Appi, ma olen Marketplace’i sõltlane!

Ma ei tea, ma ilmselt olen viimane inimene maakeral, kes Facebooki Marketplace’i avastas. Paar korda olen sinna vaadanud, sest keegi on sellest kuskil rääkinud ja olin nagu… meh.

Mul on nimelt see värk, et mingeid riideid ja selliseid asju ma üldiselt netist ei osta, ma pigem eelistan neid proovida ja igasugustes kasutatud asjade portaalides a’la osta.ee on nii palju müra, et selles on raske orienteeruda.

Läksin siis mina pahaaimamatult eile Marketplace’i jaaaaaaaaaaaa ostsin diivani. Ma olen juba tükk aega tegelikult tahtnud elutuppa uut diivanit, sest meil oli vana mingi Jyski näkats, mis “ajutiselt” sai ostetud, et oleks lihtsalt, kus istuda elutoas. Ega see eriti mugav ei olnud – poole Netflixi filmi pealt mõtlesime ikka õhtuti, et vaatame voodis edasi, jube kangeks tõmbab tagumiku see diivan. Ja noh, eks suvisel ajal jäädakse rohkem ööseks ka, siis on eriti nõme külalisel magada elutoas. Keegi pole muidugi nurisenud, aga ma ise küll nii magada ei tahaks. 😀
Pildilt näete, et meie magamistuba on trepist üles ja vannituba kohe trepi all, ja kui keegi diivanil magab, siis kui öösel tahad vetsu minna või hommikul varem ärgata, siis ilmselgelt äratad magaja ka üles. Seepärast oli ka ammu mõte, et tahaks elutuppa diivanit ainult selleks, et seal istuda ja külaliste jaoks viia vana diivan kontorituppa, kus saab ööbida rahulikult ja privaatselt, mitte “keset kusemist” (suht haige väljend, aga me kasutame seda siis kui ise peame kuskil elutoas magama, kui teised öösel mööda peavad minema vetsu, maal näiteks :D).

Samas nende diivanite hinnad, mida ma tahaksin, algavad kuskil 1200+ eurost, mille eelarve kuluks pigem olulisemate asjade peale nagu näiteks korstna parandus. Ja ma üritan nende “ajutiste asjadega” piiri pidada, sest eks me oleme remondi ajal pidanud ostma neid “ajutisi asju” küll ja küll, millest on hiljem tükk tööd veel lahti saada. Ma üldiselt annan asju tasuta ära, aga nüüd panin mõned lambid ja vaibad müüki, siis oli kohe postkast kirju täis, et miks sa oma asju müüd. 😀 Jube kiusatus oli küll jama ajada, aga…

Aga Marketplace’is lõin aga otsingusse sõna “diivan” ja neli päeva tagasi oli lisatud sellise diivani kuulutus, vene keeles. Võibolla see oli põhjus, miks see polnud ära ostetud, aga 100 euro eest korralik Isku diivan…
Kirjutasin kohe, et kas on alles, korraldasin transpordi ja veetigi diivan mulle tuppa ära ja asi ants.

Ma arvasin tegelikult, et see on rohkem kulunud või on mingeid muid puudusi, aga see on reaalselt üliheas korras. Okei, mõnel padjal on mõned õmblused natuke hargnenud, aga mitte midagi silmatorkavat. Eile vaatasime veel filmi ja kahekesi oli selle sügava diivani peal niiiiii mõnus olla lihtsalt.

Nii et loo moraal on, et alati ei pea maksma tuhat eurot korraliku asja eest, vaid las keegi teine maksab ette tuhat ja siis sina järgmisena maksa sott. 😀

Probleem on aga selles, et kui ma nüüd maitse olen suhu saanud, siis ma olen hulluks läinud. Täna olen reaalselt Marketplace’i mitu korda tunnis vaadanud, et mida huvitavat müügis on. Ja müüki tuli näiteks täiesti uus difuuser põhjusel, et see ei sobi müüja tumeda mööbliga.

Nagu reaalselt… kui müüakse 50eurost difuuserit 15 euroga, siis millest me räägime. Ja kui seal selliseid asju pakutakse, siis kuidas ma saakski eemale hoida ja mitte osta lihtsalt… asju?!

Kas te olete ka taaskasutusesõbrad või pigem mitte? Mida huvitavat te leidnud olete viimasel ajal?

Laigi ja jaga: