Oskar on siin viimasel ajal läinud üle näputoidule ja sööb ise nagu vana mees. Ja minu otsinguajalugu on täis otsingusõnu “Can baby eat…”
Kuigi tegelikult ma olen aru saanud, et beebid võivad süüa põhimõtteliselt kõike, välja arvatud mett ja tsitruselisi, eks? Ma lihtsalt tahan veenduda, kas ikka võib ja kuidas serveerima peaks, mis kujuga tükid jne.
Ma ütlen ausalt, tema toitude planeerimine võtab mind tihti nõutuks ja ma pean iga päev ikka päris pikalt nuputama, mida talle süüa valmistada.
Ma olen nii mõneski beebigrupis ja seal on ka vahel inimestel tekkinud küsimus, et mida beebile süüa anda. Teadjad emad vastavad, et ära üldse mõtle üle, anna lihtsalt sedasama, mida sa ise sööd, lihtsalt maitsesta hiljem enda jaoks soolaga. See on väga lihtne!
Ma ei tea, kas meie menüü on imelik, aga ma leian väga harva ühisosa, et pakkuda lapsele sama toitu või peaaegu sama toitu.
Näiteks meie eilne menüü:
Hommik: croissant soolalõhega (coissanti anda oleks imelik, see ju pudiseb väikseid tükke, mis tundub choking hazard ja soolalõhe nagunii ei sobi, mida me tihti hommikusöögiks söömegi)
Lõuna: quesadilla‘d suitsukanaga – suitsukana ei tundu asi, mida beebi süüa võiks. Ainus asi sealt võibolla… paprika aurutatuna? Aga sinna jälle leiuta midagi kõrvale.
Vahepala: jamon – no jälle, seda beebile ei anna ju.
Õhtu: grillitud veiseliha, šampinjonid ja paprika – ma ei tea, grillitud steiki ka nagu beebile ette ei anna, aga nii kui ilm ilusaks läheb, me enamasti grillime õhtusöögiks liha, kala, juurvilju või juustu vms.
No mida ma siit lapsele annan? Midagi ju.
Okei, hommikusöögiga on lihtsam enamasti. Kui me sööme muna, siis ma teen talle eraldi pannil omletti tema piimaga. Kui sööme võileiba kala või singiga, siis ma röstin talle saiad ja teen näiteks avokaadoga. Vahel teen pannkooke.
Aga lõunad on need, millega on üks rist ja viletsus. Täna jälle – ma teen meile ilmselt eile alles jäänud veiselihast salatit. Liha on juba maitsestatud, rukola, kirsstomatid, kurgid, punane sibul… pole jälle otseselt midagi peale kurgi, mida lapsele anda võiks.
Mida me veel sööme tavaliselt… wrappe näiteks, mis ka ei sobi mitte. Pastapäevadel on lihtne, aga me sööme pastat üliharva. Riisi jällegi sööme tihti, aga seda ma lapsele anda ei taha, sest seal on palju arseeni. Nuudlid põhjustavad lämbumisohtu.
Vahepalad on meil ka alati erinevad – me tavaliselt sööme vahepaladeks sinki, juustu, pähkleid või midagi sellist. Lapsele ei anna ju selliseid asju. Oskar sööb enamasti marju või mingit puuvilja.
Nii et mina ei saa mitte aru, kuidas lapsele anda toitu, mida sa ise sööd. Või ma lihtsalt söön imelikke asju. Ma võin ühe käe sõrmedel kokku lugeda, kui me oleme sama asja söönud. No ahjulõhe ja aurutatud juurikad. Pasta lihapallidega. Rohkem ei tulegi…
Ja mul tuli nüüd selle kirjutamise ajal juba mõte, et peaks talle tegema nii sügavkülmas kui tavakülmas eraldi riiuli. Sügavkülmas eraldi karpides mingid väiksemad lõhetükid, kanatükid, mida saaks ahju visata, kui me ise sööme asja, mis talle ei sobi. Ja tavakülmas eraldi riiul, et oleks enam-vähem ülevaade, milliseid juurvilju vms on, mida aurutada.
