Raamat: “Rikas isa, vaene isa”

Ma olin vanasti päris suur lugeja, aga viimastel aastatel jäi lugemine kuidagi soiku. Võibolla sellepärast, et mul polnud raamaturiiulit. Ja tundsin, et mul pole aega. Tegelt on täiega mõnus pool tunnikestki enne magamaminekut raamatut lugeda ja sellist asja nagu “ei ole aega” ei ole üldse olemas, olemas on “ei taha” ja “ei viitsi”.

Igatahes on mul see aasta eesmärk läbi lugeda tagasihoidlikud 30 raamatut. Ma võtan oma eesmärke tõsiselt, üks aasta oli eesmärk lugeda 50 ja ma viimased nädalad ainult neelasin raamatuid, et järjele jõuda, muidu ma poleks seda saavutanud.

Uba on ainult selles, et ma ei loe sel aastal mitte ühtegi ilukirjanduslikku raamatut, vaid rõhk on enesearenguraamatutel – loen raha/investeerimise kohta, mõttemustrite muutmise, enda arendamise ja sekka on lubatud mõned ühiskonnateemalised raamatud ja elulood.

Esimene raamat oli Robert Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa. Mida rikkad õpetavad oma lastele rahast – vaesed ja keskklass aga mitte!”. See on rahaklassika ja ilmselt paljud teistki on seda lugenud.

Mul on ikka see kindel plaan rikkaks saada, aga mul on kohe tugevalt selline tunne, et elu ajab mulle sõrgu vastu. Mina teen eelarve ja plaanid valmis ja elu on nagu:

Kuidas muidu on võimalik, et jaanuar pole veel läbigi ja juba olen saanud mitu ebameeldivat üllatust seoses rahaga. Nagu muutused tõlketööga ja nüüd sain veel teada, et ma ei saagi veebruaris tasuta raha, vaid pean hoopis ise riigile kopsaka kümnise maksma.
Samas, teate, mulle meeldib üks tsitaat: Life is 10% what happens to you and 90% how you react to it. Ma tunnen, et elu võibolla hoopis väga jõuliselt lükkab mind mu mugavustsoonist välja, kuhu ma olen liiga pikaks jäänud ja samas pakub mulle ka muid variante, nii et võibolla polegi asi sugugi mitte halb, vaid hoopis hea. Ebamugav lihtsalt nagu mugavustsoonist väljatulek kipub ikka olema.

Aga raamatust. Ma tundsin selle lugemise ajal, kuidas Kiyosaki mu ajukurde teistpidi surus. Hakkasin mõtlema sellele, kuidas meil on elus mingid tõekspidamised nii tugevalt juurdunud ja kui palju me saamegi kaasa enda lapsepõlvest. Me tegelikult teame väga täpselt, mida teha, aga teeme ikka ristivastupidi.

Minu peres oli “vaese isa” mõtteviis. See tähendab, et sa pead saama head hinded, et saada hea töökoht, et sul oleks kindel elu. Praeguseks on elu mind õpetanud, et sellist asja nagu kindel töökoht ei ole olemas, kui sa töötad kellegi teise heaks. Sul võisid geograafias olla ainult viied, aga su tööandja võib sind ikka koondada või lahti lasta.

Mulle meeldis ka väga mõte: “Kui sa oled end auku kaevanud, siis lõpeta kaevamine.” See on nii tõsi nii rahaasjades kui muudes asjades.

Kaasa võtan ma sellest raamatust oma ellu ka mõtte, et ma ei ütle enam kunagi, et mul pole millegi jaoks raha või ma ei saa seda endale lubada. Selle asemel, et öelda: “Ma ei saa seda endale lubada”, ütlen ma: “Kuidas ma saan seda endale lubada?”
Sest kui sa ütled, et sa midagi ei saa, siis nii ongi – sa ei saa. Aga kui sa hakkad mõtlema, kuidas saad, küllap sa midagi välja mõtled, kui väga tahad. Kui lõpuks ei saa, ju siis ei tahtnud piisavalt. Ja kui öelda “mul pole raha”… maailmas on ilmatuma palju raha ja see, et seda sinu käes ei ole, Merjekene, on küll sinu enda tegemata töö.

Veel meeldis mulle peatükk heategevuse kohta, kui oluline on tegelikult enda raha suunata heategevusse. Kui sa annad raha välja, saad sa seda ka tagasi. What you give is what you get. Mida külvad, seda lõikad.

Teate, ma varem mõtlesin, et ma pole üldse kade inimene ja annetan-aitan hea meelega, aga pärast Vallo Arumäe koolitust “Rahareegel nr. 1” jaotasin oma kulud tema skeemi järgi: 55% olmekulud (toit, arved), 10% suured ostud, puhkused, vihmafond, 10% meelelahutus, 10% eneseareng, 10% rahaline vabadus, 5% heategevus.
Siis mind üllatas kõige enam heategevuse kastike. Ei, ma ei anneta 5% kuus oma sissetulekutest heategevusse, see on ju üüratu summa (okok see pole üüratu :D, aga 5% sissetulekust on päris palju minu jaoks, nii et ma vist ikka olen veits kade.)

Igatahes. Sellised mõtted mul tekkisid.

Loeme koos! Minu Goodreads. Ühtlasi soovitage raamatuid, mis reaalselt teie elu või mõtlemist muutsid. Ja rahateemalisi raamatuid. Mul on nüüd enesearengufond ja ma võin raamatuid osta küll, see on endasse investeerimine.

Mina nautimas 3-eurost kohvi, mille keegi teine mulle ostis, sest minu 3 euri läheb enda arendamisesse:

Laigi ja jaga: