Enne lapse saamist ma kuulsin muidugi, et paljud emad on lapse imetamisega jännis. Rinnapiimaasendaja (RPA) andmine muudab su rahvavaenlaseks number 1, kes peab silmad suurest häbist maas kõigile selgitama, miks tema laps rinnapiima ei saa. Nüüd ma pean tõstma käed ja tunnistama end süüdi – ma annan oma lapsele RPA-d.
Suures plaanis on ühiskonna arvates selleks kolm põhjust
- Sa ei viitsi last imetada
Me olime poisiga neli ööd haiglas. Põhjus oligi just selles, et ta kuidagi ei tahtnud rinda võtta. Tähendab, ta haakis end külge, aga lihtsalt ei imenud, jäi magama ja siis oli tükk tegu, et teda üles saada. Meie juures käis kolm erinevat imetamisnõustajat ja lugematuid ämmaemandaid, kes pigistasid siit ja sealt, näitasid ette mustmiljon tehnikat, surusid last läbi suure kisa rinnale, nii et ta pärast tund aega nuttis ja närviliselt värises. Mitte muidugi halva pärast, sest algus võibki olla keeruline ja määrava tähtsusega. Mul oli halb ja valus, aga see ei ole oluline – peamine oli see, et mul oli nii raske vaadata, kuidas laps näljast röögib ja midagi kätte ei saa.
Kui üks öö ta lihtsalt lohutamatult röökis tunde ja tunde järjest ja hommikuks oli kaotanud nii palju kaalu, et koju minek ei olnud kindlasti variant, leppisime kokku, et hakkame andma talle lisatoitu ehk RPA-d.
- Sa oled laisk, RPA andmine on lihtsam
Ma pole küll siin kogenud imetaja, aga mulle tundub tõeline paradiis, et pistad lapsele läbi une tissi suhu ja asi korraldatud. Alguses pidi teda söötma süstlast, niimoodi et soojendad süstla üles sooja veega, siis pistad lapsele kummikindaga sõrme suhu, et ta imemisvõte ei kaoks ja kõrval siis hoiad süstalt, kust ta ahmib endale piima sisse.
Esimesed paar korda ma olin reaalselt külma higiga kaetud, et ta endale seda kurku ei tõmbaks, mida ta ilmselgelt tegi kogu aeg.
Ma ei ütle, et see süstla soojendamine ja toitmine võtaks meeletu aja, muidugi mitte, aga aeg võtab uued mõõtmed, kui kell on 4 öösel, beebi karjub kõrvulukustavalt ja see kuramuse süstal kuidagi ei soojene sobivale temperatuurile. Muidugi selle kõrvalt ma üritasin teda enne ka imetada, ehk ta oli topeltärritunud ja kisa kostis Tallinnani välja.
- Raudselt tahab juua ja pidu panna
Seda ma olen kõige rohkem kuulnud, et rinnapiima ei anta, sest raudselt tahab juua ja pidu panna. Mul on küll alles kogemus 1-nädalase beebiga, aga noh, ütleme nii, et kui sa pead öösel iga kolme tunni tagant ärkama, et teda toita ja oled niigi uimane, siis tahmas peaga kõige selle tegemine ei tunduks just elu parim pidu.
Kui keegi küsib, miks sa ei imeta, löö teda tissiga pähe
Eile me käisime imetamisnõustaja juures ja ma ausalt öeldes kartsin seda. Loomulikult ma tundsin end halvasti ja valasin nii mõnegi pisara, et ma peaksin rohkem pingutama ja kuidas ma siis ei imeta oma last. Ma ei tahtnud, et keegi mulle seda ette heidaks, et ma ei näinud piisavalt vaeva.
Aga see imetamisnõustaja oli lihtsalt nii armas. Ta küsis esimese asjana, et aga mida mina ise teha tahaksin. Ma silmad maas ütlesin, et ma tahaksin pumbata talle piima nii palju kui saab, aga ma ei usu, et ta täiesti rinnalapseks enam saab. Imetamisnõustaja ütles, et see on tegelikult väga tavaline, et nii väikse sünnikaaluga laps väga imeda ei taha. Mis on tõsi, sest lutipudeli otsas peab ka vaeva nägema, et ta sedagi imeks, kuigi sealt tuleb ju piima kergelt.
Ta lohutas, et sellest ei ole midagi, et ma ei imeta ja kõige tähtsam on see, et lapsel on kõht täis ja et lapsel ja emal oleks hea olla. Mis ongi tegelikult kõige tähtsam.
