Võibolla ma reageerin praegu üle, aga räägin teile ka loo ära, mis üleeile juhtus. Carmen ja tema sõbranna käisid Kristiine keskuses ostlemas. Käisid erinevates poodides, proovisid riideid selga ja veetsid toredalt aega nagu ikka nagu kaks noort inimest, kellel just taskurahapäev on olnud. Kui nad NewYorkerist välja tahtsid minna, peatas neid kuri vene rahvusest turvamees. Käratas, et teie tulete nüüd minuga kaasa. Tüdrukud küsisid, et miks ja kuhu. “Küll siis näete!” käratas turvamees.
Turvaruumis said nad said kaela laviini süüdistusi, et olid mingid särgid ära varastanud, nad otsiti läbi, aga mingeid varastatud särke muidugi ei leitud. Mis on ka täiesti okei, sest muidugi kahtluse puhul tuleb inimesed läbi otsida. Kas nüüd nii jõhkralt, ebaväärikalt ja selgitusi jagamata, on iseasi. Ma isiklikult tunneks end päris häirituna kui mulle sel viisil jalaga selga joostaks, saaks ju ka selgitada inimese kombel, et märkasime kaamerast, et teie kotis võib olla kaup, mille eest on maksmata jäänud ja kas te palun tuleksite kaasa, et saaksime veenduda, et see nii ei ole. Ja kui kahtlus ei osutuks tõeseks, siis vabandama viisakalt. Nagu iseteeninduskassadeski on ju pistelised kontrollid, kus saad pärast väikese šokolaadi ja ei tunne ju end pärast nagu viimane varas ja rott, et sind kontrolliti.
Aga kõige haigem osa oli see, kuidas turvamees nendega rääkis. Üks asi oli see, et üks bljääd käis iga kahe sõna tagant, aga ta nimetas tüdrukud šljuhadeks nagu see oleks kõige normaalsem asi, kuidas 14aastaseid nimetada. Vene keeles siis libudeks.
Carmen muidugi kohe pärast seda rääkis sellest minule ja emale ja oli väga endast väljas. Ma kirjutasin Kristiine keskuse meilile päringu, et nad palun selgitaksid, miks tüdrukuid sellisel viisil koheldi. Aga ema on vähe lühema süütenööriga ja läks koos teise tüdruku emaga õigust nõudma, et mis ikkagi toimus. See turvamees keeldus nendega esiti rääkimast, aga kui juba mingisugune asjapulk, turvaosakonna juhataja vist välja kutsuti, siis ütles (jälle iga kahe sõna tagant bljääd öeldes), et hoopis tüdrukud olid temale liiga teinud – olevat teda piidriks nimetanud ja tema, bljääd, pole üldse midagi valesti teinud.
Ma ei kujuta hästi ette, et minu väiksem õde käiks ringi ja sõimaks turvamehi piidriteks, teda tundes oleks ta sellises olukorras soolasambaks ehmatanud, aga olgu, ütleme et nimetas. Isegi kui ta oleks seda teinud, siis täiskasvanud inimene tööpostil võiks ju ometi suutma end tagasi hoida.
Osakonnajuhataja tõdes, et tema on küll erapooletu selles olukorras, aga sellises vanuses tüdrukud kipuvadki valetama ja lugusid välja mõtlema. Wow, tänud sulle selle erapooletuse eest.
Kui ema küsis, et kas turvavideo pealt ei oleks võimalik vaadata, kuidas tegelikult oli, siis öeldi, et see on ainult video, heli see ei salvesta. Turvaruumis, kuhu viiakse ka alaealisi läbiotsimisele ja küsitlemisele. Kuidas see võimalik üldse on? Mis heliga kaamera on mingi tehnikaime või – isegi meil 30eurone odav turvakaamera junn salvestab heli.
Oma nime keeldus turvamees ütlemast, see olevat isikukaitseseaduse vastu ja kui ema küsis, et kas ta tõesti peab nii agressiivselt iga kahe sõna tagant bljääd ütlema, ütles osakonnajuhataja jumala rahulikult, et see on vene keeles nagu “kurat” ja tema ei näe, et midagi valesti oleks.
