MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Piimast ja elust

Enne lapse saamist ma kuulsin muidugi, et paljud emad on lapse imetamisega jännis. Rinnapiimaasendaja (RPA) andmine muudab su rahvavaenlaseks number 1, kes peab silmad suurest häbist maas kõigile selgitama, miks tema laps rinnapiima ei saa. Nüüd ma pean tõstma käed ja tunnistama end süüdi – ma annan oma lapsele RPA-d.

Suures plaanis on ühiskonna arvates selleks kolm põhjust

  • Sa ei viitsi last imetada

Me olime poisiga neli ööd haiglas. Põhjus oligi just selles, et ta kuidagi ei tahtnud rinda võtta. Tähendab, ta haakis end külge, aga lihtsalt ei imenud, jäi magama ja siis oli tükk tegu, et teda üles saada. Meie juures käis kolm erinevat imetamisnõustajat ja lugematuid ämmaemandaid, kes pigistasid siit ja sealt, näitasid ette mustmiljon tehnikat, surusid last läbi suure kisa rinnale, nii et ta pärast tund aega nuttis ja närviliselt värises. Mitte muidugi halva pärast, sest algus võibki olla keeruline ja määrava tähtsusega. Mul oli halb ja valus, aga see ei ole oluline – peamine oli see, et mul oli nii raske vaadata, kuidas laps näljast röögib ja midagi kätte ei saa.

Kui üks öö ta lihtsalt lohutamatult röökis tunde ja tunde järjest ja hommikuks oli kaotanud nii palju kaalu, et koju minek ei olnud kindlasti variant, leppisime kokku, et hakkame andma talle lisatoitu ehk RPA-d.

  • Sa oled laisk, RPA andmine on lihtsam

Ma pole küll siin kogenud imetaja, aga mulle tundub tõeline paradiis, et pistad lapsele läbi une tissi suhu ja asi korraldatud. Alguses pidi teda söötma süstlast, niimoodi et soojendad süstla üles sooja veega, siis pistad lapsele kummikindaga sõrme suhu, et ta imemisvõte ei kaoks ja kõrval siis hoiad süstalt, kust ta ahmib endale piima sisse.

Esimesed paar korda ma olin reaalselt külma higiga kaetud, et ta endale seda kurku ei tõmbaks, mida ta ilmselgelt tegi kogu aeg.

Ma ei ütle, et see süstla soojendamine ja toitmine võtaks meeletu aja, muidugi mitte, aga aeg võtab uued mõõtmed, kui kell on 4 öösel, beebi karjub kõrvulukustavalt ja see kuramuse süstal kuidagi ei soojene sobivale temperatuurile. Muidugi selle kõrvalt ma üritasin teda enne ka imetada, ehk ta oli topeltärritunud ja kisa kostis Tallinnani välja.

  • Raudselt tahab juua ja pidu panna

Seda ma olen kõige rohkem kuulnud, et rinnapiima ei anta, sest raudselt tahab juua ja pidu panna. Mul on küll alles kogemus 1-nädalase beebiga, aga noh, ütleme nii, et kui sa pead öösel iga kolme tunni tagant ärkama, et teda toita ja oled niigi uimane, siis tahmas peaga kõige selle tegemine ei tunduks just elu parim pidu.

Kui keegi küsib, miks sa ei imeta, löö teda tissiga pähe

Eile me käisime imetamisnõustaja juures ja ma ausalt öeldes kartsin seda. Loomulikult ma tundsin end halvasti ja valasin nii mõnegi pisara, et ma peaksin rohkem pingutama ja kuidas ma siis ei imeta oma last. Ma ei tahtnud, et keegi mulle seda ette heidaks, et ma ei näinud piisavalt vaeva.

Aga see imetamisnõustaja oli lihtsalt nii armas. Ta küsis esimese asjana, et aga mida mina ise teha tahaksin. Ma silmad maas ütlesin, et ma tahaksin pumbata talle piima nii palju kui saab, aga ma ei usu, et ta täiesti rinnalapseks enam saab. Imetamisnõustaja ütles, et see on tegelikult väga tavaline, et nii väikse sünnikaaluga laps väga imeda ei taha. Mis on tõsi, sest lutipudeli otsas peab ka vaeva nägema, et ta sedagi imeks, kuigi sealt tuleb ju piima kergelt.
Ta lohutas, et sellest ei ole midagi, et ma ei imeta ja kõige tähtsam on see, et lapsel on kõht täis ja et lapsel ja emal oleks hea olla. Mis ongi tegelikult kõige tähtsam.

Nii me leppisime kokku, et ta on põhiliselt RPA peal ja ma ostan endale elektroonilise rinnapumba (mul enne oli manuaalne), et talle anda lisaks rinnapiima nii palju kui seda jagub.

Koju sõites käisime poisiga läbi poest ja ostsime ära BabyBrezza piimamasina, mille ostu ma edasi lükkasin, sest lootsin viimase hetkeni, et ehk ta ikka hakkab rinnalapseks. Muidugi saab piimasegu teha käsitsi, aga reaalselt mul pole sees olnud sellist rahu – paned pudeli alla, tuleb välja õigel temperatuuril piimasegu, laps sööb rahulikult, ärkab rõõmsalt, mitte näljast karjudes… mida enamat võiks tahta?

Kui peaksin oma tagasihoidlikul kogemusel soovitusi jagama, siis ilmselgelt tee nii nagu on parim sulle ja sinu lapse jaoks. Ja kui keegi küsib, miks sa ei imeta, löö talle tissiga pähe. Ja kui pudelisoovitusi tarvis, siis meil on kolm pudelit – Medela Calma, Bibs ja Tommee tippee – viimane on kole kui öö, aga neist kõige mugavam ja laps sööb sellest kõige parema meelega.

Laigi ja jaga:
«

© 2022 MER. Theme by Anders Norén.