Nii me leppisime kokku, et ta on põhiliselt RPA peal ja ma ostan endale elektroonilise rinnapumba (mul enne oli manuaalne), et talle anda lisaks rinnapiima nii palju kui seda jagub.
Koju sõites käisime poisiga läbi poest ja ostsime ära BabyBrezza piimamasina, mille ostu ma edasi lükkasin, sest lootsin viimase hetkeni, et ehk ta ikka hakkab rinnalapseks. Muidugi saab piimasegu teha käsitsi, aga reaalselt mul pole sees olnud sellist rahu – paned pudeli alla, tuleb välja õigel temperatuuril piimasegu, laps sööb rahulikult, ärkab rõõmsalt, mitte näljast karjudes… mida enamat võiks tahta?
Kui peaksin oma tagasihoidlikul kogemusel soovitusi jagama, siis ilmselgelt tee nii nagu on parim sulle ja sinu lapse jaoks. Ja kui keegi küsib, miks sa ei imeta, löö talle tissiga pähe. Ja kui pudelisoovitusi tarvis, siis meil on kolm pudelit – Medela Calma, Bibs ja Tommee tippee – viimane on kole kui öö, aga neist kõige mugavam ja laps sööb sellest kõige parema meelega.
Anna-Liisa
13/07/2022 — 08:19
Laias laastus muidugi pole vahet, aga kui sa ikka tahad rinnalapseks teda saada, siis sellega on täiega aega veel. Ma olin oma kaksikutega kõigepealt kaks nädalat haiglas ja mässasin selle imetamisega, sest mul oli keiser, mis tähendas, et piima ei tekkinud eriti ruttu, ja lapsed olid veidi enneaegsed ja kippusid söömise asemel magama.
Siis sain koju ja mässasin edasi oma mõistusega, kuni lõpuks sain appi hea imetamisnõustaja, kes ütles, et jäta see pudel sinnapaika ja anna ainult rinda, nad ei jää nälga. Mis oli tõsi. Nad olid peaaegu kolmekuused, kui RPA täiesti ära jätsin, nii et see aeg on päris pikk, mille jooksul võib õnnestuda saada sada prossa rinnalapseks ikkagi.
Rõhutan igaks juhuks üle: ma ei arvan, et kõik peavad imetama, panin selle kirja ainult selleks, et kui sa seda tahad ja kardad, et nüüd on juba hilja, et siis ei pruugi olla 🙂 Ei vaata viltu kellelegi, kes valib ükskõik mis põhjusel RPA. OK, võib-olla neid veidi, kes tõesti teevadki seda sellepärast, et titt kuskile hoidu visata ja ise pidu panema minna 😀 (Mul reaalselt on kogemus, kus klassiõde, keda ma polnud aastaid näinudki, võttis lampi tsätis ühendust ja küsis, kas ma ei tahaks ta alla kuuvanust last hoida, sest tal vaja ühel sünnipäeval olla ja muidu peaks ta üksi koju jätma. Aga et ärgu ma muretsegu, ta on RPA peal ja söök on seega lebolt olemas. )
merjeblogi
13/07/2022 — 08:29
Ma pakun talle kogu aeg ikkagi rinda, lihtsalt nüüd on no stress, sest tean, et tal on kõht täis – kui tahab, on hästi, kui mitte, pole ka midagi katki. 🙂
Tegelt pidu saab panna ju rinnapiimaga ka – pumpad lihtsalt välja ja lased anda ju 😀
Grete
13/07/2022 — 15:41
No kui sul laps ikka järjepidevalt alla võtab, siis ei saa nii et annad lihtsalt rinda nuineljaks. Lõpuks pole tal jõudu nuttagi näljast enam (isiklik kogemus)
o
13/07/2022 — 08:31
Tuttavast ämmaemand (muideks pigem holistilise lähenemisega) ütles, et ta andis rahumeeli kohe pärast sündi oma lapsele süstlatäie RPA-d, sest sünnitus on väsitav, piima rinda tulek võtab aega ja nii on kõigil kõhud täis ja piisavalt jõudu, et imetamise teekonda alustada. Mul oli lapsega samuti algus keeruline, laps imes ja imes, aga pärast selgus, et midagi kätte ei saanud. Kaal langes ja mure lapse heaolu pärast oli suur. Imetamisnõustaja käis kodus ja näitas õige võtte kätte ning rinda pumbaga stimuleerides hakkas lõpuks piima ka tulema. Aga vabalt oleks võinud meie teekond ka RPA-ga võinud lõppeda. Sõbrannal seevastu polnud alguses imetamisega mingit probleemi, lapsel kohe võte selge (ma pidin kuid korrigeerima, aga kahe kuuga lapsel kaal alanes ja pidid RPA peale üle minema, piima lihtsalt ei tekkinud piisavalt. Lõppkokkuvõttes vahet pole, kuidas laps kõhu täis saab, peaasi, et saab. Ja minu võrdlus sõbrannaga on näidanud, et alguses on imetades lihtsam, pärast on aga RPA-ga lihtsam.
