Mul on vist suuresti see probleem, et ma kipun liiga palju inimestele oma elust rääkima. See pole küll suurim näide nendest asjadest, aga näiteks kui ma läksin maanteematisse sõidueksamile. Aga… muidugi käisin ma just enne seda sõpradel külas ja pasundasin kõigile, et oii ma olen täna autoga, sest mul on reedel maanteeameti sõidueksam!
Muidugi ma rääkisin tervele perele, et joouuu, ma nüüd sõidan Narva, sest mul on maanteeameti sõidueksam.
Ja muidugi teile ka blogis, et jejeee, maanteeameti sõidueksam!
Ses mõttes on palju parem feilida omaette, nii et keegi ei tea ega ela kaasa. Aga läbi ma kukkusin, ei hakka eitama, kuigi tõesti tahaks end kuskile urgu peita.
Hommik algas mul 3×45 min sõidutunniga. Ja ma kiidan ausalt täiega oma sõiduõpetajat. Autokool oli Kiirus ja sõiduõpetaja Andrei Stolfat. Ta reaalselt õpetas mulle kahe päevaga rohkem kui ma oma autokoolis olin aastaga õppinud. Mu suurim nõrkus oli parkimine ja me reaalselt seisime parklas ja harjutasime peaaegu tund aega tagurpidi parkimist, kuni mul asi selgeks sai. Nii et selles mõttes ei olnud see ilmaasjata käik, sest ma õppisin väga-väga palju.
Kui Andrei mu maha pani enne sõidueksamit, siis ta ka nii soovis edu mulle ja oli jube positiivne, et ma pärast seda lootsin ka, et ta ei kirjuta ega küsi, kuidas mul läks… Aga muidugi küsis ja eks ma pidin siis ütlema, et kukkusin läbi.
Aga sõidueksamist.
Eksaminaator oli mul hästi tõsine mees. Ma üritasin temaga small talkida ja mõista anda, et ma veits ärevil olen, aga ei miskit – null reaktsioon, täiesti tuim vend.
Läksime sõitma siis. Küsis, et kui vihma hakkab sadama, kuidas lähevad kojamehed tööle ja klaasipesuvedelik. Leidsin üles. Siis küsis veel, et kust ohutuled lähevad, kui neid vaja peaks minema. Leidsin ka. Ja panimegi ajama.
Esiteks läksime maanteele ja seal ma veits rahunesin, sest mu arvates on väga hea enne käia maanteel ära, sest siis linnas 50 sõita tundub palju aeglasem ja selle võrra reaktsioonikiirus suurem. Jõudsin teha ka kolme manöövriga ümberpöörase, mis läks hästi (kaks korda tegin seda, teist korda ei näidanud suunda nagu näha peatudes).
Aga siis olime juba tükk aega linnas ringi sõitnud ja PÕMAKI. Pöörasin vasakule valgusfoorist kaubanduskeskusesse. Aeg oli juba otsakorral, arvasingi, et pargime seal ja siis sõidame tagasi maanteeametisse.
Tuli läks roheliseks, ma hakkasin pöörama vasakule ja lasin vastutulijad läbi. Neid oli jube palju, et kui ma juba jõudsin vasakule, seisisid seal ülekäiguraja juures inimesed. Ma mäletan, et võtsin hoogu maha ja mõtlesin oma peas, et no lähete või ei lähe…. ja kuna nad niisama seisid seal tee ääres, siis ma mõtlesin, et no hea küll ja panin üle. Mida ma ei pannud tähele oli see, et neil oli jalakäijate valgusfoor ja see oli just läinud roheliseks kui ma üle sõitsin. Nii et eksminaator pani pidurid blokki ja oligi kõik.
Ses suhtes on see täiesti arusaadav, sest see on eluohtlik olukord. Samas… krt sa seisad seal. 😀
Aga tulemus oli selline… Näete ise, et algus 11.25 ja lõpp 12.05. No krt oleks 10 min veel vastu pidanud! Ainult 10 minutit!
Mootorsõiduki kategooria: B
Sõidueksami sooritamise asukoht: Narva
Sõidueksami sooritamise kuupäev: 29.11.2019
Sõidueksami algus: 11:25
Sõidueksami lõpp: 12:05
Sõidueksami tulemus: Mitte sooritatud
Eksamineerija:
Vead:
Eksami mittesooritamise põhjus:
Tõsine viga – eksamineerija sekkumine juhtimisse
ülekäiguraja ületamine
C – tõsine viga Asulas
teeandmise kohustus ja sõidueesõigus
sõit sirgel teel ning kurvis
A – keskmine viga Asulavälisel teel
piki- ja külgvahe säilitamine
sõidu lõpetamine
A – keskmine viga Asulavälisel teel
suunamärguannete kasutamine
sõiduraja vahetamine
A – keskmine viga Asulas
koostöö teiste liiklejatega
Et ikkagi olid muud vead ka, millest ta märku ei andnud, sest küllap need polnud nii tõsised? Et ma kipun trügima sõidurada vahetades. Aga reaalselt meil oli ees mingi vend, kes veniiiiiis ja veniiiiiis ja mul oli vaja otse minna. Eks ma panin gaasi ja läksin temast siis ette, mis ma teha sain? Siis see, et ma ei pannud suunamärguannet peatudes üks kord ja… pikivahe säilitamine oli see, et 90 alas sõitis üks mees lihtsalt seitsmekümnega ees ja eks ma olin talle siis lähedal.
