MEIE PULMAD

Rääkides pulmadest, siis see oli tegelt meie enda jaoks ka suht ootamatu. Pärast kihlumist me mõtlesime, et teeks talvepulmad jõulude paiku, siis mõtlesime, et sügisel oleks ka päris kihvt ja siis otsustasime, et no teeme siis juba suvel. Ehk siis läks päris kiireks see värk.

Meil oli algusest peale plaan teha hästi privaatsed ja väikesed pulmad, et selline 100 inimest pulmapidu pole päris meie teema. Alguses me mõtlesime, et laseme end perekonnaseisuametis paari panna, kutsume vanemad sööma pärast seda ja siis põrutame näiteks Sansibarile kahekesi. Aga siis ikka otsustasime, et mingi väike pidu võiks olla, aga ainult perele. Siis tuli see, et võiks ikka natuke kaugemad sugulased ka olla ja… lõpuks oli meid vist kuskil 26 äkki? Ma täpselt ei mäleta.

Alguses me tahtsime pidada restoranis, et kõigil oleks mugav ja hea tulla, aga siis hakkasime mõtlema, et milleks meil siis suvila on – teeme siin, siis on motti remonti ka teha suvel.

Catering

Kui kuupäev oli enamvähem paigas, siis kõige olulisem oli muidugi otsida catering, sest hea toiduta head pidu ei ole. Meie toitlustaja oli Foodproff, mis oli täiesti ideaaaaalne valik, mul jätkub neile ainult kiidusõnu, mitte midagi halba öelda ei ole. Meie valisime a la carte variandi ja meie teenindajad ja kokad olid täiesti tasemel. Ma natuke põdesin, et ilmselt pean jooksma ise ja näitama-tegema midagi, aga nad mingi üks kord vist üldse küsisid mu käest midagi – et kus limonaadid on, aga kõik muud probleemid lahendasid ise.

See oli muidugi päris naljakas, kui nad tulid meie terrassi üle vaatama enne, et kuidas lauad paigutada jne, siis meil oli terrassi asemel pommiauk, kõik oli lahti võetud, aed ehitusprügi täis, pool hoovi kanalisatsiooni kaevamisest veel üles küntud. See mees isegi kahtlevalt küsis: “Kas pidu toimub… siin?” 😀

Eelroaks oli meil suvine salat pardiga (veganitele mingi vegan “lihaga”, pearoaks grillitud veise sisefilee (veganitele risoto kukeseentega vist) ja magustoiduks kõigile vegan-tiramisu. Mu õde siiani ei usu, et see vegan oli, sest see oli liiga tõetruu, et olla vegan. 😀

• 

• 

• 

• 

Kaunistused

Suurim viga, mida ma tegin, oli tellida Aliexpressist igast träni kokku. Ma ei tea, mis mu peas toimus, aga ma reaalselt tellisin kastide viisi mingit täiesti kasutut jama, mida ma lõpuks välja ei pannudki. Lillad toolilehvid, koledad salvrätikud… õnneks ma sain suuremast osast asjadest lahti pärast.
No olgu, sõrmusepadi oli ikka soodsam alist tellida. Aga näiteks kaardikarpi, mis pildil on, tegelt üldse vaja ei olnud, sest kõik tahtsid kingitused ikka kätte anda nagunii.

Sildid ma tegin ise elutoa lammutamisest üle jäänud lippidest. Menüüd ja päevakavad kujundasin ja lasin trükkida Promoprindis. Lilleseaded tegi üks florist Viru lilletänavalt. Kaare ehitas mees ise kahe õunapuu vahele. Laual olid lihtsalt lilled ja mõned küünlad.
Ööseks riputasin puudele tulukesed ja panin igale poole küünlaid.

Pruudikimp oli mul Studio Nelkist. Ma tellisin tegelt tavalise kimbu (swedi boonuspunktidega sai alla), aga hiljem palusin peigmehele rinnanõela ka juurde ja nad said aru, et mingi pulmavärk on ja tegid mu kimbust täitsa omaalgatuslikult pruudikimbu, mis oli hästi armas üllatus, sest teadagi, pruudikimp maksab ju palju rohkem kui tavaline.

• 

• 

• 

• 

Meelelahutus

Pulmaisa polnud meil algusest peale plaanis võtta ja samas ka ise mingeid mänge või asju korraldada väga palju ei viitsinud. Meil oli veinikoolitus, mis oli küll lahe, aga kuna kõik tahtsid rohkem juttu rääkida kui kuulata, siis võibolla polnud see pulma parim valik. Aga veinikoolitaja tegi võistluse ka, et pidi võistkondades sangriat tegema, siis sai ikka natuke nalja ka.

Mulle meeldis kõige rohkem mustkunstnik Kevinski, kes polnud lihtsalt selline tõmban-jänese-kaabust-välja mustkunstnik, vaid tegi psühholoogilisi trikke ja noh, nägi välja nagu Johnny Depp.

Mingit bändi polnud meil plaanis võtta, sest me tegime siiski peo aias ja meil on naabrid ka. Ka kogunemise ja tseremoonia jaoks oli alguses plaanis lasta kõlarist, aga viimasel hetkel ma mõtlesin, et elav muusika on ikkagi teine asi. Panin ruttu kuskile muusikute gruppi kuulutuse üles, et kas keegi saaks mängida tunnikese ja no pakkumisi tuli ikka selliseid, et eelarve väga ei mahutanud enam sellist pulli. Siis leidsin sellise mehe nagu Arlo Orlovski, kes megamõistliku hinna eest tuli akustilist kitarri mängima.

• 

• 

Fotograaf

Selliste asjade jaoks on ülihea koht pulmahange, kus küsidki pakkumisi a’la kümnelt fotograafilt ja siis valid nende seast. Meie fotograaf oli Marko Mäestjärv, kellega me tegimegi ainult ilupilte ja pildistas tseremooniat, sest jällegi, kuna meil oli nii väike pidu, siis ma ei tahtnud väga palju võõraid inimesi terveks õhtuks peole.
Pilte tegime enne tseremooniat siinsamas kodukülarannas. Meigi tegi mulle Keidy Arrak.

Suurim hirm – kehv ilm

Mingeid viperusi nagu ei olnudki, ainus mure oli ilm, sest meil oli ju pidu ikkagi lageda taeva all ja tuppa kolimine polnud parim variant. Eks see ilm tegi trikke ka sel ajal – kord oli põrgukuumus, siis sadas nädal aega jutti paduvihma. Tseremooniale palusime igaks juhuks kõigil võtta kaasa vihmavarjud, sest no kus sa paari paned kui sajab – elutoas või. Terrassile ehitas aga mees poolele katuse peale. Tervet terrassi ka katuse alla ehitada ei tahtnud, sest siis oleks toas palju pimedam. Nii et laenasime sellise telgi, mis ajas asja täitsa ära. Ilmaga vedas – tibutas õrnalt ainult mustkunstniku esinemise ajal ja varahommikul tuli selline sahmakas, et kõik ujus ja catering pidi ära viima täitsa märjad asjad.

Kui sulle meeldis see postitus, siis kliki-kliki-kliki reklaamidele, et mulle “kohv välja teha”, olen sulle väga tänulik! 🙂 Ja kui sul on mingeid küsimusi, jäta need kommentaaridesse.