MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Kuidas ma uue auto ostsin

Hei-hei-hei, sõbrad! Teie, kes te olete mind tagasi oodanud ja teie, kes te olete arvanud, et ma olen rase, sest keegi Perekoolist olevat mind ühel üritusel rasedana näinud ja teie, kellel olen suva… siin ma olen!

Ega mu eemalolekul suurt põhjust ei olegi, ei ole ma rase ega surnud. Lihtsalt mingi hetk tekkis tunne, et peaks natuke aja maha võtma ja elu üle järele mõtlema. Eks igaühe elus on selliseid hetki olnud. Hämmastav on see, et hetkest kui ma blogi kinni panin (vist 3 kuud tagasi?) on nii palju muutunud, et pean teile kibekähku nüüd kõik ära rääkima!

Esimene uudis… PÕMPÕMPÕM! Ma ostsin autoooooooooo! Ilmselt enamik autoomanikke kergitab siin kulmu, et kah mul auto, aga auto ikkagi! Ja minu esimene!

Tegelikult oli lugu niimoodi… Ma hakkasin autojuhilube tegema detsembrikuust, sest ähvardati, et asi läheb kallimaks ja tundus üks õige hetk, mil see jama ära teha. Aga tundub, et praegu polegi see kallimaks minemise seadus läbi läinud? Aga no mis seal ikka, tore ju, kui asi tehtud saab.

Kui ma veel töötasin Pealinnas (kus ma enam ei tööta, aga sellest mõni teine kord), siis ma printisin välja dream-boardi… Okei, ma tegin seda ainult selleks, et töötades kogu aeg vaadata, mida ma palgarah eest ostaks, sest muidu ma ei oleks suutnud seal päeva vastu pidada… aga üks unistustest oli oma auto. Olgu, seal oli see küll Kia Sportage, mille tasemele minu auto küll ei küündi, aga…

Lugu oli nii. Mina olin töötu, mingid rahalised säästud mul küll olid, sest ma aimasin, et töötuks ma kord jään, kas enda või teiste käe läbi. Autokoolis olin just saanud läbi kohustuslikud tunnid ja mõtlesin, et kuramus, see asi ikka ei toimi. Võimatu on 1,5 tunni jooksul nädalas midagi selgeks õppida. Kuidas üldse keegi saab kohustuslike tundidega eksamid läbi?! Võimatu!
Igatahes, võtsin siis lahti auto24 ja hakkasin vaatama, et ehk saaks osta mingi vana auto. Probleem on nimelt selles, et ma teen automaadi lube, aga enamikel, keda ma tunnen, on manuaal. See tähendab, et ma ei saa kedagi paluda ka enda juhendajaks, kui mul just automaati pakkuda ei ole. Seega tundus mõistlik osta automaatkäiguskastiga auto ja sõita sellega juhendajaga koos. AGA see ei ole nii lihtne. Ma olin nagu täiesti retakas – mida ma ostan, kuidas?? Leidsin siis mingi mattmusta bemmi, mis tundus ülinaiss ja palusin tal tulla enda maja ette näitama. Oli juba õhtupimedus, auto nägi ülinice välja, proovisõit läks ka hästi (hind 2400.-). Niisama aga osta ma ei julgenud. Tahtsin enne viia töökotta kontrolli, et alt vaadatakse jne. Üks asi on see, et omanik ütleb, et ainult käsipidur on katki, teine asi on see, mida tegelt välja tuleb.

Saime siis töökojas kokku ja omajooooooooooooooo. Ma juba visuaalselt nägin päevavalguses, et mattmusta värvi all oli täielik rooste. Seepärast oligi kere üle värvitud. Kui auto üles tõsteti, olid udutuled MUNAKARPIDEGA kinni kleebitud! Jah, te lugesite õigesti. Munakarpidega.

Töökojas öeldi mulle kohe ära, et sul ei ole mõtet seda autot lihtsalt osta. Sa paned tonni alla, et üldse ülevaatusest läbi saaks ja siis ilmselt paar tuhat veel lisaks, et edasi sõita. Ja noh, töötu nagu ma olen, mul seda raha ei ole.

Ma olin siis megakurb ja rääkisin töökoja peremehega, et kuidas ma siis autot ostan, noh… mis ma vaatama pean? Kuidas ma valin? Ma ei oska ju! Tükk aega vaatasime kuulutusi, kui ma ütlesin, et bemm oleks äge, aga tegelt mu vanaemal oli Nissan Micra ja see oli ka lahe pill. Siis töömees oli nagu – kuule, mu abikaasa tahab oma Micra müüa! Meil sündis just kolmas laps ja kolmas lapsetool ei mahu sinna enam!
Ma olin nagu… anna see auto siia! Ja lõpuks oli see poole odavam ka kui mu plaanitud auto. Bemm oli 2400, Micra 1200.

Ma ei tea, mis värk on sellega, et varjatakse numbrimärgid ära, aga mu meelest on ainus info auto ajalugu. Mu micrakese ajalugu on see, et ta pani matsu mahakandmisele. Siis ostis selle ära töökoja omanik oma abikaasale. Tegi selle korda ja nüüd nurrub nagu loom!

Vahepeal on mul selline tunne, et jube mark on 😀 Ma ei teagi, miks. Ju mu sõpradel on kõigil uhked kärud! Aga samas on uhke tunne ka, et oma auto ja… Samas kaugele ei julge sellega küll minna, vahepeal teeb imelikku häält ja… kes teab 🙂

Millised teie esimesed autod olid? Ja mis on teie unistuste auto?

Laigi ja jaga:
»

© 2019 MER. Theme by Anders Norén.