Inimesed, kes arvavad, et blogijad peaks neile oma kakajunne ka näitama

Ma läksin nii kettasse eile õhtul.

Sellest, et üks teatud Blogija on endale üles ehitanud kauni fassaadi, oleme ammu kuulnud ja ilmselt teame kõik, kellest jutt käib. Olevat temal ilusad kodupildid ja piltidel naeratavad lapsed, lähedased sõbrad ja suhe paistis ka olevat ilus, kuni lagunes. Aga vot TEGELIKULT on ta taassündinud Hitler, kes sunnib lapsi videos naeratama ja mis sest vaesest mehest rääkida – sai nüüd lõpuks vabaks sellest ikkest ja orjaelust.

Iga väikse aja tagant on kuskil jälle teema, kus kõik kaagutavad, et juba AASTAID on ta endised töökaaslased ja kõik rääkinud, kui kohutav inimene ta on. Mis ta nii kohutavaks teeb? Ausalt tahaks teada. Mida ta teeb? Nülgib hülgepoegi? Röövib imikuid otse vooditest? Varastas jõulud? Pole siiani endale otsaette tätoveerinud silti “mul on sitt iseloom”?

Eile hakkas üks teine blogija, ärme nimesid nimeta, aga ta nimi algab Ja-ga ja lõpeb -anikaga, võidurõõmsalt jagama kuskilt saadud kuvatõmmiseid, kus nimetet Blogija mees räägib oma versiooni juhtunust. No umbes sellise alatooniga, et seal on nüüd paljastused, kuidas Blogija oma meest radika küljes kinni hoidis ja nüpeldas.
Reaalselt mingi suvaline olmeona nagu et naine pahandas, et mees võttis lapse ette teatamata tema nädalal. Mu meelest on täiesti normaalne palve, et teatada, kui laps on kuskil mujal kui ta olema peaks, aga noh. Ja mingi jura, et Blogijal on maja taga prügikotid ja garaaž prügi täis, aga ta seda Instagramis ei näita. Wow, milline koletis!
Eks sekka olid mõned krehvitsemad süüdistused ka, aga suuremalt jaolt mingi täiesti random jutt. Aga samas… miks peaks Blogija üldse selle kohta lugejatele aru andma? Ma saaks tõesti aru, kui ta oleks öelnud, et ta mees tegi seda ja toda, aga tuleks välja, et ta valetas ja hoopis tema tegi seda ja toda, aga nii palju kui ma olen aru saanud, on Blogija selgitus lahkuminekule lihtsalt, et armastus sai otsa ja ei saadud hästi läbi. Fair enough ju? Mis vaja on siia juurde, mingeid täpseid kirjeldusi, kes mida tegi?

Jaanika tundis siis võidurõõmu, et näete, ma sain tõendid, et pole see Blogija midagi nii täiuslik! Kõik on fassaad! Ja kukkus neid screene mööda ilmarahvast saatma, et teised ka näeksid – näete, Blogija ei olegi täiuslik! Tal on prügikotid maja taga! Näete, jah??

Ma siis proovisin Jaanikaga juttu vesta, et mis paneb ühte inimest üldse mõtlema sedamoodi, et Blogija peaks temaga jagama kõike. Ja tuli välja, et Jaanika on väga pettunud, et Blogija olevat teda eksitanud oma tasulises Patreonis ja seal jätnud mulje, et tema on süütuke ja kõik teised kõiges süüdi.

Ma mõtlesin, et no sealt Patreonist saab siis mahlakat gossi, tellisin ära ja kulutasin mitu tundi lugemisele, et kuidas see Blogija seal siis oma meest süüdistab. Ja ma ei tea, võibolla ma olen pime, aga ma ei näinud ühtegi süüdistust mehe suunal. Jah, mingeid kirjeldusi, et neil on pingeid ja mis tundeid need naises tekitavad, aga mitte mingeid konkreetseid näiteid, et vot mina olen lilleke pasameres ja mees on halb. Pigem analüüsi, kus on väga palju toodud välja enda vigu.

Selles suhtes võiks ju aru saada, et igas suhtes on kaks poolt. Kummalgi on enda versioon juhtunust. Sa loed kellegi blogi, siis sa oled ju suur tüdruk ja saad aru, et see on ainult üks pool, mitte kivisse raiutud fakt. Teisel osapoolel on jällegi oma lugu, kuidas tema asja näeb.

Ma siis uurisin, et kas tal muidu Mehe luba on tema isiklikke vestlusi jagada ja hakata nende omavahelises suhtes majandama (kus, tuletame meelde, on ka 3 last, kelle heaolu siin tegelikult kaalul on) ja süüdlasi otsima, et kes on see “halb” ja kes on “hea”. Pealegi on tegu tema jaoks ju täiesti võõraste inimestega.
Jaanika raius, et tema tunneb, et teda on petetud, et Blogija pole ikka piisavalt avaldanud, mida tema kõik oma suhtes valesti tegi. Pealegi teised jagasid screene, nii et tema võib ka jagada! Ja tema on selline inimene, et tema kohe ütleb oma arvamuse välja ja tema ei muutu kunagi. Pealegi on aastaid räägitud, et see Blogija on üks jube inimene.

Nagu tõsiselt on inimesi, kes arvavad, et kuna keegi blogib, siis ta peab jagama oma viimsetki detaili absoluutselt kõige kohta. Et kui ta on lahku läinud, siis ta ei või kirjutada oma tunnetest, vaid peab üksipulgi selgitama, mida kõike ta on elus valesti teinud.

Palun saame ikka aru, et blogija on inimene. See, et sa jagad pilti oma õhtusöögist, ei tähenda, et sa pead jagama pilti oma prügikottidest. See, et oled lubanud heita pilgu oma pereellu, ei tähenda, et sa võlgned oma lugejatele detaile enda lahkuminekust. Üldiselt ma olen õppinud oma uhhh-juba-32-eluaasta-jooksul, et keegi pole halb. Noh, välja arvatud Putin. Me kõik üritame leida oma teed selles keerulises inimsuhterägastikus ja anda endast parim. See ei tule alati välja ja me kõik teeme vigu. Ja keegi ei ole nii hea kui temast räägitakse ega nii halb kui temast räägitakse.

Laigi ja jaga: