Kodujutud: Elutuba läbi kolme aasta

Pole ammu kodust kirjutanud, mis on tegelt mu lemmikteema. Kui teistel on instad ja FB-d selfiesid täis, siis mul peamiselt kodupilte.

Mõtlesin, et räägin täna veits meie elutoast ja mis me siin aastate vältel teinud oleme. Kahju on sellest, et päris algusest on ülivähe pilte, nüüd ma tean paremini ja pildistan iga nurga alt, et oleks võrrelda.

See pilt on 2017. aastast, mil me suvila endale saime. Vasakul on see, milline see algselt oli ja paremal oleme me juba rohkem enda käe järgi teinud, et oleks mõnusam olla – seinad-põranda heledamaks tooninud, trepi teise kohta pannud ja nipet-näpet veel, et see nii datša ei oleks.

Teisel pool oli selline suur ahi-kamin.

2019. aasta talvel me mõtlesime, et laseks selle suure ahju ära lammutada, paneb mingi väiksema kamina vms asemele, sest see ajas sisse ja ega sest suuremat kasu ka polnud. Talvel tundus hea aeg ka seda teha, sest suvel tahaks ju suvilas käia.

Kui ahi lammutatud, mõtlesime, et vahetaks siis juba põranda ka välja – vana vajus mitmest kohast ja oli hästi külm ka, sest polnud soojustatud, see oli ju algselt ikkagi suvila. Hea, et see otsus sai vastu võetud, sest all olid kõik talad täiesti mädad ja kui me poleks seda teinud, oleks üsna varsti seis ikka väga palju hullem.

Ise sellist suurt tööd teha ei osanud, nii et palkasime firma. Teeb siis juba seinad ka soojaks ja paneb suuremad aknad. Kui juba, siis juba.

Töömehed lahkusid nii, et maas oli OSB ja seintel kips ja edasi pidi ise askeldama. Mõnus muidugi, kui käid vahepeal kohapeal üle vaatamas, et mis seis on ja palju tehtud on, aga eks see rahake saab ka päris kiiresti otsa, kui töömeestele maksma peab.

Nii sai seinad värvitud (suht kehvasti, varsti peakski laskma üle teha, aga kui silmi kissitad, siis ajab asja ära), panime parketi…
Sellel pildil me juba suht elasime sees, nokitsesime iga õhtu.

Kui ma täna pilte tegin ja vaatan nüüd neid vanu pilte ka, siis mõtlen, et päris rets ikka, kuidas me suutsime nii palju asju ise ära teha. Muidugi on täiega palju teha veel elutoas ja ma arvan, et ma vaatan kahe aasta pärast neid pilte ja mõtlen samamoodi.

Lagi on ikka vana ja pole suutnud veel ära otsustada, mida sellega teha. Mulle meeldivad need talad tegelt, aga samas on siis lagi liiga õhuke ja ülevalt kostab iga samm läbi.

Raamaturiiuli ehitas mulle mees sünnipäevaks Lennarti järgi. Vaibad on ämma maalt ja hästi vanad – alguses meil polnud üldse vaipu, aga kui meil oli pulmad, oli vaja midagi põrandale, et jalatsitega ära ei kraabitaks, kui minnakse vetsu ja nii need jäid. See laelamp on minuga käinud kaasas mingi 10 aastat igas mu kodus. See eriti ei sobi sinna, võibolla ma kolin ta uude magamistuppa, kui see valmis saab ja panen sinna mingid kohtvalgustid.

Panime hiljuti akende ette kardinad ka ja see muutis megapalju. Ma muidu olin harjunud igal pool kardinateta elama, ka viiekorruselises korterelamus, kus vastas teine maja on. Mis teha, kui inimene liputaja on.

Teisel pool ka kardinad. Meil enne olid seal paksud kuused ees ja tänavalt sisse ei näinud, aga nüüd võtsime oksad ära, et oleks rohkem õhku ja näeks, mis elu tänaval elatakse, nii et kardinateta enam ei saa.

Diivan on mu elu parim taaskasutusost. 100 euri ja see on reaalselt kõige mugavam ja mõnusam diivan, mida ma oma elus kasutanud olen.
Trepp on täiega ebamugav, sihiks kuskile suve lõppu-sügisesse, et võiks uue U-kujulise trepi tellida, nii et kui kellelgi on soovitusi trepitegijate kohta, andke tuld.

Esik on veel täitsa tegemata, aga mul mingi plaan juba küpseb, kuidas see välja võiks näha ja ilmselt tuleb sinna uks ka ette, sest iga kord kui muidu talvel välisukse lahti teed, tuleb lahmakas külma õhku tuppa ja hakkab pelletkamin tööle, mis on suht tüütu.

Selline see elutuba on. Mis järgmisena? Köök? Ega siin väga suurt tubade valikut ei ole 😀