Ma olen viimasel ajal päris palju asju müünud netis, näiteks eile müüsin auto. Oleks ma teadnud seda, oleksin muidugi kõrgema hinna pannud, sest telefon oli reaalselt punane ja mõned tunnid hiljem oli auto müüdud.
Aga mis mind häirib, on see kuramuse kauplemine nagu mingil Türgi turul. Selge see vist, et autot ostes kaubeldakse, aga… Ühesõnaga auto oli müügis tuhandega, üks ostja pakkus, et annab 800, aga tahab autot kohe täna saada – kõik puudused olid tal kusjuures teada ja ütles veel, et seisukord pole oluline. Noh, ega ma ka ei viitsi siin saja inimesega kokku saada ja ümber auto kõndida ja rehvidest rääkida, tule ja võta ära. Aga ei, muidugi ta hakkas VEEL kohapeal hinda alla kauplema. Ma niigi nõustusin sulle kaks sotti alla andma, sa küsid VEEL sott alla.
Ütled ei, ta ikka käib peale, et äkki ikka annad veel sott alla. No ega ikka ei anna küll, miks peaks auto andma ära 30% alla selle hinna, mis ma tegelikult tahan selle eest saada ja palju see väärt on.
Ma ausalt imestan, kuidas inimesed viitsivad sellise asjaga jageleda, aga veel rohkem ma imestan, kuidas inimesed viitsivad jageleda viie euro pärast.
Näiteks müüsin ma mingit vaipa, hinnaks oli 25 eurot. Kuna ma elan linnast väljas ja talle ei sobinud seda siia ostma tulla ega postiga saada, tulin vastu ja tarisin selle ise linna talle kohapeale ka. Ja mida tema teeb kohapeal kui meil on asi tegelikult juba kokku lepitud – kohe meelas nägu pähe, et äkki saaks viis euri alla.
Kes see inimene on, kes viitsib mingi näkase viie euri üle kauplema hakata, jumal anna kannatust. Kui sulle ei sobi hind, siis otsi mujalt odavamalt.
Pidevalt on see teema. Jällegi, müün põdrapead. 30 euroga. Ma olen reaalselt rääkinud mingi viie inimesega, kes kukuvad kauplema. Üks oli kindel soovija, kõik juba läbi räägitud, ma muidugi jälle nõus isegi kohale tooma, aga siis ütleb, et kui 25ga annan, siis ta võtab kohe ära. Ma ütlesin, et hind on endiselt 30 ja siis kadus ära. Nagu misasja, mingi viie euri pärast hakata jamama, mulle ei mahu see pähe lihtsalt.
Kuidas see netis müümine siis käib – et pean kohe panema suurema hinna, et saada see hind, mida ma tegelikult tahan? Nagu Türgis turul on, et käekott on very special price for you, my friend, 100 eurot, siis võetakse tassike teed ja hakatakse hinda arutama ja maksad lõpuks koti eest kümpsi ja lahkud, tagaplaanil müüja dramaatilised ohked, et oled oma hinnapakkumisega tervet ta suguvõsa solvanud.
See on ka ilmselt põhjus, miks ma rikas ei ole. Eks sellega ole see, et kes senti ei korja, see krooni ei saa. Mul ei tuleks mõttesse ka kaubelda, veel vähem kohapeal, kui hind on kokku lepitud ja kõigi aeg juba kohale sõitmiseks raisatud.
A
09/07/2020 — 06:55
Müün väga väga harva asju. Enda närvide säastmiseks kord-paar aastas. Juhtusin just hiljuti müüma lapse 4 aastat seisnud esimest ratast, mis oli vägagi heas korras ja panin hinnaks 50 eurot, mis oli mu peas selline hind, et paar tundi kirjutavad potentsiaalsed kandidaadid ja siis juba õhtul tullakse järele. Nii ka juhtus. Kirju tuli lademetes. Esimene kirjutaja palus väga ilusti, et tuleb esmaspäeval järele. Soostusin ootama, kuigi mul oli väga palju ka teisi kirju, kuid keegi polnud öelnud, et jah, ostan. Kõigi viimane küsimus oli, et mis on viimane hind 😂. Esmaspäeval olid plaanid tehtud peale ostjaga kokkusaamist, kuid tore lunija kohale ei ilmunudki. Helistasin ja ma sain elu suurima hämmingu osaliseks, kui vastuseks tuli küsimus, et kas täna on esmaspäev. Lubas tulla kahe tunni pärast. Tegin kiiresti plaanid ümber, lootes asi kaelast ära saada, kuigi kohe kahtlustasin, et ka kahe tunni pärast siiani “tore” olnud Mister kohal ei ole. Nii ka läks.