Et siis… jah, Kristiine keskuses ostlemise tuju läks nüüd küll pikaks ajaks ära.
USS Security Eesti AS esindaja Freddie Voola vastus: Kõik süüdistused on kontrollitud ja ei saa väita, et need vastavad tõele. Turvatöötajate sõnul teie poolt kirjeldatud sõnavahetust ei toimunud. Helisalvestus puudub.
Mind põhimõtteliselt huvitab, et kuidas see süüdistuste kontroll käis. 😀
Ülemus: “Ou Dima, kle, kas sa sõimasid turvaruumis 14aastaseid lapsi šljuhadeks?”
Turvamees: “Ei sõimanud, bljääd.”
Ülemus: “Aa ok.”
Järeldus – põhimõtteliselt võivad nad lapsi lohistada kuskile eraldi ruumi ilma igasuguse selgituseta ja sõimata nagu torust tuleb ja pärast väita, et laps valetab.
Anonüümne
02/05/2019 — 07:04
Olles ise kristiine keskuses kunagi töötanud, siis võin öelda, et seal ongi enamuses debiilikud turvamehed, kes teevad mida heaks arvavad.
merjeblogi
02/05/2019 — 07:06
ja keegi siis ei kaeba? või ei võeta kaebusi tõsiselt?
uuri asja, võibolla rikuti seadust
02/05/2019 — 07:09
Minu arust turvamehel ei olegi õigust läbi otsida vaid kahtluse korral tuleb kutsuda politsei, kes siis läbiotsimise teostab.
merjeblogi
02/05/2019 — 07:14
Mu teada võib, kui ta palub sul koti sisu ette näidata ja sa nõus oled. Kui pole, siis jah kutsutakse politsei. Muidu ilmselt peaks politsei sada korda päevas kaubanduskeskustes käima 😀
Mi
02/05/2019 — 07:31
Kunagi ammu-ammu (üle 10aasta tagasi) oli sarnane juhus. Sõbranna ostis Prismast sukad ja hakkasime juba keskusest välja minema kui turva järgi jooksis ja väitis, et need sukad on varastatud. Tšekki ei olnud (kassapidaja veel küsis kas soovite tšekki, ja no nagu ikka, ei soovi :D). Turva vedas mu sõbranna sinna ruumi ära, mind sisse ei lastud. Aga vähemalt ma mäletasin kus kassas maksime, läksin siis sinna tagasi ja palusin müüjal prügikastist tšekki otsida ja ÕNNEKS ta oli nõus seds tegema. Aga tšekist turvale ikkagi ei piisanud 😀 lõpuks kui sõbranna juristist ema kohale tuli, saime minema. Ajuvaba. Pikalt ei tahtnud Kristiines käia enam ja siiamaani see juhtum meeles.
merjeblogi
02/05/2019 — 07:36
ta võttis vist oma tööülesandeid kohe väga tõsiselt 😀
Kerttu
02/05/2019 — 07:51
Töötan ise Kristiines ja alles hiljuti oli olukord, kus kahtlustasin et kaks pisikest tüdrukut(tõesti pisikesed, 10-11) varastasid meilt poest. Andsin kohe turvaruumi teada ning turvamehed leidsid nad üles ja viisid samamoodi läbiotsimisele. Kahjuks aga ei leidnud midagi, mistõttu tulid koos tüdrukutega meile poodi, et nad näitaks, kus nad need tooted tagasi panid. Minule jäi küll väga meeldiv mulje nendest turvameestest, vabadasid siiralt tüdrukute ees ja soovisid kena päeva jätku jne. Lõpuks tuli ikkagi välja, et nad varastasidki, lihtsalt viskasin toote enne turvaruumi minemist ära, aga see selleks. Kahju muidugi et see “turvaülem” vms viisakas polnud, aga nagu siin üleval üks kommentaar oli, siis enamusi turvamehi küll ühte patta panna ei saa ja debiilikuteks sõimata, tean seal teisigi, kes on väga meeldivad ja teevad oma tööd hästi, oleme mitmel korral varastatud tooted tagasi saanud.
