web analytics

26 kommentaari

  1. Kristina
    23. november 2017 @ 16:45

    Minu arust on küll täiega okei parandada 🙂 Parandan ise vahel inimeste kirjavigu (loomulikult lähedaste, et tõesti solvumist vältida :D) aga ise ei solvu küll, kui keegi mind parandab.
    Aga selle kohviga on muidugi selline lugu, et ma ka keeldun kategooriliselt aksepteerimast sõna “kohv” 😀 Mul oli kunagi peika, kes küsis “Kas sa kohvi tahad?” ja rõhk oli H-tähel. See oli nii võõras ja veider kuidagi.

    Reply

    • merjeblogi
      23. november 2017 @ 16:58

      kochv 😀

      Reply

  2. Kaire
    23. november 2017 @ 17:02

    Mina arvan, et võiks ikka parandada, iseasi kas sellest ka õpitakse. Mind näiteks häirib kui inimesed räägivad/kirjutavad, et nad lähevad Eesti. Austraalias elavate eestlaste seas on see nii tavaline, et ühel hetkel hakkasin ka ise kahtlema, äkki on ikka nii ka lubatud. ÕS ütleb aga ikka -sse. Läheks siis ikka Eestisse. Parandanud olen ka mitmeid kordi, kuid enamasti ei saada mu probleemist aru ning jätkatakse nö mugavamalt ütlemist.

    Reply

    • Kati
      25. november 2017 @ 19:00

      Mind häirib ka see, kuu inimesed lähevad Eesti, teatri, juuksuri jms 😀

      Reply

  3. Ksa
    23. november 2017 @ 17:10

    Minu jaoks on just võõras kasutada nimetavas käändes sõna kohvi, kohv tundub harjumuspärasem. Ei tea, olen vist imelik 😀

    Reply

    • Grete
      23. november 2017 @ 18:27

      Ma olen sinuga! Peab olema kohv, muidu vaatan kõõrdi! Samas oli mul kunagi komme öelda süüa asemel süia, see ajas ikka inimesi närvi

      Reply

      • M
        23. november 2017 @ 18:44

        Öeldaksegi ju süia aga kirjutatakse süüa 😀 või ma olen millestki valesti aru saanud.

        Reply

        • K
          23. november 2017 @ 19:42

          Minuarust ka! Süüa on kah kuidagi veider öelda.

          Reply

          • Vaike
            24. november 2017 @ 12:57

            Kirjutatakse ka müüa, hüüa, lüüa, püüa jne. Siin ongi lihtsalt kirjutamise ja häälduse vahe.

      • Grete
        28. november 2017 @ 17:45

        Pidasin siiski silmas kirjapilti

        Reply

  4. LJ
    23. november 2017 @ 17:27

    Mu elukaaslane kirjutab kogu aeg igasugu sõnu valesti. Aga tal on imeline omadus – ta ei solvu kunagi, kui ma teda parandan, vaid on tänulik. Isegi kui ma 250x sama sõna pean parandama 😀 Ma ei saa aru, mis värk on. Kui mind on 1x parandatud, siis mul jääb kohe meelde, et nii on õige. Aga tundub, et see siiski ei ole igaühel nii lihtne?

    Reply

    • Vaike
      24. november 2017 @ 13:03

      Mulle võib mingisugust mehaanilist käelist oskust sada korda ette näidata, no ei jää meelde. 😀 Siis tuleb mu sõber ja naerab, et see olla nii loogiline tegevus ju. Kahjuks ei oska hetkel ühtegi konkreetset näidet meenutada. Keelega on mul teine asi. Paljud eesti keele reeglid on mul siiamaani peas, sest need olid minu jaoks lihtsalt nii loogilised. Ma ei tundnud kunagi, et pean neid õppima. Samas füüsika… See oli iga jumala kord nagu võõrkeel, mida kuulsin esimest korda. Mõnel klassikaaslasel jälle hoopis vastupidi.

      Reply

  5. Printsess
    23. november 2017 @ 17:44

    Mina olen ka niimoodi vigu teinud, et olengi kogu aeg teatuid asju valesti kirjutanud. Kuid selleks on olemas number, kuhu saab helistada – 6313731. Tegemist on Eesti Keele Instituudi telefoninumbriga, kust saab kõike eesti keele kohta teada, mida vaja on 😀 Ma ise pole veel sinna helistanud, aga mu sõbranna soovitas seda numbrit. Teine kord on kohe hea võtta, kui jälle peaks mingi kahtlus tekkima. Ning neid viimaseid ikka tekib.

    Reply

    • Vaike
      23. november 2017 @ 19:26

      Jaa, see on EKI keelenõuanne, kuhu saab ka kirjutada:

      Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
      tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

      Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
      Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

      Meili teel http://keeleabi.eki.ee/?leht=1

      Mina olen helistanud kunagi, sain kenasti abi.

