MER

“Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja" - Anton Hansen Tammsaare

Juhiload: ma annan alla

Mul on reaalselt täna selline tunne, et ma annan alla. Nagu päriselt. Ma imestan, kuidas üldse inimestel juhiload on. See on lihtsalt uskumatu. Ma sain läbi vaeva autokoolist läbi, tegin teooriaeksamit neli korda. NELI. Ma võin mürki võtta, et mu sõiduõpetaja lasi mu ka läbi ainult sellepärast, et tal hakkas minust hale, sest suurim kompliment, mis ma olen ta käest kuulnud mu küsimuse peale, et vist läks päris hästi seekord: “Nu… normalne…”

Täna oli siis see õnnis päev, kus ma läksin teooriaeksamile maanteeametisse. Mulle on räägitud juttu, et maanteeametis on jube lihtne eksam. Jumala ongi ju. Ma tegin viis viga ja need olid sellised nõmedad. Näiteks oli pilt parkimisandurist ja küsimus, et kaugel on takistus esimese punase joone juures. Mees, mul on 2003. aasta Micra, ma pole oma elus parkimiskaamerat näinudki.
Siis oli veel küsimus, et… millega peaks arvestama tunnelis. Vastusevariandid olid midagi sellist, et a) liiklusmärgid võivad keelata tunnelisse sõidu, b) tunnelis peab sõitma vähemalt lähituledega, c) tunnelis peab sõitma suurima lubatud kiirusega. Ma mõtlesin loogiliselt, et kesse loll tuledeta tunnelisse sõidab ja panin selle. Aga hoopis peab kiiresti sõitma. Misasja, kus see loogika on, et tunnelis ei pea põlema vähemalt lähituled?
Siis oli veel, et kui tee peal sõidab teepuhastusauto, mis sõidab hästi aeglaselt (ei mäleta, mitu km/h, aga vähe) ja on pidevjoon, kas võib temast mööda sõita. No mina passiks ta taga, kuni ei ole enam pidevjoon, aga tuleb välja, et võib küll.

Igatahes läbi ma kukkusin, tegin ühe vea rohkem kui võis. Olin veits kurb küll, aga mis seal parata. Mõtlesin, et käin vetsus ära ja ma JÄIN SINNA KINNI. Uksel polnud linki ja ma ei mõelnud sellele, aga lahti see enam ei tulnud. Ma tõsiselt ei teadnud, mida teha. Kas ma peaks maanteeameti infotelefonile äkki helistama ja ütlema, et ma olen vetsus kinni. Ma siis nõgõstasin ja peksin seda ust seal, kuni lõpuks õnneks välja sain. Siis inimesed vaatasid mind nagu mingit iibakat (thanks for nothing, eks) ja ma lippasin sealt nii suure hooga välja, et jooksin peaga vastu klaasust.

Väljas ma poetasin väikse pisara, et läbi kukkusin ja vetsu kinni jäin ja pea ära lõin, aga elu läheb edasi, eks. Ma arvasin, et sõidan Sauelt koju rongiga. Mapsist ma sain aru, et pean minema 191 peale (ma arvasin, et see on rong) ja peatus on Paulig. Panin siis mapsi Paulig ja sattusin mingi Pauligi tehase ette hoopis. Siis panin mapsi sisse Viru keskus ja hakkasin teisele poole kõndima. Poole tee peal sain aru, et see vist tahab, et ma jala Viru keskusesse kõnniks, nii et küsisin Tuvilast nõu, et kus kurat selles jumalast hüljatud linnas rongipeatus on. Tuli välja, et olin valele poole kõndinud ja hakkasin jälle õigele poole kõndima. Siis ma avastasin bussipeatuses, et 191 on hoopis buss ja tuleb paari minuti pärast. Koukisin rahakoti välja, mul oli sulas ainult mingi 2.10 ja sularahaautomaati polnud kuskil näha. Küsisin bussipeatuses inimestelt, et mis see pilet ka maksab, nemad ei teadnud. Ma siis mõtlesin, et pohh, nagunii maksab rohkem ja ma ei saa peale, nii et läksin edasi rongipeatuse poole.

See rongipeatus oli reaalselt kuskil tagumikus, ma kõndisin sinna kokkuvõttes üle tunni aja ja kui ma jõudsin, oli rong just ära läinud ja pidin veel pool tundi ootama.

Ja nüüd ma pean teisipäeval jälle minema sinna krdi Sauele. Ma ei saa aru, miks ei võiks maanteeamet olla normaalses kohas, arvestades, et sinna tulevad inimesed, kellel pole lube! Nagu nimme oleks tehtud, veel kuskile Kapa-Kohilasse ei tahtnud seda panna või? Ma tulin sealt Lasnamäele mingi 2,5 tundi.

Laigi ja jaga:
fb-share-icon
« »