merjeblogi
02/05/2019 — 07:56
Seda kindlasti, et vaevalt nad nüüd kõik halvad on. Eks see ole selline amet ka, mis tekitab läbiotsitavates negatiivset emotsiooni, sest kes ikka tahab, et teda vargaks peetaks ja ma usun, et on väga raske seda teha nii, et inimene ei tunneks end rünnatuna. Aga see juhtum oli küll nüüd üheselt mõistetav, ta jätkas ropendamist ju ka ema ees päev hiljem.
Mimmi
02/05/2019 — 11:38
Kas alaealisi tohib üldse läbi otsida ilma tema eestkostjata (ema, isa, vanaema)?
Mimmi
02/05/2019 — 11:44
Õiguskantsleri lehelt : Alaealise kinnipidamisel tuleb sellest viivitamatult teatada tema vanemale või muule seaduslikule esindajale.
merjeblogi
02/05/2019 — 12:15
See kehtib vist ainult politseile?
Morgie
30/11/2019 — 12:38
Turvameestel pole kohe kindlasti mitte rohkem õigusi kui politseil.
Mimmi
02/05/2019 — 12:28
§ 36. Lapse vabaduse piiramine
(1) Lapse kinnipidamisest või tema vabaduse piiramisest tuleb viivitamata teatada tema vanematele, eestkostjale või hooldajale ning sotsiaaltalitusele.
Eesti Vabariigi lastekaitseseadus
merjeblogi
02/05/2019 — 12:31
novot siis… aga ma ei usu, et kaubamajade turvamehed seda teevad
N
02/05/2019 — 13:57
ka ainuke pood kus mind ever on kontrollitud oli kristiine keskus, et väidetavalt lasin mingi meigipliiatsi rotti. õnneks kuhugi taharuumi ei viidud ja vabandas ka hullult see turva. AGA IKKAGI olin häiritud ja peale seda oli pikalt seal tunne nagu oleks big brotheris. enne ei mõelnud selle peale, kui jälgitud oled kuskil ostukeskustes 😀
merjeblogi
02/05/2019 — 15:02
ma ei saa üldse aru, et mille alusel nad kahtlustavad. et sahmerdad imelikult riiulite vahel või näo järgi… 😀
Triin
02/05/2019 — 16:27
Enamus kaamerate kvaliteet on ülihalb, nii et olukordi on võimalik lugeda tuju järgi – kas riiulisse tagasi pandud valgete pikslite hunnik on sama, mis võetud või mitte jne 😀
Rents
02/05/2019 — 16:10
Töö ei tee inimest. Sitaviskaja võib olla väga tore inimene ja iga politseinik ei ole kohe ameti pärast aus mees. Ja turvatöötaja amet on selline koht, kuhu lähevad paljud toredad heas vormis mehed, kellel pole palju haridust, aga on suus nii vene kui ka eesti keel. Ja see on väga hea. Aga samas tõmbab see ligi ka neid tainapäid, kellele lihtsalt meeldib vorm ja end tähtsana tunda – ja nemad on just need, kes hakkavad valimatult ropendama. No ja kolmas tüüp on inimesed, kes mujale ei saa, näiteks tean Pärnust turvameest, kes sai töö juures hoiatuse (isegi ei lastud lahti, vähemalt esimesel korral), sest jäi töö juures supermarketis õlle varastamisega vahele. On ka selliseid.
merjeblogi
02/05/2019 — 17:08
Ma ei üldistagi seda ametit, kindlasti on nii- ja naasuguseid inimesi. 🙂
Rents
03/05/2019 — 11:08
Sinu loo puhul ma isegi ei kahtle selles, et Carmen räägib tõtt, sest “sljuuha” ei ole selline sõna, mida temavanused Eesti tüdrukud igapäevaselt ÜLDSE kasutaksid. Kui nad tahaks midagi välja mõelda, oleks seal mis tahes teine sõna, aga mitte sljuuha.