M
30/04/2023 — 08:20
Kui juba näputoiduga sõber, siis olengi wrappi pannud kurki, tomatit, hapukoort ja nt kana. See wrapp laguneb küll laiali, aga laps saab söönuks. Juustu (selles tükis on soolakogus pmt olematu), kodujuustu annan ka. Võileivad lähevad peale (või, kanasink, sepik ja kurk). Kreeka jogurt+ kamapallid+ külmutatud marjad+ chia seemned on ka meie pere hitt. Riisi juurikate ja hakklihaga olen ka andnud, aga me ei tee riisi väga tihti. Grillil olen lapsele teinud tükikese kana ja kõrvale nt kodujuustu salat kurgi-tomati/paprikaga.
merjeblogi
30/04/2023 — 08:36
Selline väike beebisuuruses wrap oleks päris armas isegi 😀 Kõik head mõtted 🙂
A.
30/04/2023 — 08:49
Oot… miks tsitruselisi anda ei või? Meie oma hakkas küll apelsini sööma umbes siis kui kõike muudki (ehk siis u pooleaastaselt ja sealt edasi) kui meil seda kodus olema juhtus, Solid startsist tuleb ka kohe vastus, et võib… Aga jah… eks tõsi ta ole, et päris kõike enda menüüst beebile alati anda ei saa… Meil oligi selliseks erisöögiks nt liha, sest ise tihti tahtsime midagi eelmaitsestatut vms ja siis hoidsimegi sügavkülmas lihapüree kuubikuid, mida lapsele anda, muud sai seda, mida meiegi, aga üldiselt sinu näidete põhjal… crossaint minu meelest küll eriline lämbumisoht ei tundu ja mina annaksin seda küll, tomatit ostsime meie lihtsalt suuremaid sel perioodil lapse jaoks, kuigi muidu sööme kirsstomateid. Mis sa sinna quesadillade vahele veel paned? Kui suitsukana ei taha anda (kuigi kui enam päris esimesed harjutamised ei ole ja pigem juba aastane, siis vahel harva ma ei näeks ka selles probleemi), siis prae endale lihtsalt kanafileed, mida kasutada sel eesmärgil, enda oma saad maitsestada, lapse oma mitte (või kui ise tahad ikka suitsukana, siis hoia sügavkülmas natuke kanafileed talle) ja ma pistaks ka lapsele selle quesadilla pihku, kui tavajuustu pead liiga soolaseks, siis mozarella talle selle asemel ja kastmeks lihtsalt tomatipasta nt. Jamoni asemel tuleks talle jah miskit muud leida, aga grillitud liha, kala, juurvilju jms annaksin ma küll, kui vähegi õnnestub talle (soolaga) maitsestamata portsuke teha – köögiviljad lihtsalt natuke pehmemaks lasta (või lükkad lihtsalt suurtele grillimiseks ette valmistatud köögiviljadest mingi osa lapse jaoks potti keema samaks ajaks kui muude asjade grillimine kestab) ja liha ka serveerida sellisel kujul, et lapsele sobiks (kui kanguna ja ta veel sealt hammustda ja närida ei oska, siis tegelikult saab ta ka lutsutades-nätsutades sealt vajalikud ained kätte ja harjutab närimist, kui aga on võimalik nii pehmeks lasta, et saab juba nt rebitavalaadsed kiud tekitada, siis nii). Riisi ka ma nii meeletult ei pelgaks – kui niiviisi otsima hakata, siis leiab, et iga asi sisaldab miskit liiga palju, ega ta siis iga päev hommikust õhtuni riisi söö. Selles mõttes, et eks mingeid korrektuure tuleb teha ka oma harjumustes selleks, et beebile “sama toitu” pakkuda ja muidugi teeb see, et tema alternatiivide jaoks vajalikud asjad külmkapis olemas oleks ja et lauale sarnane toit jõuaks planeerimise mõnevõrra tülikamaks kui siis kui söömas ainult täiskasvanud olid, aga kindlasti on need kohandused lihtsamad kui päris eraldi roogi tema jaoks välja mõelda ja valmistada. Meie laps on tänaseks aasta ja kaheksa kuud vana ja sööbki täpselt sama, mida meie (no ses mõttes, et rämpstoitu ja magustatud desserte jms, mille söömist endal ikka vahel ette tuleb küll talle ei anna, aga nii põhitoidu osas küll). Ei kujutaks ettegi, et oleks lapsele eraldi mingeid püreesid või muud eritoitu kogu aja vaaritanud.
merjeblogi
30/04/2023 — 09:10
Ma olen aru saanud, et tsitruselised pigem alates 12 kuud vanusest. https://www.healthline.com/health/parenting/babies-eat-oranges#Acidity
Aga no me pole nii suured apelsinisööjad nagunii.
Tänks, et sa mozzarellat meelde tuletasid, ma just eile TikTokist nägin, kuidas beebid seda sõid ja me suht tihti teeme endale mozzarellasalatit, aga ma pole talle andnud.
Ma ise olen ilmselt veel liiga ettevaatlik ja ei julge julgemaid valikuid teha.
K
30/04/2023 — 09:08
Ma kasutan solid starts äppi,seal on eraldi mis suuruses tükke anda,kui suur on lämbumisoht jne.
merjeblogi
30/04/2023 — 09:10
Jaa, ma vaatan kodulehelt ka solidstartsi enamasti
Jane
30/04/2023 — 10:08
Mina andsin küll alates 6 kuust sama toitu, mida sõime. Lihtsalt proovisin toidu soolasisaldust jälgida, et sinna 1g piiridesse jääks ja mett ja suhkrut vältida. Ja kui mõni päev oli menüüs mõni soolasem asi siis järgmine päev lihtsalt midagi lisatud soolaga ei saanud. Ja ta saigi juba 6 kuuselt kanakoiva kätte kui kana sõime jne. Sinu menüüst oleks peaaegu kõike lapsele pakkunud, sest palju sellest ikka lapsele kõhtu jõuab. Praegu just soovitatakse allergeene varakult pakkuda lastele.
merjeblogi
30/04/2023 — 10:28
Kanakoiba on saanud ka jaa.
Leenu
30/04/2023 — 14:39
8-10 kuuselt sai kapsahautist keedukartuliga, peedi- ja kanasuppi (lapsele rohkem supipaksu, mōni paneb puljongi ka tassi lürpimiseks), tatart segasin kodujuustuga, kanakoib, kotletid ( sinna saab ka köögivilju uhada), banaanipannkoogid, ahjus tehtud köögiviljakangid, mingeid juustumuffineid küpsetasin, ahjus tehtud kala jne. Algul tundus küll et ei oska talle miskit anda, aga ideid ja julgustust sain IG näputoidubeebi kontolt
merjeblogi
30/04/2023 — 14:41
Oi, kapsahautist tahaks küll, pole ammu söönud 🙂
Leenu
30/04/2023 — 14:43
Aa ja veisehautis ahjupotis, lisaks oli seal sibul, porgand, kuivatatud ploom tomatipastaga
merjeblogi
30/04/2023 — 15:27
Tundub hea, aga ma ei tea, see veis kuidagi liiga vintske tundub ta jaoks 😀
nell
02/05/2023 — 05:20
Vot see lämbumisoht on asi, mis mulle mõistmatuks jääb, eriti kuna niikuinii ei jäta ju beebit toidutükkidega üksi… Beebidel on toimivad refleksid ja kui miski kurku hakkab minema siis reeglina köhib ta selle välja. Pigem on minu maailmas hirmus see kui nt 2-aastane ei ole veel tükilist toitu saanud (ei ole välja mõeldud vaid reaalselt nähtud laps, ema kardab lapsele tükilist anda). Seega pigem las nosib ka pastat ja õpib erinevate tekstuuridega asju sööma, mitte ei aja toidu sees olev tükk teda pärast öökima.
Enda laps sai sel ajal näputoiduna päris palju köögivilju, tegin kas küpsetuskotis või ahjupotis talle liha ja juurikaid (kartul, porgand, pastinaak, bataat, lillkapsas, brokol, paprika jne, maitseks ürte ja lihatükk ka lisaks). Nii oligi paari päeva põhitoit lihtsa vaevaga valmis. Endale sai nt sama liha kõrvale hoopis salatit lisaks tehtud.
merjeblogi
02/05/2023 — 11:11
Ei jäta üksi küll, aga kuidas reageerid, kui laps päriselt lämbud, on teine jutt ju 🙂 Igaüks ei pruugi hakkama saada selle toidutüki eemaldamisega ja võib õnnetus juhtuda. Tehnika võib selge olla, aga kui pole päriselt seda olukorda olnud, siis ongi hirm.
Diana
02/05/2023 — 18:54
Meie saime palju söögiideid instast “Toidupisik” kontolt 🙂
merjeblogi
02/05/2023 — 19:04
Polegi kuulnud, hakkan jälgima, aitäh 🙂
JJ
12/05/2023 — 06:44
Jah… on mõistlik enda toidulauda ka köögiviljade poole suunata (näiteks kas või vahepalade mõttes) ja nii lapse toitumisharjumusi kujundada. On lihtsam lasteaias ja hiljem elus, kui inimene on harjunud sööma erinevaid asju. Ka see ei vasta tõele, et kui ise pole suurem asi köögiviljasõber olnud, siis enam ümber ei harju. Harjub vabalt. Ja maitsemeele treening kestab samamoodi nagu lastel. Ikka mitut korda on vaja.
Mina hoian siiamaani sügavkülmas hautatud lihavarusid, kuigi tittesid enam pole. Jube mugav suppidesse-hautistesse-kastmesse visata. Ehk siis liha hautan suurema koguse (kana, siga, veis; ise grupi eraldi muidugi; tükeldan, asetan ühekordse kihina suurele alusele ja sügavkülmutan; hiljem hoiustan karbis või zip-kotis).
Keedan ka kondipuljongit, mida külmutan kuubikutena (lihtne toidu sisse visata, kui pole suurt kogust vaja) või karpides (hea suppidesse, ühepajatoitudesse jne lisada).
Talvel ei möödu pea ükski ahjukütmine selleta, et sinna ahju midagi söödavat või konte ei panda, millest puljong tuleb. Pmst saab kõik ise valmis.
Lõunasöök oli titeajal selles mõttes lihtne, et tükeldasin ja pruunistasin kergelt pannil erinevaid köögivilju (annab täidlasema maitse), panin vee ja isetehtud puljongikuubikutega keema, lõpus lisasin kana. Teised lihad võib panna varem, aga kana läheb muidu liiga pudiks. 10 minutit ja toit valmis.
Eelistan ja eelistasin ka palju õhtusööke teha nii, et järgmisel lõunal sai neid süüa. Põhirõhk on meie peres köögiviljadel (Rimi statistika järgi üle 40% ostukorvist), millest annab väga erinevaid roogi valmistada. Küll hautisi, ühepajatoite, ahjuköögivilju, vokkida jne.
Mis riisi arseenisisaldusse puutub, siis teadlased on kindlaks teinud, et kui riisi üleöö leotada, jääb arseenisisaldus 20% juurde. Üksvahe harrastasingi riisitoitude etteplaneerimist, aga nüüd leotan samal päeval. Abiks ikka. Boonuseks oluliselt lühem valmimisaeg (20 minuti asemel kuskil 8).
Lämbumisohu teemat oled arusaadavalt isegi uurinud – viinamarjad pooleks jne.
merjeblogi
12/05/2023 — 13:28
Me sööme väga palju köögivilju. 🙂 Puuvilju pigem vähe, aga köögivilju ikka läheb.