Okei, ma nii dramaatiline tegelikult ei ole. Aga nii palju kui ma olen vanemagruppides, on sealt vahel ikka läbi käinud, et millal/kuidas võiks laps vanemate voodist välja kolida. Saan aru, et levinud vaatevinkel on, et vast ülikooliajaks ikka.
Oskar pole kunagi meie voodis maganud. Peamiselt sellepärast, et me kartsime talle peale keerata. Või noh, ma vahepeal teda ikka hommikuti võtsin kaissu, kui ta ärkas liiga vara, siis andsin talle piima ja võtsin kaissu, et veel tunnike magada. Aga ega seda väga enam teha ei saa, sest ta on selline mürsik, et teda ei hoia ükski padjavall kinni, üks kord ma juba tegin silmad lahti ja ta ronis üle patjade voodiääre poole. Sajab teine nii veel voodist alla.
Nii on Oskar sünnist saadik meie voodi kõrval oma võrevoodis maganud ja seni pole ta ise midagi öelnud ka, et see talle ei sobiks. Üldse tundub ta rohkem selline omaette poiss. Ma ei tunne küll väga palju beebisid, aga minu arvates ta tahab oma asju askeldada üle keskmise omaette. Selles suhtes talle ei meeldi, kui ta vaateväljast kaotakse – näiteks et teen köögis süüa ja ta ei näe mind elutoast, aga üldiselt ta mängib vaikselt oma asjadega ja kui ma teda diivanile näiteks kaissu võtan, siis ta hakkab suht kohe sirutama oma mati poole, umbes nagu kuule jäta rahule mind, sa näed, et mul on asi pooleli praegu. Või noh, muidugi on tal perioode, kus ta tahab olla AINULT süles. Näiteks eile, sest tal vist hakkavad ülemised hambad tulema.
Okei, kui ma nüüd loen seda, siis mulle tundub, et olengi inimese tuksi keeranud – et kuna ta pole meie vahel maganud, siis ta polegi vanemliku lähedusega harjunud ja mängib üksi põrandal.
Aga tulles tagasi teema juurde. Oskar magab praegu meie voodi kõrval võrevoodis. Pärast Itaalia reisi on meil olnud üks häda teise otsa. Kõigepealt ta oli haige, siis tal oli B12 puudus… kui see korda sai, siis me hingasime kergendunult, et nüüd saab inimese moodi elada, aga siis ta jäi jälle haigeks ja siis jäin haigeks mina, nüüd tulevad tal hambad jne, jne, jne.
Meil on küll see õnn, et me saame mõlemad olla kodus ja teha vahetusi, et teine saaks puhata. Ma magasin täna külalistetoas ja kui hommikul minu “vahetus” algas, ma küsisin mehelt, et ta magas terve öö? Ta ütles, et ei ärganud, aga niheles kogu aeg ja niutsus. Ja kui tal unefaasid vahetuvad, ta vahepeal korra karjub, aga selles mõttes ta tegelikult magab.
Kuna kõrvaltuppa nihelemisi ei kuule, mina magasin end kenasti välja. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et… oot-oot, miks me temaga üldse ühes toas magame. Selles suhtes ta on kohevarsti 8-kuune, nii et neid issand jumal, kas ta ikka hingab ärkamisi enam meil eriti ei ole, magab ta tegelikult öösel kenasti, v.a see nihelemine ja niutsumine, mil ta tegelikult mitte midagi ei vaja. Kui vajab, siis ta oskab endast väga hästi märku anda, seda nagunii keegi siin majas maha ei maga.
Oskaril on küll oma tuba olemas, mul tuli vahepeal tuhin peale, et tal hädasti oma tuba vaja, et lõunauinakuid magada. Ütleme nii, et ta on seal 2x lõunauinakuid maganud ja praegu on see tolmuimeja hoidmise tuba.
Ilmselt teda esialgu oma tuppa magama ei paneks, sest see all korrusel. Pigem meie koliks välja magamistoast külalistetuppa ja Oskar jääks magamistuppa. Ilmselt esimesed ööd jookseks kogu aeg teda vaatama, aga pikemas plaanis ma arvan, et nii on parem.
Kõlab nagu plaan? Jah, ei? Kui vanalt teie lapsed “välja kolisid”?
Triin
20/02/2023 — 06:49
Kui lapse tuba on allkorrusel, siis võib juhtuda, et ta veel 10 aastat sinna ei koli, sest lasteaiaealisena alles igasugu hirmud lapsel tekivad…
merjeblogi
20/02/2023 — 07:00
Ma pole nii kaugele mõelnud. Meil on jube halb planeering, et pole ühtegi head varianti. Üleval on ohtlik trepp, nii et kui jalad alla saab, sinna teda ka kondama ei taha üksi jätta. See on tema “päevatoaks” praegu hea variant, kus ta asju hoida ja idee poolest lõuaund magada, sest see on kohe elutoa kõrval, siis pole elutuba lasteasju nii täis.
Liina
20/02/2023 — 06:54
Haha, mu poeg saab juunis kolmeseks ja kui ta vahel pikalt magab siis ma ikka vaatan, et kas hingab. Täitsa totakaks olen läinud. 😁
Ja oma tuppa hakkab kolima ka alles praegu (ostsime suurema korteri). Tema on selleks kindlasti valmis, aga MINA EI TAHA ÜKSINDA MAGADA. 😁 (abikaasa palju töö tõttu eemal).
merjeblogi
20/02/2023 — 07:03
No ma tahaks ka temaga idee poolest koos magada, kui ta ei niheleks ja ei niutsuks terve öö :’D
Miki
20/02/2023 — 08:22
Esimese lapsega kasutasin beebimonitori esimesed päevad, kolis ~1a kandis oma tuppa. Teine laps ka nuuksub öösel tihti ja seega magab veel meie toas (1,5a). Ma ise lihtsalt ei viitsi minna teise tuppa nii tihti 😀 aga varsti kolib, eks ole näha mis saama hakkab. Tegelikult enda hirm on suurem, küll ära harjub/harjute 😅
merjeblogi
20/02/2023 — 08:29
Mhm, ma arvan, et lapsel suht suva 😀
Rents
20/02/2023 — 08:51
Tavaliselt lapsed ei hakka vanemate voodis magama mitte selle pärast, et vanemad hirmsasti vastsündinut kaisutada tahaks, vaid selle pärast, et nad keelduvad mujal magamast, nii et sulle on hea magaja sattunud lihtsalt. Minu oma jäi esimesed kolm kuud magama ainult rinnal või vankris – mis tähendab, et kui rinnal midagi juhtus, näiteks saabuv mähkmetäide magamajäämist takistas, läksingi päeva neljandale jalutuskäigule. Kui mees oli kodus, oli natuke kergem, sest mees sai teda magama ka BB toolis (kuhu tglt ei tohi teda üksi magama jätta, nii et siis passis ise ka seal) või mõne nädala vältel oma rinnal (see faas oli lühike ja õnnestus ainult temal, minu puhul ilmselt piimalõhn häiris) – magavat last voodisse transportida õnnestus meil arvukatest katsetustest ÜHEL korral, kõigil teistel kordadel ärkas ta üles. Nii et kui sa oled täiesti magamata ja ta on tunde röökinud (meil olid koolikud ka), lasedki tal kas või vaiba peal või padja all magada, peaasi, et ei röögi. Ja kuigi ta hakkas ca neljakuuselt päevaunesid oma voodis tegema, siis selle aja peale olid mul selle pommi tõstmisest juba randmeprobleemid, nii et ma hoidsin teda öösel alates esimesest ärkamisest enda juures juba selleks, et võimalikult vähe teda tõstma peaks (ta ärkas iga paari tunni tagant ja nõudis tissi).
Aga pean ütlema, et minu kogemus küll ei näita, et selline algus tähendaks, et ülikoolini minu voodis magaks, sest alles hiljuti sai ta öösel enamvähem võõrutatud (saab rinda siis, kui oma voodist minu voodisse tuleb ja siis, kui hommikul ärkab) – ja nüüd magab ta tihti vähemalt 4, vahel isegi 6 tundi oma voodis, enne kui midagi nõudma hakkab. Ilmselt magaks pärast söömist seal edasi ka, kui ma viitsiks teda tagasi viia.
Aga meil on selles mõttes ka megasitt majaplaan, et ainus tema toaks sobiv tuba on naabrite ehituse poole (mis pidi valmima eelmise aasta juulis). Kui nad välitöödega valmis said, mõtlesin, et jess, ja kolisin lapse reedel kohe sinna (sest ta ka ikka öösiti teeb häält veits), lapse poolest oleks kõik ok olnud, aga esmaspäeval selgus, et nad teevad kõiki sisetöödeks vajalikke saagimisi jätkuvalt väljas, nii et lärm hakkab tihti juba enne meie ärkamisaega. Praegu mõtlen täitsa tõsiselt, et äkki magame ise mehega seal toas, kuni see maja valmis on, sest meid üldiselt nii väga ei häiri see saagimine. Aga jah, see, et ta pikalt minu voodis magas, ei tundu minu oma puhul küll kuidagi teda rohkem lähedust hindavamaks tegevat – vastupidi, ta on ikka väga selgelt pisike ameeriklane. Mängib rõõmuga omaette ja võõrastega, tuttavate samas vanuses lapsed on kõik emade püksisääres kinni. Ja no seal voodis ka sõi ta kõhu rinnal täis, aga siis keeras end minust eemale voodi keskele omaette magama. Nüüd, kui öösiti tissi ei saa, tuleb hommikuti kaisutama, et lähedusevajadust tasa teha, aga magada tahab ikka nii, et ruumi oleks.
merjeblogi
20/02/2023 — 09:30
Nojaa, eks neid põhjuseid ole erinevaid. Mul lihtsalt mulje jäänud, et enamasti magatakse ühes voodis ja isegi suht pikalt, mõnel isegi koolilapsed, kellel pole ju otsest vajadust, lihtsalt harjumus. Üks unenõustaja ka, keda jälgin Instas, tõi võrdluse, et koopainimesed ei pannud ju last teise koopa otsa üksi magama, nii et laps peaks magama vanematega koos ja ma saan aru, et võimalikult kaua.
Rents
20/02/2023 — 10:21
Mul on tuttavatel jälle kuidagi nii läinud, et kui laps on piisavalt vana, et oma huvisid omada (no nii kolmene), on näiteks ralliautovoodi või printsessivoodi piisav motivatsioon, et nad ise tahaks teise tuppa kolida. Aga ma arvan, et sinu oma on igati ok vanuses, kui ta nagunii magab ja üles ei ärka, magab ta ju teises toas sama moodi. Ainult et siis ma tõesti vist kasutaks magamiskotti vms teki asemel, sest minu oma selles vanuses suutis end kuidagi niimoodi teki sisse mässida, et hakkas sahmima ja ei saanud ise välja. Ma ei ütle, et oleks raudselt ära lämbunud, kui ma poleks juures olnud, aga ei saa ka vastupidist väita. Aga mul hea öelda igasugu asju, ta magab mul praegu nagunii tekita, surun talle lihtsalt ööseks alati pikad püksid jalga.
Sandra
20/02/2023 — 10:54
Ei tea, kas tuleb nüüd lastekaitse, aga esimesest päevast alates laps oma toas 🙄 Aga selle hinnaga, et ta pole üldse nõus kaisus magama.
merjeblogi
20/02/2023 — 11:22
Esimesest päevast ma poleks suutnud 😀 Mul oli parakas kogu aeg jälgida teda. Päevaunesid isegi üksi ei teinud.
Anne-Mai
20/02/2023 — 09:33
Minu arvates taiega hea plaan, et laps eraldi tuppa magama panna. Ma tahaks ka, aga meil pole praegu nii palju ruumi. Unistan juba mehega, et järgmises kodus magamistuba on päriselt meie magamistuba ja me saame voodis juttu ajada ja rahus külge keerata, ilma et võrevoodis keegi kohe ärkaks.
merjeblogi
20/02/2023 — 09:37
Alguses oli okei, me vaatasime isegi filme õhtuti magamistoas, nii et ta ei ärganud, nüüd tõesti keerad külge ja ta kõps üleval 😀 Ja ta keerab külge ja meie üleval…
M.
20/02/2023 — 11:34
Me hetkel täpselt sama dilemma ees. Kohe 8-kuuseks saav beebs ja viimasel ajal on hakanud iga kord ärkama, kui :1) mehega südaöö paiku magamistuppa läheme, 2)suvaliste küljekeeramiste peale, 3)koera aevastuste tõttu jne. Vahepeal tahaks nt öösel pissile minna, aga no ei julge, sest suure tõenäosusega ajab lapse ärkvele 🥲.
Veits nagu tahaks teda ikka kauem enda juures hoida, aga teisalt selline elu miiniväljal pole nagu ka pikas perspektiivis aktsepteeritav, seega kogun hetkel julgust ja kindlameelsust, et nädala-kahe jooksul laps enda magamistuppa kolida.
Boonusena saaks enda magamistoa uuesti tagasi normaalseks. Kuna meil beebs suudab magada vaid kottpimedas, siis meie magamistuba näeb hetkel välja nagu sarimõrtsuka konku, sest kõik aknad ja võimalikud valgusaugud on tàielikult kinni kleebitud 😁
merjeblogi
20/02/2023 — 12:01
Heheh meil vastupidi. Kuna ma alguses kogu aeg põdesin ja jälgisin teda, siis jätsin garderoobis tule põlema, et ma teda öösel näeks ja nüüd ta polegi nõus enam pimedas magama, ainult tulega. Aga point selles, et… ma tahaks tegelikult pimedas magada. 😀
H
20/02/2023 — 12:29
Ütleme nii, et ligi 9 aasta jooksul on neid kordi, kus ühtegi last öösel kaisus ei ole, kogunenud paarikümne ligi (suur osa neist tööga seotud välislähetused :).
Oleme kõige proovinud ja katsetanud, aga kõik kolm last on ko-hu-ta-vad magajad. Esimesed 2 aastat ärkasid iga jumala öösel 1-2 tunni järel karjudes üles ning keeldusid omaette magamast. Päris sellist unekooli, kus lased oksendamiseni nutta, ei olnud valmis tegema. Kõik muu – you name it – on proovitud.
Eraldi voodis hakkasid magama 2-3 aasta vanuses – umbes siis, kui suutsime neile selgeks teha, et kui öösel kaissu tahavad, siis kõndigu ise. Kaks vanimat magavad öösiti omaette ja ärkamata; noorim, 3a tuleb pea iga öö kl 1-3 vahel kaissu. Aga vähemalt keegi ei röögi, nii et olen rahul.
Anonüümne
20/02/2023 — 12:31
Parandan: Esimesed 2 aastat ärkasid iga jumala öösel 1-2 tunni TAGANT (st magasid 1-2tunniste tsüklitega, mis vaheldusid karjumisega) üles.
merjeblogi
20/02/2023 — 12:50
Uhh, kõlab raskelt, ma oleks vist ammu diivani peal uhket üksindust nautimas. Loodan, et teil vähemasti väga suur voodi 😀
See unetsüklite vahel karjumine on nii veider, ma ei osanud seda isegi oodata. Aga Oskar õnneks karjatab üks kord ja siis magab edasi.
M.
21/02/2023 — 13:09
Ma olen ühe sellise karjuja ema. Diivan ei aita, sest kisa ju ei vaibu ja on rämevali. Ma siin mõtlen, et ….millal ta vait jääb? 😀 Mul laps 1a8k ja saab siiani seetõttu veel rinda, et see on konkreetselt ainus asi, mis ta öösel vait saab. Endal nii kõrini, koli või välja 😀
merjeblogi
21/02/2023 — 14:19
See nagu sireen jah 😀 Kui ta korra karjatab, ma ei tee välja, aga kui ikka pikemalt karjub, siis pole midagi teha, peab minema kussutama, seda juhtub ka ikka 1-2x öö jooksul
Lumi
20/02/2023 — 18:18
Meie beebs sündis 25ndal nädalal ehk esimesed 3 elukuud möödusid haiglas, alguses kuvöösis, hiljem pisikeses voodikeses. Ja koju minnes magas beebi algusest peale oma toas oma voodis. Kõik olid rahul 😀
Sõbrannal oli nii, et esimese eluaasta magas beebi vanemate toas, enamasti vanemate voodis (isa magas terve selle aasta diivanil), vahel oma voodis ja laps ei maganud kordagi üle 2h järjest.
Lõpuks käisid nad unenõustaja juures, laps pandi teise tuppa magama ja juba kolmandal ööl magas see sama beebi, kes ei olnud kunagi üle 2h korraga maganud 9-11h jutti! Ja ongi korras, laps magab nüüd normaalselt terve öö ilma ärkamata oma toas, oma voodis.
merjeblogi
20/02/2023 — 20:52
Ma arvan, et see ei pruugi ikkagi alati nii olla, oleneb lapsest. Meil on niimoodi, et kui tahame hommikul pikemalt magada, siis meie vahel ta magab veel tunnike, kui ära toita ja kaissu võtta, aga oma voodis ta küll magama ei jääks uuesti.
Me nüüd esimene öö proovime ta üksi magama jätta 🙂 Hommikul saan raporteerida. 😀
Rents
21/02/2023 — 09:54
No vot, ma olen vastupidine näide – ta vahel ärkab hommikuti ilmselgelt liiga vara üles, on täiega unine veel, aga minu kõrval uuesti magama ei jää, sest ma olen liiga lahe. Kui võrekasse visata, siis seal magab edasi. 😀
merjeblogi
21/02/2023 — 10:19
Ju ma olen nii igav siis :’D
Vanaema
20/02/2023 — 20:26
Lugesin.. sain aru, et võtsid õppust pealkirja osas “ärigeeniustelt” 😀
VOODIST väljakolimine on suhteline- sõltuvalt vanemate närvikavast ja lapsest 🙂 mul magas laps kuni 3a kõrval, samas- tema väike beebi magab oma toas alates teisest elukuust, monitor kõrval, ja tudub hästi 🙂
merjeblogi
20/02/2023 — 20:47
Kas sa tõesti arvasid, et mu imik kolib kuhugi… kuhu, üürikasse? 😀
Vanaema
21/02/2023 — 05:46
mhmh- muidugi arvasin, mõtlesin, et küsid kohvrite soovitusi selleks puhuks
Rents
21/02/2023 — 09:54
Mitte ei küsi kohvrite soovitusi, vaid et avad postituse ja vastu vaatab mingi kohvripoe sisuturundus koos lausega, kuidas need kohvrid on muutnud ta elu.
Ene
21/02/2023 — 18:44
Kohe saab 7 kuud vanaks ja praegu magab kaisus. Võrevoodi on küll enda voodi kõrval ja mõnikord tõstan sinna ka, aga kauaks ei jää. Vigiseb ja sipleb ja no näitab, et pole rahul. Tema teeb seda küll läbi une (no selliselt, et kohe kohe ärkab!), aga minu ajab üles 😀 Siis tulebki kaissu tagasi ja põõnab rõõmsalt hommikuni välja. Enamik öid on juba sellised, et äkki korra vahetab öösel mähet ja siis läbi une sööb natuke rinnast.
Otsest plaani voodist välja kupatada ei ole. Hea suur 180cm lai voodi, mahume ära 😀 Ja eks selle võrra oleks raskem ka, et hetkel oleme kahetoalises korteris, pole teda omaette tuppa saata ja võrevoodi sobib ka kõige paremini just meie voodi kõrvale. Ma ise kujutan ette, et hiljemalt 2-3 aasta pärast küll ta läheb siis voodist minema. Võib-olla, kui ta hakkab mul läbi une silma siniseks lööma või mehel habet lõua otsast ära tirima, et siis võtame selle suuremalt käsile.
merjeblogi
21/02/2023 — 19:31
hehe mu oma näpistab vahel ja sikutab juukseid, kui voodis kõrval on
Rents
22/02/2023 — 11:32
Nõuanne – pane ööseks number suurem mähe kui päevaks ja pole vaja öösiti vahetada. Kui hakkab ise öösel vähem sööma ja ärkama, siis pole enam selle järele vajadust, sest hakkab vähem pissima ka, aga sinnani oli minu jaoks täiega toimiv nipp.
Grete
22/02/2023 — 06:52
Beebina esimesel aastal olid lapsed valdavalt kaisus, nii sain paremini poolunes imetada. Esimene laps kolis 1a3k ja teine on siiani, 2a2k mu kõrval võrekas, üks osa lahti. Esimese 1a7k olles sündis teine laps ja tegelikult mees kolis tema tuppa magama, kuni selle sügiseni. 3+ a polnud enam eriti öiseid ärkamisi, va haigustega. Eelmisel aastal ehk esimesel lasteaiaaastal oli üle nädala uus haigus ja seega palju nohuga rahutuid öid. Me mehega ei ole öösel teise tuppa jooksjad, seetõttu magaski kumbki ühe lapse juures. Väiksem magab tihti terve öö, aga haiguste/arenguhüppe ajal ikka ärkab ka. Käies tööl, ei jaksa teise tuppa joosta öösel ja virguda. Lihtsam on last patsutada läbi une/kaissu võtta. Kui näen et pikemat perioodi on null ärkamist öö, kolib oma õega kokku. Aga ostsime just tumbana volditava madratsi, sest haigustega on kummalgi 1-2 rahutut ööd ja kuigi haiguseid on olnud vähem kui eelmisel aastal, on neid ikkagi. Siis magaks ikkagi laste toas.