Triin
02/05/2019 — 16:24
Olen noorena suht sama asja kogenud ja paljude ametite esindajatel tekib lastega tegeledes mingi haige vajadus võimu näidata. Eriti vist nendel ametitel, kus seda pole. Küll aga olen edasises elus kauplustes töötanud ja paljude turvadega kokku puutunud, nii et võin sinu rahustuseks öelda, et nad töötavad seal, sest paremat pole võtta. Tihti umbkeelsed või niisama põhihariduega. Kurb. Eriti neile, kes on tegelt tublid ja asjalikud, aga olude sunnil selle töö peal.
merjeblogi
02/05/2019 — 17:11
Hmm tundub ju täiesti normaalne töö, ainult see pättidega kemplemine tundub suht jube, mõni äkki purjus ja agreesiivnegi
Triin
03/05/2019 — 07:14
Jah, töö ise on ju tegelt tänuväärne, aga minu teada on suureks sõelaks palk. Samas tahaks loota, et viimaste aastate jooksul on see ka paranenud…
Geidi
03/05/2019 — 16:18
Aina paremaks läheb. https://perejakodu.delfi.ee/koolilaps/kristiine-keskuse-new-yorkeris-voib-igauks-rahumeeli-kabiinis-riiete-proovijaid-piiluda?id=86089169
merjeblogi
03/05/2019 — 17:31
Seda ma olen mu meelest isegi varem kuulnud 🤔
Marko
03/05/2019 — 20:53
kõike seda juttu lugedes ja see et olen ka ise kunagi turvatõõtaja olnud võin puhtasüdamega öelda et alati ei ole turva süüdi ja paljud kes on kinnipeetud ja ära lastud on välja mõelnud asju mis ei vasta tõele kuid on ka tõesti neid turvamehi kes oma võimu ülehindavad ja arvavad et nad politseinikud on kes nad loomulikult ei ole.
merjeblogi
03/05/2019 — 21:19
Siis võikski mõlema poole kaitseks ju olla helisalvestusega videokaamera 🙂
K
04/05/2019 — 14:10
Mõni turvatöötaja on jah isehakanud ment või mingis krimisarjas enda arvates.
Mäletan siiamaani, kuidas 1. klassis sõbrannaga Kaubamajas käisime ja turvavärav piiksuma hakkas. See, kui vastikult meiega käituti ja isegi ei vabandatud, kui avastati, et eelmisel päeval ostetud raamatule oli tagakaanele turvaelement külge jäänud… Tol ajal mobiiltelefone ka polnud, nii et ema ootas mitu tundi kodus ja muretses. Võttis ikka pikaks ajaks tuju ära.
turva
08/05/2019 — 04:28
Turvatöötaja peab tööajal ja objektil ennast tutvustama ning näitama töökaarti, kus on tema andmed peal. Ei mingit andmekaitseseadust. Võin ka poes turva juurde minna ja vaadata tema kaarti kui soovin.
Lisaks kui inimene on kindel, et pole varastanud midagi, siis võib turvale öelda, et ei tule kaasa. Sellisel juhul ei saa midagi turva ka teha. Kui ta jõudu kasutab, siis peab ta esimesel võimalusel politseile andma isiku üle. Läbiotsimist vms ei tohi teostada turvatöötajad. Tohivad eemaldada isikule või talle ohtlikud asjad ainult. Lisaks peab kinnipidamisele järgnevalt turva ka mingi tõestuse esitama, miks ta kahtlustas isikut mingis teos, mille pärast ta isiku kinni pidas. Ja kui tuleb välja, et isik pole tegu sooritanud, siis tuleks esitada turvafirmale kahjunõue. Kohtus üsna kindlalt kaotaks turvafirma sellisel juhul ning ilmselt otsustakse kohtuvälise lahendis kasuks. Min 1 keskmine kuupalk soovitatavalt.