MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Kuidas me uue toakese saime

Põrandad maas (OSB-plaadini), tuli hakata mõtlema, mida seintega teha. Ma mõtlesin, et no vaatame – saame vast ise villa vahele susatud ja kipsplaadid peale. Aga ei, selgus, et teine korrus ähvardab ka pähe vajuda ja oleks hea lage pisut toestada. Pealegi on seinad liiga õhukesed ja võiks need paksemaks ehitada. Kuigi see ehitusfirma, kes meil käis, tegi megahead tööd, siis noh, raha seab ka omad piirid ja nende hinnapakkumine käis suts üle jõu. Aga selles mõttes andsid nad hüva nõu, kuidas ja mida teha.

Võtsime jälle ühendust selle ehitusmehega, kes ahju ja põranda lammutas ja küsisime, et kas ta teeks seinad ka korda. Olgu öeldud, et alguses jättis ta megahea mulje, võttis mõistlikult tööraha, aga lõpuks kuidagi… läks ahneks? Ma ei oskagi öelda, aga ebameeldiv mulje jäi. Tema ütles, et tal on nüüd palgal üks teine ehitusmees, üksi ta ei tule, ja et nad kahekesi teeks selle ära. See tähendab muidugi topeltraha, et mõlemale peab maksma. Leppisime summa kokku, et teeme kokkuleppehinna, mitte päevaraha nagu varem. Et nädal aega tööd.

Kuna esiku lammutasime, see oli nagunii megasuur ja ebapraktiliselt pikk, siis nüüd oli elutuba liiga suur. Kuna nagunii oli vaja elutoa lage toestada (selleks oli alguses plaan panna keset tuba mingi toetustala), siis tekkis mõte, et teeks elutoa hoopis täitsa teistpidi. Et ehitaks väikese toa, mis saab kontoritoaks. Mõeldud-tehtud. Väikse toa sein toetaks ka lage ja kõik on ladna.

Selline see sai, kaheksa ruutu väike. Alguses tundus, et see väike aken, mis enne esikus siis oli, seda tuba ära ei valgusta, ja peaks ühe akna veel juurde panema, aga tegelt on seal suht valge.

Kuna meil elutoas olid suht väikesed aknad ja pime, siis mõtlesime, et üks lõhkumine – paneme siis juba suurmad aknad ka. Et hea terrassile minna läbi uste ja avaram ka. Mitu nädalat olid aknad eest ära. Ma kogu aeg kartsin, et raudselt on mingid kodutud sisse kolinud, aga õnneks mitte… 😀

Sai siis meie ehitusmees töö valmis ja läksime rahatähed näpus tööd kätte saama. Me muidu suhtlesime Facebookis, aga kaesin enne sõitu meili ka ja mida ma näen, ehitusmees on öösel kirjutanud meili, et ta tahab 300 eurot rohkem raha saada. Kusjuures kui me üldse alustasime töödega, siis ta kirus ehitusfirmasid, et tema on ikka hea valik, et ehitusfirmad ütlevad ühe summa ja pärast esitavad lisaarveid. Ma siis Facebookis küsisin, et kuidas nüüd siis niimoodi – me ju leppisime summa kokku ja täpselt nädal teil ju kahekesi läks, palun räägi lahti, kust see lisa 300 eurot nüüd siis tuli. Ja tema solvunult ütles, et lepingut meil pole, eks ta peab siis leppima.
Ma olin nagu… what, ma lihtsalt tahaks teada, et mille eest. Kõik tööd võtsid ju aega täpselt nii nagu kokku leppisime, mingeid lisanõudmisi ma ei esitanud, üllatusi ei tulnud. Siis ütles mokaotsast, et ukse paigaldamine võttis kauem aega kui ta arvas. Lõpuks tuli välja, et asi oli selles, et ta polnud lihtsalt kunagi ust paigaldanud, seepärast see võttiski kauem aega.
Noh, eks raha maksime ikka ära, lihtsalt pisut mõru maitse jäi. Aga eks see ole vist tavaline ka, et alguses üks hind, pärast teine.
Kohapeal selgus, et see “teine ehitusmees” oli hoopis mingi 15-16aastane poiss, kes tal paar korda käis abis kruvisid hoidmas või midagi, ta poeg vist nagu ma aru sain. Aga maksime ju tundidesse arvestatult kahe mehe eest. Eks selle vahe pani siis oma taskusse ja tegelt tegi üksinda suurema osa ajast. Aga see selleks.

Pärast vaatasime, et uks ka jumala viltu paigaldatud, et ei saa pakku panna. Liiste ta ka ei pannud. Kuna see on päris halb asi, et uks viltu, siis ma tagasihoidlikult kirjutasin talle, et kuule, nüüd selline lugu, et uks täitsa viltu. Alguses hakkas vaidlema, et uks on kõver. 😀 Jah, kindlasti. Lõpuks tuli, nägu torssis peas, pani ukse sirgelt. Küsisin veel, et kas sa vannitoa ka plaadiks, siis ütles “ei, aitäh”. 😀 Ju mul liiga kõrged nõudmised.
Pakkus ainult, et võib 150 euro eest vaatama tulla, et kui aknafirma tuleb aknaid paigaldama, et nad need korrektselt ette paneks. Selle peale ütlesin mina “ei, aitäh”. Vaadata oskan ise ka. 😀 Ma ei tea, veider inimene. Nii meie teed lahku läksid, kuigi ta oleks võinud ju edasi teha ja edasi teenida, elas ka sealsamas, aga noh, ju teised maksavad siis küsimusi esitamata ja ei kaeba pärast, kui miski viltu.

Nüüd tuleb ilmselt jube palju suvila postitusi, ma homme kirjutan edasi. 🙂

Laigi ja jaga:
fb-share-icon
« »