merjeblogi
13/07/2022 — 08:50
See süstlatäis RPA-d tundub täitsa mõistlik. See oli ikka hull, kuidas näljane laps karjub. 🙁
Rents
13/07/2022 — 11:25
Üks asi on see, et laps karjub, teine asi on see, kuidas ema sellele reageerib – ma olen varem laste karjumist kuulnud ja rahumeeli silmi pööritanud ja oma elu edasi elanud, aga OMA lapse nutt lõikab hetkega kõigest läbi, nii et annaks väikse sõrme ära, et tal kõik hästi oleks. 😀
Aga mul on nii hea meel, et sa blogid, väga huvitav on lugeda, kuidas teistel läheb samade asjadega, mis endal alles hiljuti läbi elatud. Vannun, et üritan end liigse targutamise koha pealt tagasi hoida, kuigi see mul üldse välja ei tule.
merjeblogi
13/07/2022 — 12:53
mul pole targutamise vastu midagi, mulle meeldib kui enda kogemustest räägitakse, endal neid veel napib ju 🙂
Kairi
13/07/2022 — 08:35
Minu laps sündis kuu enne tähtaega ja kaalus 2400g, sain ta rinnale küll, aga sõi korraga sealt mingi 20g, kolme kuu jooksul vist kõige rohkem korraga 60g. Siis tuli tissistreik ka ja ta ainult karjus rinna peale. Oi ma piinasin ka ennast, peab ju imetama! Kuigi lisa andsime alati juurde. Käisin kord nädalas nõustaja juures, kutsusin koju teise nõustaja. Sõbrad andsid nõu, et aga pane rohkem rinnale. Eeee nii pisike laps ju ainult magab, millal ma teda sinna rinnale panen?
Lõpuks koju tulnud nõustaja nägi lapse hüsteeriat ja ütles, et okei tegelt võid ju pumbata ka. Ja millegipärast oligi mul vaja, et keegi seda ütleks, sest noh ühiskond…
Pumbates tuli ka vähe ja tegelesin sellega kolm kuud kokku, edasi rpa otse piimamasinast.
Siiani vaatan hämmastusega emasid, kes toidavad oma beebid rinnaga ära ja kõik on rahul ja rõõmsad.
Trauma eluks ajaks…
Tuttav esimest korda külas käies mainis, et Aptamil ju selline mürk ja keemia, seda annadki oma lapsele? Okeiii, kas nälga surra oleks tal parem?
See praegu valitsev imetamiskultus on ajuvaba. Muidugi ma oleks tahtnud seda teha, sada korda mugavam ju. Aga seekord läks nii.
merjeblogi
13/07/2022 — 08:49
Ma olin siiralt üllatunud, et see imetamisnõustaja nii mõistev oli. Sest haiglas teised ei küsinud keegi, et aga mida sina ise teha tahaksid – ikka rinnapiim oli ainus variant.
Mustikas
13/07/2022 — 12:29
Mingit imetamiskultust küll ei ole. Kui ma pereõena aastas nelja imetavat ema näen, siis on juba päris hästi. 😀
Oksana
13/07/2022 — 09:10
Mul oli lapsel raskusi rinna võtmisega ja ka piim tuli alles kolmandal päeval. Nii et mässasime ka süstlaga tükk aega, enne kui rinnale sai. Lõpuks ei haaranudki rinda õigesti, aga mulle soovitati nibukaitset (selline silikoonist jublakas, käib nibu otsa), mis aitab lapsel paremini haarata ja saab ikka rinnaga toita. Sellega jändasime mõned kuud, selle aja jooksul katsetasime ka ilma ja lõpuks sai selle ära jätta. Aga RPA on pärast kindlasti mugavam, rinnast võõrutamine on omaette ettevõtmine 😂
merjeblogi
13/07/2022 — 09:26
mhm, ma proovisin seda kaitset ka, aga see vapsee ei läinud talle peale
Nell
13/07/2022 — 09:49
Neid kaitseid on erineva kujuga, proovi teistsugust.
