Ma nüüd justkui müüks ülepäeviti autosid, et mind kettasse ajab, aga tõele au andes olen müünud ainult ühe auto varem, oma vana Nissan Micra, mille ma ostsin, et sõidueksamiks harjutada.
Kuidas ma oma Micra ostsin?
- Micra oli müügis 1000 euro eest. Läksin kohale ja ostsin selle 1000 euro eest.
Kuidas ma oma Micra müüsin?
- Panin kuulutuse üles ja müüsin Micrat 1200 euro eest, sest olin just ostnud uue aku ja tuli just remondist ja läbis ülevaatuse.
- Kirjutab mees, et ostaks kohe ära 1000 euro eest. Ma vastan, et hea küll.
- Tuleb mees kohale, räägib nutulaulu, kuidas ta ostab selle oma pensionärist emale, et too poodi saaks minna. Samas on tal kaasas hull atribuutika, millega kontrollib värvi paksust ja jumal-teab-mida.
- No kuna ikkagi pensionärist emale, siis üle 500 ei taha anda, ütleb ta kutsikasilmadega.
- Kuna ma ei viitsi sellega enam tegeleda, annan 800 euroga ära. Vähemalt tegi toreda näitemängu oma pensionärist ema jutuga, see ka midagi väärt.
Nüüd panime müüki mehe vana auto. Jah, see on parajalt vana, aga täiesti korras, läbis ühegi veata ülevaatuse. Hinnaks 2300 eurot, mõttega, et nagunii hakatakse kauplema ja alla 2000 ei läheks.
Kirjutab mees, pakub 1800, juba täna võtab ära. Ah olgu, anname ära, saab kiiresti lahti. Vastame, et hea küll, aga alla 1800 kindlasti ei saa.
Ja hakkab pihta see kemplemine
- Too Jürisse. Ei too, kui nii palju hinnas tahad alla saada, tuled ise vaatama.
- Aga too siis Tallinnasse. Ei too Tallinnasse ka, kui peaks sinna sattuma, võime teada anda.
Tuli siis ikkagi kohale. Vaatab, uurib, kuulab. Ütleb, et no annaks 1000 ja teeme tehingu kohe ära.
Ma ei saa lihtsalt aru sellest kauplemisest, kemplemisest ja teiste aja raiskamisest. Kui sa tahad 1000 euro eest autot, vali siis endale 1000-eurone auto. Kui ma auto ostan, ma vaatan enda hinnaklassis autosid, mitte ei vaata kallimaid ja ei lähe jutuga, et tead, võtaks poole odavamalt, sest see mu puujala ja ühe silmaga Siberisse küüditatud vanaemale, kellel on on poodi 50 kilomeetrit sõita ja kes nälga sureb, kui seda autot ei saa.
Kristiina
27/10/2022 — 11:02
Hahaa, mul samad mõtted. Jurid ja Alekseid igapäevaselt kirjutavad auto kohta, mis müügis 4500 €, kle 3000 tulen täna järele, 3900 kindel ostja. Thanks but no thanks, rondiärikas.
merjeblogi
27/10/2022 — 11:20
On jah venelased kõik. Paljud ei räägi eesti keelt ka, jumala teangi, kuidas vene keeles nt tsingitud kere on 🤣
Nell
27/10/2022 — 14:43
Eks paljud neist “tulen kolme soti eest kohe järele” tüüpidest ongi lihtsalt rondiärikad, kes üritavad lihtsameelsetele kotti pähe tõmmata. Ja kuna nad toimetavad üsna kindlameelselt siis julgen väita, et nende stiil poimib täitsa piisavalt. Ja kuigi pakkumises on märksa suurem hind siis alati võib pakkuda hulga vähem ja loota heale õnnele. Äkki näkkab…
Ja hulk “ostjaid” näikse olevat lihtsalt suhtlemispuuduses, muudkui küsivad ja täpsustavad ja tingivad…. Aga lõpuks tehinguks ikka ei lähe.
merjeblogi
27/10/2022 — 15:57
Kindlasti, ega nende vanemate autodega ma arvan, et paljud eriti ei viitsigi vaeva näha, mitme ostjaga kokku saada, annad ära sellise semi-normaalse summa eest ja ongi kõik
Merike
27/10/2022 — 15:10
Appi ma vihkan selliseid “ärimehi” täiega! Nii minu mõtted! Ja üldiselt – hind ja väljalaskeaasta peaksid andma selge indikatsiooni, et tegu on KASUTATUD auto, mitte tutikaga.
Ometi saabuvad kõhukotiga ostjad ja hakkavad konkreetselt pedereerima iga kriimu ja sealt 40% alla manguma. Ma saadan mõnuga nad kukele, aga see trend on paraku jätkuv.
merjeblogi
27/10/2022 — 15:54
Mhm, see Micrat vaadanud mees oli ka, oi siin kriim… ma ütlesin, et sõitsin vastu prügikasti. No mida sa tahad, see auto maksab 1000 eurot, see sõidab ja on tehniliselt korras, mida sul veel vaja on selle raha eest 😀
JJ
27/10/2022 — 18:15
Ilmselt vaatas, et kui juba oldi nõus hinda langetama, siis äkki annab teid ikka täitsa koorida.
Mul on olnud analoogne juhus ühe tehnikavidinaga. Soovis inimene käest kätte. Olgu. Klapitasime aja – mul oli too hetk kaks lõunaunede eas väikest last ning pidin ka linna sõitma.
Saime kokku ja siis tuli jutuke, kuidas tema ei olevat terve need mitu sõnumite vahetamise päeva teps mitte märganud, mis eseme hind on. Et alles sellel samal kohtumispäeva hommikul. Nii, tema tahab 40 asemel asja 25 eest saada.
Ütlesin, et sel juhul oleks viisakas olnud seda hommikul mainida, et ei märganud ja soov on tingida – oleksin saanud neti teel juba ära öelda, et hind on niigi soodne, ja kauplemise puhuks oleksin pannud kõrgema summa. Igal juhul kogu see trall kohale minemisega oleks ära jäänud. Ilmselgelt lootis härra, et kui ma juba kohale tulin, siis ta selle ka odavamalt kätte saab, sest vaevalt ma viitsin selle koju tagasi viia. Aga võta näpust, ei saanud ja mina viisin ikka küll.
No ja neid olukordi on veel olnud. Enamjaolt on olnud popid esemed, st soovijaid on mitu. Seega olengi öelnud, et hinda langetama ei kipu, kuna a) alles panin eseme müüki ja pole põhjust sugugi hinda langetama hakata ning b) ka järjekord on järel. Ja läheb kaubaks ka nii.
merjeblogi
27/10/2022 — 19:21
Ma niimoodi vaipa müünud, veel inimesele koju linna ära viinud ja siis ta ütleb, et oih võtsin vähem raha välja, teeme 10 euri vähem 😀 ilmselgelt ma ei viitsi seda vaipa koju tagasi vedada…
JJ
28/10/2022 — 08:32
Nii, siinkohal meenub ka aastatetagune lugu samuti sugulase automüügist, kus ostja tuli kohale, kõik sobis.
Hakkasid sõitma ARK-i ja kohale jõudes küsis ostja ootamatult hinda 20% alla. Müüja sai piltlikult öeldes nagu kurikaga pähe ja andis ka. Ma poleks andnud, aga noh…
Andra
27/10/2022 — 23:27
Persse, jaa, müüsin ka autot. Algul proovisin neid ärikaid, kes kodulehel väidavad, et pakuvad ükskõikmillises seisukorras sõiduki eest parimat hinda! Kuna mind juba ajas eos närvi mõte igasugustest rehvitoksijatest ja “õu tule kuhugi X ebamugavasse kohta,” tundus olevat justkui olukord, kus pole midagi kaotada. Kodulehel mugav ankeet, kuhu sai parameetrid kirja panna ning siis soovitud hinna. Nimetagem seda siis hinnaks X. Kõik kena, läks teele, kuigi südames aimasin, et ju sealt head pakkumist ei tule. Ühed vennad siis helistasidki, et jaa davai oleme nõus maksma X-500. Olin nõus, lihtsalt päästke mind ainult sellest agooniast. Sokud kepitud, kokku lepitud, reedel kell 12 tulevad mulle koduõuele, toimub tehing ja nad viivad mu sõbrakese minema. Neljapäeva õhtul veel kenasti viimistlesin salongi tolmuimeja ja lapikestega. Reede hommikul hakkas trall pihta – helistan, et kas ikka olete tulemas? Vastuseks paraku: ei, me saaksime pakkuda hinnaks X-2000. Konkreetselt ei, see ei sobi mulle. Vastuseks lakooniline “vjaabandage!” No krt! U 20min enne kokkulepitud aega jorsikud saatsid mulle veel smsi, et X-1500?
