin, et ahah, arusaadav, siis kui ma ära läksin, siis nutsin ja helistasin abikaasale, et ma olen meie perekonna häbiplekk 😀

Laigi ja jaga:
« »

© 2019 MER. Theme by Anders Norén.