MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Anna beebile süüa lihtsalt seda, mida ise ka sööd

Oskar on siin viimasel ajal läinud üle näputoidule ja sööb ise nagu vana mees. Ja minu otsinguajalugu on täis otsingusõnu “Can baby eat…”
Kuigi tegelikult ma olen aru saanud, et beebid võivad süüa põhimõtteliselt kõike, välja arvatud mett ja tsitruselisi, eks? Ma lihtsalt tahan veenduda, kas ikka võib ja kuidas serveerima peaks, mis kujuga tükid jne.

Ma ütlen ausalt, tema toitude planeerimine võtab mind tihti nõutuks ja ma pean iga päev ikka päris pikalt nuputama, mida talle süüa valmistada.

Ma olen nii mõneski beebigrupis ja seal on ka vahel inimestel tekkinud küsimus, et mida beebile süüa anda. Teadjad emad vastavad, et ära üldse mõtle üle, anna lihtsalt sedasama, mida sa ise sööd, lihtsalt maitsesta hiljem enda jaoks soolaga. See on väga lihtne!

Ma ei tea, kas meie menüü on imelik, aga ma leian väga harva ühisosa, et pakkuda lapsele sama toitu või peaaegu sama toitu.
Näiteks meie eilne menüü:

Hommik: croissant soolalõhega (coissanti anda oleks imelik, see ju pudiseb väikseid tükke, mis tundub choking hazard ja soolalõhe nagunii ei sobi, mida me tihti hommikusöögiks söömegi)
Lõuna: quesadilla‘d suitsukanaga – suitsukana ei tundu asi, mida beebi süüa võiks. Ainus asi sealt võibolla… paprika aurutatuna? Aga sinna jälle leiuta midagi kõrvale.
Vahepala: jamon – no jälle, seda beebile ei anna ju.
Õhtu: grillitud veiseliha, šampinjonid ja paprika – ma ei tea, grillitud steiki ka nagu beebile ette ei anna, aga nii kui ilm ilusaks läheb, me enamasti grillime õhtusöögiks liha, kala, juurvilju või juustu vms.

No mida ma siit lapsele annan? Midagi ju.

Okei, hommikusöögiga on lihtsam enamasti. Kui me sööme muna, siis ma teen talle eraldi pannil omletti tema piimaga. Kui sööme võileiba kala või singiga, siis ma röstin talle saiad ja teen näiteks avokaadoga. Vahel teen pannkooke.

Aga lõunad on need, millega on üks rist ja viletsus. Täna jälle – ma teen meile ilmselt eile alles jäänud veiselihast salatit. Liha on juba maitsestatud, rukola, kirsstomatid, kurgid, punane sibul… pole jälle otseselt midagi peale kurgi, mida lapsele anda võiks.
Mida me veel sööme tavaliselt… wrappe näiteks, mis ka ei sobi mitte. Pastapäevadel on lihtne, aga me sööme pastat üliharva. Riisi jällegi sööme tihti, aga seda ma lapsele anda ei taha, sest seal on palju arseeni. Nuudlid põhjustavad lämbumisohtu.
Vahepalad on meil ka alati erinevad – me tavaliselt sööme vahepaladeks sinki, juustu, pähkleid või midagi sellist. Lapsele ei anna ju selliseid asju. Oskar sööb enamasti marju või mingit puuvilja.

Nii et mina ei saa mitte aru, kuidas lapsele anda toitu, mida sa ise sööd. Või ma lihtsalt söön imelikke asju. Ma võin ühe käe sõrmedel kokku lugeda, kui me oleme sama asja söönud. No ahjulõhe ja aurutatud juurikad. Pasta lihapallidega. Rohkem ei tulegi…

Ja mul tuli nüüd selle kirjutamise ajal juba mõte, et peaks talle tegema nii sügavkülmas kui tavakülmas eraldi riiuli. Sügavkülmas eraldi karpides mingid väiksemad lõhetükid, kanatükid, mida saaks ahju visata, kui me ise sööme asja, mis talle ei sobi. Ja tavakülmas eraldi riiul, et oleks enam-vähem ülevaade, milliseid juurvilju vms on, mida aurutada.

Laigi ja jaga:
fb-share-icon
« »