Ja see on lugu sellest, kuidas ma rondiärikatelt üle sain, ikka täiega. Kujutan ette, et see skeem täitsa toimib täie lauluga. Aga kuna ma olen naisterahvas, kes ilmselt müüb autot kord dekaadi jooksul ja usub, et on veel teisi minusuguseid siis loodetavasti õpib keegi minu kogemusest. Lihtsaid lahendusi ei ole olemas! Vähemalt mitte automüügimaailmas. Naistel. Hehe
punanemammu
29/10/2022 — 09:23
Müüsin hiljuti heas korras auto. Panin kuulutusse hinna. Kuulutus ei jõudnud veel 1 minutit üleval olla, kui hakkas sadama pakkumisi a’la 3000 kohe kätte ja igasugu tingijaid ja pakkujaid. Ütlesin, et kui soovin pidada oksjonit – oleksin märkinud kohe kuulutuse juures. Igal asjal on hind ja selle asja hind on just see, mis kuulutuses kirjas ning kui rohkem raha ei ole siis vaadaku vastavast hinnaklassist ja saatsin lingi, kus pakkumisel üks “äestatud” sama mudel vastavast hinnaklassist.
Igale asjale leidub ostja … minu auto ostis üks armas naisterahvas, tuli vaatama koos isa ja vennaga, tegi proovisõidu, talle meeldis. Võttis otsustamiseks aega (sain aru, et isa ja vend olid otsustajad). Helistas õhtul ja ostis ära. Ei mingit tingimist. Lihtne asju ajada. Kuivõrd samadele parameetritele vastavaid autosid oli hinnaskaalas +1000 eurot ja -1000 eurot – panin hinna sinna keskele, arvestades, et auto on läbinud just hoolduse, + kuluvate osade vahetuse ja uued rehvid all – seega sai väga heas korras auto, mis teenib teda tõenäoliselt sama hästi kui mind. Lugesin autole sõnad peale, et käitugu korralikult 😉
K
29/10/2022 — 13:08
Ma isegi ei müünud oma autot, kui üks mees lihtsalt lambist kirjutas fb-sse, ei ega pole plaanis lähiajal müüa? Vastasin, et ei ole. Kirjutas jälle. Et aga KUI oleks, siis mis hinnast alla ei tuleks? Vastasin siis, et all 10 000 euri ma isegi ei kaaluks. Ja siis! Siis ta hakkaski kauplema! Et aga teeme 7000, tulen kohe täna järgi! Nagu wtf. Kirjutasin, et auto ei ole ju müügis, ärgu kaubelgu! Kolm kuud hiljem ta kirjutas uuesti: “Tere, kas nüüd müüte?” Tule taevas appi, ausalt!😃
Ülle
29/10/2022 — 15:19
Kõige nõmedam on veel see, et kui sa siis oled valmis auto ära müüma nende pakutud hinna eest, siis see ostu müügi vormistamine arkis on teine peavalu. Pakud välja, et teeme kohe maanteameti e- teenuse kaudu, selgub et nad ei oma mobiili id, siis ei id kaardi paroole pole kaasas jne. Ma jätsin viimati auto müümata, sest tean, et kui selline ärikas kohe ei vormista, siis nad ei kavatsegi seda hiljem teha. Ja siis “eriti heal” juhul saad hiljem parkimis- ja kiiruseületamise trahve näiteks. See oma vana auto müümine on loterii.
Aja jooksul olen normaalseid toredaid ostjad ka näinud ja mõnel juhul olen ka poole summast lubanud järgmisel kuul maksta ja alati on raha ära toodud, need inimesed on muidugi ka oma autod lubatud ajal ümber vormistanud.