      Reply

      • RR
        30. november 2017 @ 19:54

        Paljudele küsimustele saab vastuse ka siit, ei peagi esimese asjana helistama ega kirjutama: http://kn.eki.ee/

        Reply

  6. Laura
    23. november 2017 @ 17:55

    Mina suht tihti üritan seda taktikat kasutada, et kui keegi midagi eelmises lauses võssi on pannud, mõnel sõnal tugevad-nõrgad kaashäälikud, kokku-lahku kirjutamine vms. Siis üritan seda sama sõna uuesti enda lauses kasutada lootuses, et ehk võtab ise õppust 😀 (PS. kindlasti on see kommentaar ka räigelt kirjavigu täis) 😀

    Reply

  7. Hanna
    23. november 2017 @ 18:20

    Ka mina olen ise niimodi vigu teinud, mind on parandatud ja samamoodi parandan ka teiste omi 😀 Kõige enam häirib mind praegu raadio Sky Plus’i hommikuprogrammi saatejuht Maris’e viga kui ta ütleb Kardashianide kohta KARANDASH. Ma ei saa midagi teha, mitu korda olen kuulnud seda ja nii õudsalt häirib. Mõtlengi juba, et pean neile kirjutama.

    Reply

    • merjeblogi
      23. november 2017 @ 18:49

      appi päriselt või 😀 😀

      Reply

      • k
        23. november 2017 @ 22:07

        see on meelega ju..

        Reply

      • L
        23. november 2017 @ 22:46

        Ma arvan, et see on neil mingi inside joke 😀

        Reply

        • Hanna
          24. november 2017 @ 14:20

          Seletage lahti siis, miks selline inside joke? 😀 mina küll sellest aru pole saanud, et nad naeraksid samal ajal kui naishääl seda ütleb.

          Reply

  8. Maarja
    23. november 2017 @ 18:51

    Kus viga näed laita, seal mine ja aita! Ehk siis, ma arvan, et võiks parandada küll, aga seda saab ka viisakalt teha, nähvamata ja solvamata. 🙂

    Reply

    • Vaike
      23. november 2017 @ 18:59

      Just minu mõte! Ma arvan ka, et parandamine on iseenesest positiivne, aga palju oleneb sellest, kuidas seda teha. Sina võisid seda ju mõttes lõbusalt ja heatahtlikult teha, kui küsisid, kas kooliuksel kooli nime ei ole kirjutatud, aga kui seda loeb keegi teine, jätab see ülbe mulje. Usutavasti on see uksel kirjutatud ka läbiva suurtähega. 🙂

      Reply

  9. K.
    24. november 2017 @ 14:29

    See, et nimetavas käändes on “kohv” ja mitte “kohvi” on eesti keelekorralduse ajalugu vaadates üsnagi ootuspärane. Üldjuhul otsitakse keeles ökonoomse(ma)id lahendusi, mis muu hulgas tähendab seda, et sõnade pikkus on tavaliselt pöördvõrdelises seoses nende esinemissagedusega: need sõnad, mida rohkem kasutatakse, muutuvad lühemaks või asendadakse lühematega. Pealegi on eesti keeles sõnalõpuline vokaalikadu omaette laim ajalooline nähtus: meie ütleme “kahv” (vähi- ja kalapüügis kasutatav pikkavarreline võrkkott; kulbi, lusika või piibu kaha ehk laiem nõgus ots), soome keelest teame, et on kasutusel sõna “kahva” (käepide) “kauha” (kulp). Lisaks on oluline, et sõnade tähendus ja nende vorm oleks võimalikult lihtsalt eristatavad, sestap on i (või mõni muu vokaal) omastavas ja osastavas käändes sagedamini just muutelõpp, ega kuulu sõnatüvesse. (Vt ka Valter Tauli “Keelekorralduse alused”, Kirjastus Vaba Eesti, 1968)

    Reply

  10. V.A
    24. november 2017 @ 15:09

    Keeruline teema. Kuna ma ise ei räägi ega kirjuta väga valesti, siia mind väga ei parandata ka. Samas mind ei häiriks ka see parandamine, vaid võtaks seda positiivsena. Küll aga on mul lähedane, kes kirjutab väga sageli valesti, aga ma ei julge teda enam parandada, sest ta hirmsasti solvub ja ei taha nii-öelda tühjast tüli teha. Nii ta siis kirjutabki teatud sõnu kogu aeg valesti ja vahel ikka üllatab ka uute sõnadega, mille kirjapilt on ikka täitsa mööda.

    Reply

  11. P
    2. detsember 2017 @ 02:53

    Elan Inglismaal ja emakeelega on raskusi ja ei pahanda, kui keegi parandab. Küll aga häirib ingliskeeles tohutult, et ei kasutada komasid ja igalpool kasutatakse suuri tähti,ilma selge põhjuseta.

    Reply

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga