Arvustus: Hestia Haapsalu Spa – väga halb ja väga hea

Mu üks selle aasta eesmärke on käia 1-2 kuu tagant spaas, et pühendada aega iseendale ja oma suhtele. Teine eesmärk on õppida ütlema ei ja ennast kehtestama – ma olen tihtipeale see inimene, kes on kõigega nõus ja ei taha teistele ebamugavusi valmistada.

Igatahes, kuna ma Maltale ei hakanud oma tervise pärast minema, mõtlesin, et käime äkki nädalavahetuseks kuskil spaas. Aga kus? Tahaks midagi uut. Mul tuli kohe meelde, et palju on kiidetud blogides ja Instas Hestia Haapsalu spaad. Bronnisime kohe ära – vaba oli ainult Economy tuba ja sviit ja noh, ega me peened linnakad pole, kärab küll Economy – mis seal hullu olla saab? Nelja tärni hotell ju.

Need arvustused muidugi ei valetanud. Kui sa lähed spaasse, saad Superior toa, kõik sujub, muidugi on su kogemus hea. Aga ütleme nii, et kui sa lähed Economy tuppa, siis su kogemus ei ole nii hea.

Astume tuppa

Muidugi on siin süü täiesti meil endal. Ei süvenenud niiväga piltidesse, tuba ise tundus pilku peale visates okei. Kui me aga sisse astusime… noh… tuba iseenesest ei olnud midagi hullu. Economy. Vaade oli vähemalt merele.

Mul oli jube kiire videointervjuu plaanis, nii et ma hakkasin kohe arvutit valmis panema. Otsin pistikupesa, otsin-otsin, ei ole! Ainsad pistikupesad olid voodi vastasseinas ehk selleks, et laua äärest ulatada laadima, pidi juhtme rippu üle terve toa panema. Teine oli täiesti suvalises kohas esikus. Täiesti arusaamatu.

Vannituba oli aga kõige suurem üllataja. Ma tundsin nagu ma oleks läinud ajas 13 aastat tagasi oma esimesse üürikorterisse. See oli nii inetu lihtsalt.

Aga noh, mõtlesime, et oma viga, et sellise toa valisime. 79 eurot öö pole mingi supersuur raha ka, mille eest ootused oleks kõrged olnud, aga päris sellist asja ka ei oodanud. Aga kindlasti on spaa kena ja võibolla pole nii hullu, elame üle.

Lootused spaaosale

Sain oma inteka tehtud ja läksime spaasse ujuma. Mõtlesime veel, et saame seal lõõgastuda ja küll siis tuju paremaks läheb!

Spaa ise oli väga ilus ja värskelt remonditud. Mina läksin sinna põhieesmärgiga ujuda, sest saunadesse ma väga pikaks rasedana minna ei taha (aurusaun ja madalama kuumusega saunad natukeseks on okeid). Leidsin üles suure basseini, kus oli kõrval kirjas, et seal on mõnusad 29 kraadi, pistsin varba ootusärevalt vette ja… ei.

See vesi oli reaalselt jääkülm.

Sulpsasin ikka sisse, et äkki keha harjub ära, tegin paar ringi ja no minu keha küll sellega ei harjunud, seal oli lihtsalt megakülm.

Nii mul ei jäänudki muud üle kui käia korra aurusaunas ja ülejäänud aja külitada mullivannis, kus soojem vesi oli.

Küsisime siis teeninduselt, et kas see bassein on rikkis, et see nii külm on, vastati, et lasevad seadistused üle vaadata. Aga tol õhtul see mõistagi enam soojemaks ei läinud.

Saaks siis vähemalt restorani

Sisse registreerudes hoiatas kohe administraator, et sel nädalavahetusel toimub jääpurjetamine, inimesi on palju ja kui me soovime restorani minna, broneeringu me kindlasti laud. Seda ma kohe tuppa jõudes tegingi. Helistasin ja palusin, et kas õhtuks on vaba üks laud kahele. Ei ole.

Mis seal ikka, sõitsime siis õhtul autoga keskusesse (ma ei tunne hästi Haapsalu, nii et eeldan, et see on keskus). Leidsime kena kohakese, ma nimesid ei hakka nimetama, aga saime seal kenasti kõhu täis ja olime juba päris heas tujus, kuni… mees läks arvet maksma, ma vaatasin leti poole ja I swear to god, ma nägin, kuidas teenindaja segas kokteile. Segas lusikaga läbi, limpsis lusika üle, pühkis selle põlle sisse ja pani järgmise kokteili sisse. Ma mõtlesin, et kas ma nägin valesti, ei või lihtsalt reaalne olla. Aga ei, ma nägin vist ikka õigesti.
Mu aju lihtsalt jooksis kokku ja ma ei suutnud oma silmi uskuda, et ma esiti kohe ei saanudki midagi suust välja ja nii ma midagi ei öelnudki, sest sel ajal, kui ma asjast aru sain, et nii oligi, olid inimestel juba joogid käes.

Tagasi toas

Jõudsime tagasi hotelli. Mees käis dushi all ja ehkki ta tavaliselt võtab seal rahulikult aega, oli ta seal ainult paar minutit ja ütles, et ära sina hakka minema, seal on nii libe, et võimatu on olla.

Toas oli kuidagi jahe, aga siis ei teinud sellest suuremat numbrit. Mees vaatas radika üle – see oli nagu sees, aga jääkülm. Noh, võibolla nii peabki siis olema.

Jäime magama ja ma ärkasin öösel nii, et mul oli käsi teki alt väljas ja NII KÜLM OLI. Ma külmetasin lihtsalt terve öö, mingid varutekki ei olnud ja hommikul kell 8 ma tõusin üles ja ütlesin mehele, et pakime nüüd asjad kokku ja lähme koju. Ma ei taha siin mitte ühtegi ööd enam olla.
Vaatasime kodulehele, et ehk on mõni kõrgema klassi tuba vabanenud – oli üks Standard Small ja Superior. Mõtlesime, et lähme räägime administraatoriga – ehk saame neid tube vaadata ja kui need on paremad, vahe kinni maksta ja ümber kolida. Kui ei saa, lähme koju lihtsalt – mida ma külmetan selles koledas toas ja istun selles ainsas mullivannis, mis soe on.

Aga keegi teine pole kaevanud

Läksime siis kenasti alla ja rääkisime oma mure ära, et toas on täiesti külm ja radikad ei tööta. Administraatori esimene vastus oli: “Aga keegi teine pole kaevanud.”

Aa okei, et kui kellelgi teisel ei ole tuba külm, ju siis meil peabki olema.
See on sama hea kui ma müün oma küünlaid ja üks klient kirjutab, et tal läks küünal postis katki ja ma vastan, et aga kellelgi teisel ei läinud.

Igatahes, palusime vaadata Standard Smalli ja Superiori – et kui seal on ka külm, siis me pigem katkestame selle puhkuse. Anti kaardid, läksime vaatama, seal oli mõnusalt soe.

Standard Small oli täiesti okei esmapilgul, aga nagu nimigi ütleb, väike. Superior oli täitsa okei. Valisime viimase, sest hinnavahe ei olnud kuigi suur – üks vist 130 ja teine 150, et tundsime, et võiks siis viimane päev vähemalt normaalne olla, et oleks tunne, et on puhatud.

Tagasi tulles oli administraator kui ümber vahetatud. Ma ütlesin, et me võtaks Superiori – kas oleks võimalik vahe kinni maksta ja jube tore oleks, kui saaks allahindlust ka pisut. Seal radikad töötasid, ilmselt on meie toa radikas lihtsalt katki. Ta ütles naeratades, et saame toa vahetada tasuta. Et ta rääkis haldusmehega ja meie toas ilmselt on küttega probleemid, sest see on merepoolne tuba.

Täesti loogiline selgitus, et merepoolsetes tubades radikad ei tööta, aga ma ei hakanud vaidlema, sest tegelikult jättis see hotellist väga hea mulje, et tuba vahetatakse parema vastu tasuta, selle eest tõesti 10 punkti.

Hotell nagu Titanicu laev

Superior tuba oli mõnusalt soe, puhas ja avar. Mees ütles päris tabavalt, et see hotell on nagu Titanicu laev – klassivahe on nii suur lihtsalt. Economys oleks olnud nagu katlaruumi peal, siin juba kuskil täitsa peenes klassis.

Aga jällegi… mis värk nende pistikupesadega on? Muud pole toa kohta halba öelda, kui et kui ma tahtsin juukseid kuivatada, avastasin, et ainuke vannitoa pistikupesa on põhimõtteliselt lae all. Mul oleks vaja olnud taburetti, et selleni ulatuda. Kui õhtul meikisin, avastasin, et meigipeegel on ka megakõrgel. Okei, ma olen keskmisest lühem inimene, aga tundub, et seal on mingid kahemeetrised remondimehed ehitamas käinud.

Aga kokkuvõttes ma ütlen, et Superior tuba oli väga hea. Puhas, seal olid päris kapid, kuhu oma asjad panna, seal oli soe ja hea olla.

Tahaks ikkagi restorani

Helistasin kohe hommikul restorani, et ehk tänaseks saab laua õhtuks varakult kinni. Võttis vastu noormees, kes ütles, et muidugi saab, aga helistagu ma kell 12, siis hakkavad nad broneerima.
Helistasin üks minut enne kella 12, vuristasin kohe ette, et sooviks broneerida kella kaheksaks laua kahele. Vastati, et ei saa. Ma imestasin, et kuidas ei saa – kell 12 paluti helistada, kas tõesti hetkega broneeriti kõik täis? Ta vastas, et tulgu me buffeesse, et seal jagub laudu küll. Ma ütlesin, et ma buffesse küll ei taha, et kas ükski teine kellaaeg ka restorani pole lauda?
Siis andis telefoni edasi mingile naisele, kes raskelt ohkas ja selgitas mulle, et nad üldsegi ei broneeri laudu, sest inimesi on nii palju ja kui ma tahan, siis tulgu ma elavasse järjekorda, aga siis peab ilmselt ootama.

Õhtul me siis otsisime igaks juhuks lähedaloleva söögikoha välja, kuhu alternatiivina minna, kui tõesti hotelli restorani ei saa. Ja nagu hoitatud, seisid restorani ukse taga inimesed järjekorras. Ma olen sellist asja näinud Rooma kesklinnas, aga selle vahega, et seal oli mõnus vibe ja ootamise ajaks jagati kokteile. Seal oleks pidanud lihtsalt seisma järjekorras ja vaatama inimestele suhu, millal nad minekit teevad. Ja kui sööma saad, ilmselt siis järgmised vaataks sulle suhu, et kuule, äkki sööd kiiremini?

Pluss samal ajal toimus buffee ja restoran. Et sa naudid seal restoranielamust ja kõrvallaua inimesed siiberdavad buffee vahel. Pole elusees sellist asja näinud.

Läksime me Wiigi kohvikusse sööma ja see oli iiiimeline! Täiega soovitan, kui Haapsalusse satute.

Tohoh, ka bassein on soe!

Meeldivalt üllatas ka see, et 29-kraadine bassein oli täna hoopis soojem. Mu enda teooria on, et kui inimesi palju ei ole, siis elektrihinna kokkuhoiu mõttes keeratakse jahedamaks ja kui palju inimesi on, pannakse soojemaks, et keegi ei viriseks. Rahvast oli väga palju ja spaas oli väga hea olla, võrreldes eilsega nagu öö ja päev.

Eriti tahaks kiita kohvikut. Seal oli megasuur valik igasuguseid smuutisid ja kokteile, mida serveeriti ilusates klaasides. Oli kena istumisnurk, kus sai siis midagi süüa ja juua ja mitmed sellised varjulised istumisalakesed, kus lõõgastuda. Täiega mõnna.

Saunasid, ehkki ma neis väga palju ei käinud, pean ma ka kiitma. Eriti meeldis aurusaun, kus sai võtta muda ja teha mudamaski ja siis see suur saun, kus sai vaadata kalapüüdjaid ja jää peal uisutajaid.

Hoolitsus oli mõnus!

Broneerisin endale ka pärnaõie hoolitsuse beebiootel emale, mis oli väga-väga-väga mõnus ja kulus praegusel ajal väga ära. Kuigi heaoluspaa oli väga kummaline ja üldse mitte selline nagu ma harjunud olen. Tavaliselt astud uksest sisse, siis seal on kohe teenindaja, kes sind istuma suunab ja sind kutsutakse, siis seal oli lihtsalt üks pikk koridor. Üks kabinet oli lahti, kus mingi tädi istus, aga ta ei tõstnud pilkugi, nii et ma arvasin, et ta on lihtsalt mingi… töötaja. Teised inimesed ka tundusid suht eksinud, seisid lihtsalt koridori peal ja ootasid, et keegi neid kutsuks.

Aga hoolitsusse ma sain. Kui millegi üle vinguda, kuna juba vingumiseks läks, siis hoolitsuse lõppedes ma lubatud pärnaõieteed tulevasele emale küll ei saanud. Istusin lõõgastusruumis ja ootasin, et ju siis tuuakse, aga ei.
Aga no tühja sellest. Kui ma hakkasin püsti tõusma ja ära minema, tõi teenindaja riiulisse hoopis kannu vetikateed ja võtsin tassi seda.

Ära minnes märkasin, et seal on päris huvitav riiul toodetega. Tahtsin osta massaazhiõli ja kuna seal kedagi polnud, siis ootasin ja ootasin, et ehk ikka saab osta ja no lõpuks sai ka.

Lõppkokkuvõttes. Esimene päev oli väga halb. Nagu ma ütlesin, ma olen suhteliselt leplik inimene, aga see oli kohe tõsiselt halb.
Teine päev oli aga väga hea.
Kontrast on suur. Kas julgen spaad soovitada? Jah, aga enne valige hoolikalt tuba. Kas ise lähen tagasi? Ilmselt mitte.