Kokku müüsin seda ratast 4 päeva, kuigi plaanisin, et tegelen vaid paarile kirjale vastamisega.
Kasutatud asju ostes olen alati saanud positiivseid kogemusi, kuid vot allahindlust pole ma kunagi küsinud järele minnes, vaid mõnel korral kirjutades, kuid tavaliselt ongi Soomes asjad palju mõistlikemate hindadega kui mitte tasuta.
Rents
09/07/2020 — 07:28
Minu kogemus on ka selline, et inimene, kes vastab OTSEKOHE (ning enamasti kirjutab kas vigases eesti keeles või imelikus keeles, näiteks “võtax”, mainimata, millest üldse jutt käib), kipub ära kaduma. Andsin hiljuti tasuta igati korralikke asju ära, no ja täpselt samasugune kogemus. Aga ma ütlen väiksemate asjade kohta konkreetselt, et mul on prügikast maja ees, kui te järgi ei viitsi tulla, eks ma panen sinna. Keegi ikka üldiselt viitsis. Ühe joogapalli viisin küll inimesele ära, sest no ma saan ka aru, et ilge vaev oleks seda kas ilma autota suurena transportida või siis hiljem uuesti pumbata.
Kaie
09/07/2020 — 07:42
Täiesti nõus sinuga! ÕUDNE kuidas inimesed tingivad. Meil mehega kogemus u 5 auto müümisel ja see on iga kord olnud kohutav peavalu. Paar a tagasi müüsime oma audit, hind oli 1600.-. Mingi tüüp helistas üle 10ne korra, et moosida ja kas ikka alla saaks jne. SMS-idega pommitas ka koheselt, kui me vahepeal ei vastanud kõnedele. Mul lõpuks juba pea valutas, vastasime mehega kordamööda ta kõnedele ja proovisime mitte hinnast alla anda ja tugevad olla 😂. Kusjuures me olime samal ajal veel Lätis perega puhkamas ja mees siis lõpuks mul andis alla ja ütles, et kui ta järgi tulles lihtsalt ära ostab ja enam rohkem mingit paska ei aja, siis on nõus. Ostja tuli öösel Tartust Pärnusse autotäiega kamraadidega, enamus olid purupurjus, karjusid aknast nilbusi jne. Aga tüüp pidas sõna, ta ei kurtnud mitte millegi üle (kõik head ja vead olid ammu tel teel teada ja isegi lisapilte sai saadetud). Astus ta siis tuppa ja telefoni teel lobisevast tüübist polnud alles haisugi, täitsime ostu-müügi lepingu ära, pomises vaikselt ‘nägemist’, istus autosse ja sõitis minema. Naersime mehega, et vau, kuidas see inimene telefonis jutustas 30min kaupa igakord ja kui meie juures oli, siis oli selline tunne et üldse tegemist tummaga 😀 Lõpphinnaks jäi 1200.-…
Ahjaa, nali oli temaga ka veel hiljem. Umbes 2 nädala pärast panin parasjagu last lõunaunne, kui näen äkki, et tüüp helistab. Mul süda vajus juba saapasäärde mõtlesin, et issand, mis nüüd juhtus, et kas avastas autolt mõne vea ja nõuab tagasi ostu jne. Hiljem siis helistasin tagasi ja tüüp lihtsalt kiitis 40 MINUTIT autot, luges ette mis ta kõik teha on lasknud sellega (lasi kapoti üle värvida kuna sealt koorus pisut lakki, tümaka pani sisse) ja rääkis mida plaanib veel teha… Fb-s lisas ta ka meid mõlemad mehega sõbraks kohe, auto pilte postitas suht palju. 😅
Aga viimati müüsime oma auto mingile ärikale odavamalt, et lihtsalt sellest peavalust end säästa.
