MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Kas peremees on kodus?

Nüüd tuleb ilge feminazi möla, agaaaa… Ühesõnaga. Kutsusin mina koju ühe firma ühendama gaasipliiti ballooniga. Kui töömees lõpetas, siis ma küsisin, et kui ma tahan viia ballooni täitmisele, siis kuidas ma täpsemalt selle lahti ühendan.

Ta takseeris mind, ilmselt mõeldes, kuidas seda selgitada niimoodi, et naine sellest ka aru saaks, siis loobus ja küsis: “Kas muidu peremees ka majas olemas on?”

Ma ütlesin suures segaduses, et noh, on küll… Ja siis ta selgitas, et ma pean oma mehele edasi ütlema, et ta võtaks lihtsalt vooliku lahti ja ühendaks selle samamoodi tagasi.

Nagu… vabandust, aga kas sa arvad, et ma ei suudaks gaasiballooni ise täitmisele viia, et seda peaks tegema mees? Et ma ei suuda mingit näkatsit voolikut ise lahti võtta?

Kusjuures eriti teravalt tuleb see vahettegemine välja just majapidamisega seoses. Ma võin tuua lugematuid näiteid, kus töömeestega suheldes on mind vaadatud, et kuule, sa oled naine ju.

Kevadel ma näiteks käisin tööriistalaenutuses. Elektrisaagi küsimas. Seal oli küll tunne nagu oleks mõni loomaaiaeksponaat. Kõik vaatasid, et no mis see siit otsib – see on ju mingi naine! Peale selle, et mind vaadati nagu ilmaimet, küsiti veel kahtlustavalt, et kas ma täitsa ise kavatsen seda saagi kasutada?

Rääkimata igasugustest ehitajatest ja elektrikutest vms, kes lihtsalt vaatavad sind nagu sa oleks mingisugune tobu ja küsivad kohe, et kas mees ka kodus on.

Reaalne kaader sellest, kuidas ma üritasin ehitajale selgitada, kuhu toetav pruss panna ja ta vaatas mind sellise näoga, et kuule, ole kuss, las mehed räägivad ja pöördus mu mehe poole.

Nagu kas keegi tõsimeeli arvab, et naine ei saa hakkama gaasiballoonitäitmisega, õunapuu mahavõtmisega, ei tea omas kodus, kuhu võiks kandvad prussid panna? Miks?

Laigi ja jaga:
fb-share-icon
« »