Apua, elekter läheb ära

Nii naljakas on näha, kuidas inimesed suhtuvad nii külmalt Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamisesse. Kogu aeg ilmuvad lood, kuidas võiks elektrikatkestuseks valmis olla ja inimesed on nagu – ah, sitta kah, mul veits teeküünlaid ja pakk makarone kodus on. Käisin täna pikemalt poes ja kõik veekankud olid ilusti reas ja vetsupaberitki mitu erinevat valikut.
Tulevad meelde need ajad, kui koroona algas ja riiulid olid tühjad. Kõik olid paanikas. Ma ise muidugi ka.

Ma ütlen ausalt, et kui tuleb uudis, et halvimal juhul oleme kolm päeva elektrita, olen nagu:

Mida?? Kolm päeva rahu ja vaikust, kus keegi pinda ei käi ja midagi ei taha minust? See oleks küll väga õudne, suisa katastroof. Mida – koolimajades avatakse punktid, kust sooja sööki tasuda saab? Oo ei, tasuta lõuna, see oleks väga hirmus.
Võibolla mul on kõigist sitasiiber, aga ma olen vist üsna pettunud, kui homme lambid põlevad.
Muidugi koroona ajal ka öeldi, et rahu, kõik on chill, istume ainult kaks nädalat kodus.

Ma saan aru, et korteriinimestel võib päris nadi olla. Meil ka küte oleneb elektrist, aga õnneks juba kaks aastat juba generaator garaažis ootel. Pole kordagi vaja läinud, kuigi varem oli pidevalt elektrikatkestusi.

Okei, ma käisin täna poes küll. Aga mul ongi kombeks nädalavahetusel suurem toiduostlemine teha. See võis välja näha küll nagu ma kriisišoppaks, aga tõde on see, et me sööme lihtsalt väga palju. Paagi võtsin ka täis. Circle K äpp andis teada, et kui 30 liitrit tangid, saad tasuta kohvi. Kes tasuta kohvi ei tahaks? Peab tankima ju. Muide, kas keegi veel on talvemängu järele hull? Ma kraabin iga päev nagu aamen kirikus, millegipärast ma võidan kogu aeg neid pagana jääjooke, ma vihkan neid.

Oleks võinud midagi teravamat ka osta kui juba maailmalõpuks läheb, aga õnneks on pisut sularaha kodus ikka või äkki tahab keegi kaerahelveste vastu vahetada.
Vee osas ma tean enam-vähem, kuskandis allikad on, nii et kui janu peale tuleb, vast leiab üles. Hädal saab iga põõsa all maal käia, neid jagub.

Ma arvan, et enamikel on vist kujunenud juba selge talupojamõistus, et kodus võiks nõnda palju varusid olla, et nädal aega saad omal käel hakkama. Pole mõtet mingeid konserve kappi laduda, mida nagunii ei söö, aga häda korral saab riisist-tatrastki kõhud täis.

Näeme siis teisel pool.