Vaike
09/07/2020 — 08:04
Sellepärast ma annangi oma asjad ära. Eriti meeldib mulle anda Magda misjonipoodi, kust tullakse ka ise järele. Ei viitsi mina hakata paari euri kaupa veel midagi postitama. Ma olen sellest asjast enda jao saanud, las nüüd saab keegi teine, vaesemaks ma sellest ei jää.
Üks teine küsimus aga. Mind ootab ees köögimööbli tellimine ja ilmselt jääb sõelale sama firma, kust sina tellisid. Iga köök ja pakkumine on mõistagi erinevad, aga et mingitki suurusjärku aimata, palju sul maksma läks?
merjeblogi
09/07/2020 — 08:38
2050 € läks meil täpselt.
Õnne
09/07/2020 — 08:16
Ma lihtsalt ei suuda netis midagi müüa/ära anda, sest kogu aeg on selline peavalu. Ja kui jälle ümber mõtlen, et ok proovin korra veel, siis saan jälle vastu näppe 😀
Kogu aeg satun nende üksikvanemate/suurperede otsa, kes saadavad sulle mingi 1 km pikkuse hala postkasti, kuidas neil on asja ikka väga vaja ja tingimata TASUTA (mis siis, et oled asja hinnaks pannud ainult paar eurot nt). Olen ise ka väga suure pere laps ja tean hästi, kui raske võib olla, aga need süsteemsed kerjajad (st näed, et nad on igas jumalas ostu-müügi ja taaskasutusgrupis esimesed reageerijad) tekitavad täiega tuska.
Mu viimane asi, mida tahtsin ära anda, oli üks raamaturiiul, 2 meetrit kõrge ja meetrike lai. Panin, et tasuta ja ise peab järele tulema, sest mul pole transportimise võimalust. Kirjutas siis üks naine, et tema lastele väga vaja ja tuleb järgmisel päeval järele. Okei, super! Ja siis see proua ilmus mulle ukse taha JALGRATTAGA! Ja tema põhjendus oli, et “No ma arvasin, et te äkki valetate, et teil autot pole. Rattaga ma ju seda koju ei vii, äkki ikka saate kuidagi ta mulle ära tuua.”
Nüüd ainult kutsun uuskasutuskeskust endale koju või lihtsalt viin heategevusse kõik oma asjad.
Esp
09/07/2020 — 17:19
Epic see viimane juhus 🤣🤣🤣 see issanda loomaaed…
Kadri
10/07/2020 — 14:14
Üks automüügiga tegelev tuttav rääkis, kuidas ta müüs 700 eurost vana autot. Kuulutas kenasti, et auto sõidab ja muu seisukord keskmine (ehk kriim siin-seal, istmed kulunud). Telefonis pikema jututa kindlat ostu lubanud härrasmees hakkab kohapeal vaatama, et oot oot … aga siin uksel on ju kriim. Ja no istmekatteid peab uuendama. Äkki saaks paar sotti alla?
Ise müüsin retuuse, 10 eurot. Küsiti, et kas proovida saaks, aga nad ise ei ela minu linnas, kas ma saan tulla läbi. Nagu issand, sa näed ja ei mürista.
Kata
18/07/2020 — 16:47
Hiljuti oli olukord, kus ostja soovis, et saadaksin pakiautomaati toote ja ma enda heast tahtest veel pakkusin välja, et kui ma Omnivas vormistan netis enne, siis saaksin koodi kasutada ja talle tuleks saatmine paarkümmend senti soodsam 😀 (2,21€). Mille peale ostja siis ütles, et kas sobib kui maksab need 21 senti vähem siis (nagu ümardas allapoole).
Nagu kammoon, need 21 senti absoluutselt ei tee mind vaesemaks, aga asi on ikka põhimõttes. Sellepeale pakkusin, äkki XX,5€ oleks super 😀 millepeale tuli ruttu vastus, et maksab siis ikka xx,21€ ära 😀
Naljakas oli endal lihtsalt, et nende sentidega selline lugug 😀
JJ
29/07/2020 — 08:21
Eile nägin just, kuidas keegi pani müüki mingi laste riideeseme hinnaga 3.-, mille peale üks kirjutas, et soovib post hinnas.