Aga nii ta igatahes läks. Ma sõiduõpetajaga üritasin säilitada normaalsuse ja ütlesin, et ahah, arusaadav, siis kui ma ära läksin, siis nutsin ja helistasin abikaasale, et ma olen meie perekonna häbiplekk 😀
Piia
30/11/2019 — 17:11
Ma sinuga nii nõus selles osas, et üksi on palju kergem feilida. Aga samas vast sõprade toetus on ka julgustav, vähemalt elavad kaasa sulle.
Huvitav, kas nende keskmiste vigadega oleks läbi saanud? Ja lohutuseks sulle, kui ma jälgin lubadega juhte, siis enamus kukuks sõidueksamil läbi, sest nad on ikka erilised ohmoonid. Suunatulest pole nagu keegi kuulnud, pidevalt üritab keegi jalakäijaid alla ajada.. Et noh, ju siis kuskilt saab lube osta, kui ikka üldse ei vea selle eksamiga. 😅
merjeblogi
30/11/2019 — 17:18
Oleks saanud küll, ta ei öelnud isegi midagi, aga selle viimase suurima veaga ei oleks saanud, sest see on eluohtlik ja pidurid lõi kohe blokki
samamoodi kui sa ei oska ideaalselt parkida vms, siis see on suht savi, a kui jalakäija alla ajad, siis teine asi 😀
Mari
30/11/2019 — 17:12
Ma valasin ka peale sõidu läbikukkumist pisaraid iga kord.. jube halb tunne oli – aga sama oli juures kogemus ja kindlus ja teadsid juba mis nihu läks. Järgmine kord läheb paremini! 🙂 Ma sain ise läbi kolmanda korraga .. ja nüüd sain suve lõpus juba vahtralehtedestki lahti ja nagu poleks olnud seda aega kus lube polnud 🙂
merjeblogi
30/11/2019 — 17:19
ma ütlen, see lubade tegemine on ikka väga raske! 😀
Piib
01/12/2019 — 14:55
Oli küll väga raske saada lube, tundus vahepeal, et see polegi võimalik üldse.
Aga sain lõpuks läbi.
Neljanda korraga alles (soiduõps ja ka libedaõps pidasid mind normiks autojuhiks, lihtsalt närveerisin).
2017a veebruaris sain load ja pingutus oli igati väärt.
Esimesed 3x ütlesin ka kõigile. Neljandal korral läksin nii, et isegi mees ei teadnud ja sai puhtalt läbi. Eksmineerija ütles, et parima tahtmise korral poleks saanud ka läbikukutada, lihtsalt ei teinud vigu.
Edu! 🙂
Kristy
30/11/2019 — 17:21
Ma sariläbikukkuja 😀 ei ütle enam ammu kellelegi kui eksamile lähen
merjeblogi
30/11/2019 — 17:30
ma järgmine kord ka ei ütle 🙁 kuigi mul alles veebruaris alles praegu kirjas 😀
Mari
30/11/2019 — 18:00
Pea püsti printsess! Ja sõida aga tuimalt edasi abikaasa ja sõiduõpetajaga. Mine Tallinnas proovi mõnes muus koolis sõita, et erinevate inimestega sõitmise kogemust saada. Eksamil ei tohi kiirustada. Sain ka ise oktoobris selle karmi õppetunni, enne oota ja passi natuke kauem ristmikul, kui keera enda sõit tuksi. Mina võtsin kõiki neid jutte, et kui esimese korraga sõidueksamit ära ei tee, liiklusesse ei sobi jne nii hinge. Aga see jutt on täielik jura. Pooltel liiklejatel Tallinna linnas ei tohiks juhiluba olla, kui vaadata seda tsirkust, mis toimub. Nii et mõtle sedasi, et kui sel ahvil, kes just üle kolme rea vasakpööret tegi on juhiluba, saan mina ka.
Käisin isegi just täna meelde tuletamas, kuidas manuaalkastiga autoga sõita. Eksamini on vähem kui kuu aega ja kui muidu automaadiga harjutan, siis võib veits rabe olla eksamil.
Kui sa juhiluba ei peaks saama, oleks normaalne sõiduõpetaja sulle seda kohe öelnud.
