MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Narvast ja sõidutunnist ja Ingerist

Sõitsin siis mina täna Narva oma sõidueksamit tegema. Sõidueksam on homme.
Läksin maha bussi pealt kohe selle kurikuulsa keerulise ringi juures, käisin seal ringi ja mina ei saanud aru, mis värk sellega siis on. Ring nagu ring ikka.
Siis mul oli kohe sõidutund ja ma täiega põdesin, et see õpetaja kindlasti ütleb mulle, et ma olen täielik maun ja ei oska sõita. Võõras koht ju, kuidas ma sõidan?
Seletasin siis talle kenasti ära, et mul oleks nüüd väga vaja kahe päevaga autoga sõitma õppida ja olgu nii kena ja õpetagu mind. Hakkasime siis sõitma ja ei möödunud kolme minutitki kui ta ütles: “Nonii, ja oledki läbi kukkunud!”

Ma olin nagu… oota, mida, ma pole midagi teinudki ju! Tuli välja, et ma pöörasin paremale ja ei vaadanud korralikult paremasse peeglisse. Noh, ma silmanurgast kiikasin, aga sellest ei piisavat, peab korralikult enda pead pöörama, et eksamineerija näeks, et sa ikka vaatasid.

Aga ma ütlen seda, et võõras kohas on hoopis palju lihtsam sõita. Kottigi ei saa aru, kus sa oled ja selle arvelt ei mõtle ka, et kuhu sõidad ja kuidas. Lähed lihtsalt märkide järgi ja ongi kõik. Või on Narvas lihtsalt väga lihtne sõita, ma ei tea. Ühte 40 märki ma ei märganud ainult.

Igatahes pärast sõidutundi ta KIITIS MIND. Kujutate ette? Ütles, et ta näeb, et ma oskan sõita, aga kipun pisut kiirustama ja ei vaata piisavalt paremale. Et ma sõidaks rahulikumalt. Ja noh, parkimist peame homme kõvasti harjutama. Homme hommikul on tal 3×45 mintsa aega, et mind parkima õpetada, sest ma lähen otse sõidutunnist eksamile. Mõtlesin, et parem kasutan hommikut õppimiseks, siis on suurem võimalus läbi saada. Aga jah, ma usun, et kui ma läbi kukun, siis ilmselt mingi lambivea pärast.

Siis tulin hotelli ja kuigi ma suurt midagi ei oodanud (need lutikajutud ja värki), siis ma olin meeldivalt üllatunud. Jumala puhas ja ilus tuba. Ja vannitoas SUUR VANN!

Siis tegin veits tööd kuskil kella kuueni ja hakkasin aga puhkama. Mul on seni septembrist olnud selline mõnus 08-23 töötempo, siis kell kuus lõpetada on tõeline puhkus.

Läksin alla restorani sööma ja seal oli ka jumala mõnus ja hubane. Salatis olid mõnusad suured krevetid, mis sa hing veel ihkad. 38 euri eest öö koos hommikusöögiga on hotelli rohkem kui küll.

Siis pikutasin vähe ja läksin siia lähedale Fama kaubanduskeskusesse. Mul oli tegelikult vaja hambapastat ja deodoranti. Poest astusin rõõmsalt välja ajakirja, Borjomi, vannipalli ja nätsupakiga.

Jooksin siis tagasi ja ostsin hambapasta ka, aga deodorandi unustasin.

Toas panin vanni vee jooksma ja hakkasin kotist ajakirja otsima. Mille ma ilmselt ikkagi poodi unustasin, sest seal seda ei olnud.

Aga vann oli mõnus. Ma viimati reaalselt vist tundsin end nii puhanuna emaüsas. Nagu oleks kuskil väljamaal reisil.

Aga jah, homme on vara äratus, siis sõidutund ja siis kohe eksam. Olge inimesed, hoidke pöialt mulle! Ma ei tea, mida ma teen, kui ma läbi kukun. Siis ma olen küll pettumus tervele inimkonnale.

Laigi ja jaga:
fb-share-icon
« »