piib
13/07/2022 — 09:20
esiteks palju õnne tutika beebi puhul teile!
minul ka kodus 6 nädalane ja imetamine sujub küll kohe algusest hästi, aga minus tekitab juba see stressi, kuidas kõik (nii ämmakad haiglas, perearst, ämm jne) esimese asjana küsivad, et kas piima ikka jagub?! kas rinda ikka võtab?! imetad ikka?! ja siis järgneb alati kommentaar (ja varjatud hinnang) stiilis “see ongi kõige tähtsam!” “siis on ju kõik hästi!” a kui ühel hetkel enam ei saa või ei taha imetada, kas siis on kõik persses? selline survestamine ja värskete emade peenestamine ajab lihtsalt nii närvi! järgmine kord löön tissiga pähe!
merjeblogi
13/07/2022 — 09:22
😀
Mustikas
13/07/2022 — 12:32
Pereõde selgitab. 😀 Meil on lapse läbivaatuse tabel ees ja see juhtumisi on esimene küsimus päris mitmeks kuuks nendes tabelites. Vanemal lapsel on muud küsimused seal eesotsas. Võta rahulikumalt. 😀
merjeblogi
13/07/2022 — 12:52
ega inimene ei tea ju telgitaguseid, aga hea, et selgitad 🙂
Anna-Liisa
13/07/2022 — 13:54
Ma kahtlustan, et natuke selle hinnangu äkki mõtled ise juurde sinna, piib 🙂 Minu arust perearstid ja -õed näevad nii kirjut seltskonda, et enamik neist on üsna tuimad selliste laias plaanis lapse heaolu vähe mõjutavate teemade kohalt.
Ja hästi on kõik selles mõttes ilmselt, et beebil väga muid vajadusi polegi: toit, lähedus, kuiv mähe. Need täidetud, siis tõesti ongi kõik hästi.
Minul on jälle täiesti teistsugune kogemus ses osas, et sünnitusjärgselt ja hiljem lastehaiglas oli kõigil vaikimis eeldus, et tal on ju kaksikud, ta niikuinii ei hakka imetama. Räägiti, et pole mõtet pingutada jm. Et siis miks. Perearst ütles ka, et pole vaja ennast kurnata, oled niigi juba tubli. Ma ei teinud seda mingist tubliduse-vajadusest, vaid sellepärast, et see oli nii palju lihtsam kui keset ööd end voodist välja ajada ja pudelitega majandada – sain ju proovida mõlemat ja mulle kui laisale inimesele oli ikka oluliselt lihtsam keerata öösel kord üks külg, kord teine külg, olenevalt, kumb laps süüa tahtis 😀 Pigem oleks tahtnud medalit selle perioodi eest, kus ma kõigepealt andsin rinda, siis RPAd ja siis pumpasin lisaks, et stimuleerida piimateket. Vot SEE oli minust küll krdi tubli, seda arvan siiani 😀
piib
13/07/2022 — 22:33
krt, kus see ämm selle tabeli kätte sai nüüd siis 😂
S.
14/07/2022 — 09:51
Reaalselt, võta ise rahulikumalt 😀
Ger
13/07/2022 — 09:34
Tahtsin sulle öelda, et sa ei ole üksi.
Minu esimene laps sündis väikse kaaluga. Piima just kui oli ja rinda ta sai, aga mida ei tulnud väga juurde oli kaal. Oh kui palju ma nutsin, et mis ema ma olen kui ei suuda oma lapsele piisavalt rinnapiimagi anda. See stress ja surve kõikjalt kuidas ikka peab rinnapiimaga last toitma. Ma ütlen ausalt see oli niii kohutav ja kui suure häbitundega ma andsin rinnapiimale lisaks rpa-d. Ma oleks tahtnud, et keegi oleks mulle sellel ajal õlale patsutanud ja öelnud, et kõik on hästi ja ma pole s*tt ema selle pärast. Seega sulle virtuaalne õlale patsutus ja sa oled ka suurepärane ema vahet pole mida sa lapsele annad kas selleks on rinnapiim või rpa, vägev oled ikka.
merjeblogi
13/07/2022 — 09:51
Aitäh sulle! :’)
Nell
13/07/2022 — 09:48
Mulle pakuti haiglas nibukaitset kui kutt hästi piima kätte ei saanud. Päris hästi ei õppinudki saama. Imetasingi teda kõik 10 kuud nibukaitsega. Vahend oli voodi kõrval olemas ja nii sain ikkagi talle poolunes tissi suhu torgata ning kutt sai rinnapiima vajaduse järgi.
merjeblogi
13/07/2022 — 09:51
Ma proovisin kolme erinevat – üks oli mul endal olemas, teise sain haiglas ja kolmanda eile imetamisnõutaja juures. Ta seda üldse ei võta.
Kirke
13/07/2022 — 11:22
Ma olin ka lapsega mitu ööd haiglas. Mul ikka lõpuks tuli piim aga süstaldega mâssasime palju. 3 kuusena avastasin, et lapsel keelekida ja sellest probleemid, sünnitusmajas ei kontrollinud mitte keegi seda. Ajuvaba. Aga no siis tuli tissistreik ja 100 häda veel. Lõpuks sai rinnapiima 8 kuud kokku enne kui alla andsin.
merjeblogi
13/07/2022 — 12:52
Seda ma ei taibanud uurida, kas vaadati
Kristiina
13/07/2022 — 12:41
Mina olin samuti üks neist emadest, kellel piima lihtsalt ei tulnud piisavalt. Laps oli sündides suur nagu Kalevipoeg ja tema toitmiseks oleks läinud vaja vähemalt kaht naist. Kõige stressirikkam oli aeg, kus ma ikka proovisin tissi anda ja pumbata. Ühel hetkel ma mõtlesin, et saagu, mis saab ja laps sõi pudelist. Minu närvid rahunesid maha, laps sai kõhu täis ja üldse oli see vist parim otsus, mille tegin.
Kristiina
13/07/2022 — 12:43
Mina olin samuti üks neist emadest, kellel piima lihtsalt ei tulnud piisavalt. Laps oli sündides suur nagu Kalevipoeg ja tema toitmiseks oleks läinud vaja vähemalt kaht naist. Kõige stressirikkam oli aeg, kus ma ikka proovisin tissi anda ja pumbata. Ühel hetkel ma mõtlesin, et saagu, mis saab ja laps sõi pudelist. Minu närvid rahunesid maha, laps sai kõhu täis ja üldse oli see vist parim otsus, mille tegin.
merjeblogi
13/07/2022 — 12:52
peaasi, et kõik on rahul:)
T
13/07/2022 — 13:39
Hei!
Ma olin sinuga samas paadis, kohe rinda piima ei tulnud ja kaks nädalat üritasime rinda võtma saada. Mehega koos lõime nii magamata, et nägime luulusid ja lõpuks läksime iga väikse asja peale riidu.
Mina pumpasin lapsele esimesed kuus kuud piima. Alguses tulid täitsa korralikud portsud, lõpuks hakkas vähenema ja siis ma otsustasin lõpetada kui tuli ikka väga vähe. See oli väga raske aeg,nüüd tagant järgi mõeldes.
Mis ma saan sulle soovitada on, et kui tõesti soovid pumbata, osta topelt pump, et siis on see aeg kiirem. Lisaks imetamisnõustajad käskisid mul 10 minutit ainult pumbata, aga sellest ei piisa, et juurde telliks, kindlasti vähemalt 20 minutit esimesed kolm kuud, iga kolme tunni tagant ( öösel ma tegin ühe korra). Kolmandaks, kindlasti on oluline öösel pumbata vähemalt ühel korral. Mul hakkaski siis drastiliselt langema kui öösel pumpamise ära jätsin. Neljandaks, ära pane endale eesmärke kui kaua sa seda teed, mina panin ja lõpuks näen, et see kurnas mu ära ja kogu mu elu keerles pumpamise üle, isegi kui sa teed seda vaid nädala, oled sa vägev naine. Viiendaks, kuo näed, et alguses piimakogused vähenevad tee nö piimatellimist õhtul pumbaga. 20 min pumpad, 10 puhkad, 10 pumpad, 10 puhkad ja 10 pumpad.
Kui sul toetust, küsimusi jne vaja on võid mulle kirjutada.
merjeblogi
16/07/2022 — 09:35
Aitäh sulle selle info eest. Mulle öeldi 10 minutit, aga ma nüüd teen siis 20 minutit igaks juhuks.
Ann
13/07/2022 — 15:38
Kui plaanid pumbata nii palju kui võimalik, siis soovitan topelt-pumpa ja rinnahoidjat, kuhu see külge käib. Algul titt magab palju ja aega tundub palju aga hiljem, kui ta vajab rohkem tegelemist ja ise ka veel tahad miskit teha, siis ühese pumbaga läks mul kogu nö vaba aeg pumpamisele. Mulle sattus samuti üks tore imetamisnõustaja Kärt. Ta oli nii inimlik ja esimest korda tundsin seal ennast normaalsena, mitte pidevalt süüdi selle pärast, et ei saa olla see ürgema, kellel tiss piimast punnis ja laps neid nähes rõõmustab ja sööma kukub.
merjeblogi
16/07/2022 — 09:35
Ühega pole hullu tegelt, ma hoian seda kuidagi jalaga x-asendis ja saan samal ajal arvutis olla 😀
Anu
13/07/2022 — 22:23
Minul ei tekkinud kummalgi korral piisavalt piima. Esimese lapsega tegin absoluutselt kõik läbi – panin teda tihti rinnale, pumpasin lisaks, lõpuks võtsin isegi mingit retseptiravimit, mis piima teket pidi soodustama, aga ei miskit! Sai siis umbes kolmandiku minult ja kaks kolmandikku rpa-d. Alguses püüdsid rpa-d veel hästi vähe anda, sest “see ikka pole nii hea” jne. Üle 9 kuu sain rinnaga toita (noh, selle kolmandiku ulatuses), siis sai piim lõpuks täitsa otsa. Teise lapsega täpselt sama kamm, et piima vähe, aga seekord olin juba ise palju rahulikum ja andsin nii palju rpa-d juurde kui ta tahtis, tänu millele on ta palju paremini maganud kui esimene laps.
Mind rahustas omal ajal see kui ema ütles, et temal sai kahe kuuga piim täiesti otsa ja seega olin juba nii pisikesena ainult rpa peal (ja seda 80ndate alguses!!!). Ja ma olen absoluutselt terve ja kõbus olnud terve elu, ei teinud see mulle midagi halba.
Rinnaga toitmisega on väga paljudel mingid probleemid, aga sellest lihtsalt ei räägita (ilmselt ühiskonna hukkamõistu kartuses). Muideks, rinnaga toitmine loksub paika esimese kahe kuu jooksul – selle aja jooksul võib paljugi muutuda. Mul isiklikult läks kõik peale kaht kuud kergemaks, enam ei olnud valus ja enam ei tekkinud rinda tükke ega põletikku. Lõpuks ometi sain teada, et rinnaga toitmine on isegi nauditav!
merjeblogi
16/07/2022 — 09:37
Seda küll, mina ega mees pole ka rinnapiima saanud ja oleme enam-vähem normaalsed inimesed 😀
njämps
14/07/2022 — 17:11
Kuule, see Tommee Tippee pudel on absoluutselt üle prahi ja ülejäänud tootjad võivad minu poolest oma putkad kinni panna. Minul on sügavalt enneaegne laps, kelle sünninädal ja kaal olid sellised, et ma ei hakka siin inimesi hirmutama selle jutuga. Ta ei suutnud süüa ja meil tekkis pärast haiglast koju saamist väga tõsine olukord. Ikka nii, et kas saad ta sööma või me teeme talle augu kõhtu ja paneme sondi sisse. Ta ei saanud pudelist enamike luttidega midagi kätte, kui luti suhu pistsin, hakkas öögatama ja köhima. Üks lutt sobis, Nuk medic pro, mis on mõeldud haiglates kasutamiseks. Need on tegelikult ühekordsed lutid, tehtud TPE-st ja kuigi ma ikka kasutasin neid pikemalt, muutusid need kiiresti nätsakaks. Tellisin kogu aeg apteegist juurde ja samal ajal täiendasin vahel oma kasutute luttide ja pudelite kollektsiooni, mida laps järjest öökides suust välja lükkas. Siis ühel päeval teatas apteek, et see teie lutt võeti tootmisest maha ja enam tellida ei saa. Õudusega ostsin tühjaks veel kaks netiapteeki, kus neid oli ja sain kokku 30 lutti. Kõik. Mõtlesin, et kui need otsa saavad, kas nad siis teevad talle augu kõhtu. Ma elan välismaal ja siin Tommee Tippeet ei müüda. Vahepeal tulime lapsega Eestisse külla, mul muidugi arsenal kaasas. Vaatasin vist Baby Citys, et näe, siin on mingi pudel, mida mul veel ei ole, ostsin ära ja öösel, kui laps poolunes sõi, toppisin selle talle salaja suhu. 10 min hiljem istusin köögis põrandal külmkapi ääres ja värisesin ja nutsin suurest õnnest ja pingelangusest. Nagu päriselt, luts-luts, piim kaob pudelist nagu mutiauku ja laps ei öögatagi? Paari päeva pärast oli selge, et jah, ta tõesti sööbki stabiilselt sellega ja ma ostsin endale koju varu kaasa. Varsti tuvastasin, et selle luti ventiil on suurem ja liigub vabamalt ja kergemini kui teistel. Nii et lastele, kel söömisega raskusi parim variant.