Edu meile! 😉
merjeblogi
30/11/2019 — 18:12
ma ka imestan reaalselt, kuidas pooltel inimestel load on, see on ikka väga-väga raske 😀
Ja see ongi, et sõiduõpetaja ütles, et on ikka väga suur võimalus, et saan hakkama… temaga läks kõik superhästi ju, aga kuidagi närv vedas alt ja asjaolud läksid teistmoodi. St see polnud eluohtlik olukord, aga ma ei märganud mida vaja ja…
Keegi
30/11/2019 — 18:24
Appi, ma mäletan enda lubade tegemise ajast nii selgelt täpselt samu emotsioone. Peale neljandat läbikukkumist ütlesin kõigile, et ma andsin alla lubade osas, et keegi ei küsiks enam, kuidas mul edeneb ega teaks, et ma jälllle läbi kukkusin… Õnneks viienda korraga sain sõidu tehtud ikka 😀 Pea vastu!
Kadi
30/11/2019 — 18:49
Ei ole hullu, ma ise tegin ära kolmandal korral.
Esimesel olin liiga närvis ja just oli lumi maha tulnud ehk sõitsin maanteel 80ga, kedagi mul järgi polnud aga ütles et vot sõitsid liiga aeglaselt ja tule uuesti. Minu arust oleks võinud ju läbi lasta.
Teisel oli ka mingi kontroll peal ja tegime igast võimalikud asjad ära, siis läksime kuskile tänavale kus oli parema käe reegel ja ma vaatasin kas paremalt tuleb keegi, ei tulnud, mul parem käsi vaba ja hakkasin minema aga vastutulev auto lihtsalt keeras mulle ette, eksamineerija pani blokki minuga samal ajal ja oligi mitte sooritatud. 🤷🏼♀️🤷🏼♀️
Kolmandal korral sain normaalse inimese kes kohe mu närvi maha tõmbas ja uuris eelnevaid vigu. Ja siis sõidu lõpus ütles, et tehtud.
Oi milline kergendus 😄
T
30/11/2019 — 21:07
Kas ta selle kohta ei öelnud midagi, kui see 90 alas 70ga uimas ja sa tal sabas olid? Ma mõtlen selles mõttes, et ma kardan, et mulle ütleks eksamineerija, et ma pean temast möôda sõitma, aga julgen ma jee 😀
merjeblogi
01/12/2019 — 16:31
Ei öelnud. Ma mõtlesin ka, et vb peaks mööda sõitma, aga siis mõtlesin, et krt siis ma ilmselt ületan kiirust või tuleb keegi vastu või… ja igaks juhuks sõitsin taga 😀 selle kohta ei öelnud midagi, ainult et pikivahe oli liiga väike
Liisa
02/12/2019 — 09:52
Eksamineerija ei ütle eksamil sulle selliseid asju. Eksamil sa näitadki, kas sa oskad juhina ise otsuseid vastu ja oled enesekindel või mitte. Sina otsustad, kas sõidad mööda või sõidad sabas. Ainsad asjad, mida eksamineerija ette ütleb, on need, kuhu sõita ja seda, kui on vaja teha ära kohustuslikud harjutused. Möödasõit ei ole üks neist.
Laura
30/11/2019 — 21:30
Noh, ma võin julgelt öelda, et sul läks ikka kabedamalt kui minul, sest minu sõidueksamil olin ma juba tagasiteel ARKi ja vähem kui 5 minuti kaugusel, kui ma läbi kukkusin.. Unustasin lõpus lihtsalt kõikvõimalikud ringristmiku reeglid, kuna tundsin ennast liiga mugavalt ja oma kodulinnas. Aga edu sulle, järgmine kord on lihtsam! 🙂
Vaike
30/11/2019 — 21:32
Ma olen üks nendest jalakäijaist, kes ei lähe üle tee enne, kui olen kindel, et auto seisma jääb, sest neid idioote, kellele meeldib aeglustada ja siis ikkagi ümber mõelda ja üle vöötraja kihutada, on piisavalt palju olnud (lisaks need, kus ühel real auto seisab ja annab jalakäijatele teed, aga teise rea oma paneb sajaga üle, sest eks see esimene seisab seal ju niisama). Üks sõitis kord nii, et mul lendas kott käest ära! Hea, et ise püsti jäin. Nii et, jah, kui load saad, ja kindlasti saad, siis ära pahanda, eks. 🙂
Morgie
01/12/2019 — 13:14
Eksamineerija ei tohigi eksami ajal kommenteerida vigu, alles siis, kui eksam läbi. Kivinäoga eksamineerija ongi kõige õigem eksamineerija ja mingit smalltalki pole üldse mõtet üritada. Parem kujuta ette, et sa oled üksi autos ja navirakendus ütleb sulle tuima häälega: “Esimesel võimalusel pööra peateelt vasakule”.
Mina põrusin Tallinnas esimesel eksamil, sest sattusin parklas paanikasse ja sõitsin telliskivi alt läbi kaubaautode parklasse. Ja sealt ei osanud tagasi tulla, nii närv oli sees. Teisel korral tegin Tartus ära, paari veaga. Tead, mis oli Tartus üks vigadest? Sadama raudtee Turu tänaval, selle ees oleks pidanud aeglustama ja vaatama, ega rongi ei tule. Seal pole sada aastat rongi käinud! Praegu on juba rööpadki üles võetud. No ok, sain läbi.