MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Eestlased on liiga palju Türgis käinud

Ma olen viimasel ajal päris palju asju müünud netis, näiteks eile müüsin auto. Oleks ma teadnud seda, oleksin muidugi kõrgema hinna pannud, sest telefon oli reaalselt punane ja mõned tunnid hiljem oli auto müüdud.

Aga mis mind häirib, on see kuramuse kauplemine nagu mingil Türgi turul. Selge see vist, et autot ostes kaubeldakse, aga… Ühesõnaga auto oli müügis tuhandega, üks ostja pakkus, et annab 800, aga tahab autot kohe täna saada – kõik puudused olid tal kusjuures teada ja ütles veel, et seisukord pole oluline. Noh, ega ma ka ei viitsi siin saja inimesega kokku saada ja ümber auto kõndida ja rehvidest rääkida, tule ja võta ära. Aga ei, muidugi ta hakkas VEEL kohapeal hinda alla kauplema. Ma niigi nõustusin sulle kaks sotti alla andma, sa küsid VEEL sott alla.

Ütled ei, ta ikka käib peale, et äkki ikka annad veel sott alla. No ega ikka ei anna küll, miks peaks auto andma ära 30% alla selle hinna, mis ma tegelikult tahan selle eest saada ja palju see väärt on.

Ma ausalt imestan, kuidas inimesed viitsivad sellise asjaga jageleda, aga veel rohkem ma imestan, kuidas inimesed viitsivad jageleda viie euro pärast.

Näiteks müüsin ma mingit vaipa, hinnaks oli 25 eurot. Kuna ma elan linnast väljas ja talle ei sobinud seda siia ostma tulla ega postiga saada, tulin vastu ja tarisin selle ise linna talle kohapeale ka. Ja mida tema teeb kohapeal kui meil on asi tegelikult juba kokku lepitud – kohe meelas nägu pähe, et äkki saaks viis euri alla.

Kes see inimene on, kes viitsib mingi näkase viie euri üle kauplema hakata, jumal anna kannatust. Kui sulle ei sobi hind, siis otsi mujalt odavamalt.

Pidevalt on see teema. Jällegi, müün põdrapead. 30 euroga. Ma olen reaalselt rääkinud mingi viie inimesega, kes kukuvad kauplema. Üks oli kindel soovija, kõik juba läbi räägitud, ma muidugi jälle nõus isegi kohale tooma, aga siis ütleb, et kui 25ga annan, siis ta võtab kohe ära. Ma ütlesin, et hind on endiselt 30 ja siis kadus ära. Nagu misasja, mingi viie euri pärast hakata jamama, mulle ei mahu see pähe lihtsalt.

Kuidas see netis müümine siis käib – et pean kohe panema suurema hinna, et saada see hind, mida ma tegelikult tahan? Nagu Türgis turul on, et käekott on very special price for you, my friend, 100 eurot, siis võetakse tassike teed ja hakatakse hinda arutama ja maksad lõpuks koti eest kümpsi ja lahkud, tagaplaanil müüja dramaatilised ohked, et oled oma hinnapakkumisega tervet ta suguvõsa solvanud.

See on ka ilmselt põhjus, miks ma rikas ei ole. Eks sellega ole see, et kes senti ei korja, see krooni ei saa. Mul ei tuleks mõttesse ka kaubelda, veel vähem kohapeal, kui hind on kokku lepitud ja kõigi aeg juba kohale sõitmiseks raisatud.

Laigi ja jaga:
«

© 2020 MER. Theme by Anders Norén.