merjeblogi
16/07/2022 — 09:38
Hea, et leidsite sobiva ikka lõpuks. See tõesti hea lutipudel 🙂
MLA
28/07/2022 — 13:47
Panen siia enda värsked kogemused kirja juhul kui kellelgi peaks sellest abi olema, tekib äratundmisrõõm või on niisama huvitav lugeda.
Imetamise algus oli s#taks raske ning teekond mille läbisin oli täis pisaraid ja magamata öid.
Mul muidugi oli topeltbingo võit ka imetamise teekonnal kuna mu laps sündis veidi varem kui võiks ja erakorralise keisrilõikega. Selle tulemusena:
1. Ei tekkinud mul rindadesse piim nii kiirelt kui neil kes saavad ise sünnitada.
2. Laps ei jaksanud süüa nii palju alguses kui tal vaja oli
3. Lapsel olid glükoosi varud väiksemad ning tekkis probleem veresuhkruga
Sellest tulenevalt sai ta alguses lisaks rinnapiimale esimestel elupäevadel RPA’d ning hakkasin juba haiglas sõõrutama ja välja pumpama piima, mida talle lisaks söömisele sisse kallata topsist.
Haiglast koju tulles rentisime endale medela tööstusliku imetamispumba ning beebi kaalu.
Mõõtsime beebit enne ja pärast igat tissitamist ning andsime väljapumbatud piima lisaks selles koguses mis tal puudu jäi.
Lisaks võtsime beebi iga kord söömiseks paljaks ja end ka, et oleks nahk naha kontakt – see peaks uuringute järgi tema koguseid 15% suurendama.
Ja käis kõva beebi ergutamine ja masseerimine et ta mul rinna otsas ei magaks.
Panime äratuse, et iga 3 tunni tagant saaks beebi rinda ja topsist väljapumbatud rinnapiima.
Kõige õudsam kogu selle kogemuse juures oli tohutu unevõlg ja magamatus, mis tekkis. Arvutasin, et kui ma saaksin lihtsalt rinda anda ja kui laps saaks rinnast sööduks siis oleks mul ööpäevas pea 6 tundi lisaks.
Näide:
Laps sõi kell 2 öösel ja järgmine kord teda sööta on kell 5 öösel.
Äratus 4:40 et tissidele teha kuuma kompressi kuna need on piimapaisust paistes ja sealt ei taha mida välja tulla.
5:00 laps üles ja ühe tissi otsa 15 min ja siis teise tissi otsa 15 min.
05:35 mina pumpan niipalju kui vaja juurde rinnapiima mõlemast tissist ja mees samal ajal kallab lapsele topsist seda sisse.
06:00 beebi magab ja mina teen tissidele külmakompressi ja peale seda panen kapsalehed rinnahoidja vahele.
06:20 saan magama.
7:40 – tsükkel algab uuesti.
Selline trall kestis meil kaks nädalat ja ma olin omadega nii läbi et nutsin tund aega imetamisnõustaja kabinetis. Sealt suunati mind psühholoogilisele nõustamisele kus ma nutsin samuti tund aega teemal ”miks see peab nii raske olema”.
Elu läks tunduvalt paremaks kui rindadesse lõpuks piisavalt piima tekkis ja beebi hakkas ise imema õiget kogust.
Praegu on sellest kõigest juba mitu kuud möödas ja imetamine nüüd toimib. Aga kui meenutan seda rasket ja traumeerivat algust, siis ei ole see imetamine midagi nii roosa manna kogemus.