web analytics

19 kommentaari

  1. H
    4. juuli 2018 @ 11:38

    Ma täitsa tean, mida sa tunned. Kevadväsimusest suveväsimus saanud :D. Õnneks laupäeval sõidangi türki, ehk saab mingi uue elujõu sisse.

    Reply

    • merjeblogi
      4. juuli 2018 @ 11:39

      head reisi 🙂

      Reply

  2. Oksana
    4. juuli 2018 @ 11:41

    Kui jääb väheks, siis pole jõudnud akusid täis laadida 🙂 Me käisime niimoodi ilma arvuti/nutikate puhkamas Aegnal. Sai terve saar risti ja põiki jalutatud, grillitud ja lihtsalt oldud. Väga mõnus ja taastav puhkus oli! Seda räägin selleks, et ei peagi väga kaugele kodust (ise Tallinnast) minema, et välja puhata 😉

    Reply

  3. Elis
    4. juuli 2018 @ 11:48

    See, mida seoses tööga kirjeldad – mind ennast valdavad tihti samad tunded. Vahetasin hiljuti töökohta ja pidevalt küsin endalt, et miks nad mind üldsegi valisid, ma ei oska neid asju teha ju 😀

    Googelda impostor syndrome

    Reply

    • DW
      7. juuli 2018 @ 09:37

      Jah, just see impostor syndrome kimbutab eriti naisterahvaid kahjuks. Ka mind 🙁

      Mind on tööl edutatud 2 korda 3.5 aasta jooksul. Ma saan max head tagasisidet. Mu rating on maksimaalne igal hindeskaalal ja mind oodatakse lapsehoolduspuhkuselt pikisilmi tagasi aga mulle ikka tundub, et TEGELT ma ei oska ju mitte midagi.

      Reply

  4. Ka stressaja
    4. juuli 2018 @ 13:16

    Tean täpselt, mida tunned. Mul on vene keelega sama jama, kuna pean tööl aeg-ajalt seda rääkima, siis olen teatud dialoogid endale selgeks teinud. Mu oma ülemus imestas üks kord, et oot, sa ütlesid, et ei räägi väga hästi vene keelt ja nüüd pidasid terve vestluse maha!? 😀
    Selle kohta vøib vist öelda, et ma ei oska palju, aga see, mida oskan, on mul lihvitud meisterlikkuseni 😁
    Ja stressata pole mõtet, I mean…pettumust võid sa valmistada kõigile, inimesed arvavad nagunii lòpuks seda, mida nad ise tahavad, aga… Kui sa loobud ise, arvates, et sa ei saa hakkama, siis sa valmistad lõpuks kõige suurema pettumuse iseendale. “Aga mis siis oleks saanud, kui…” Cheesy, I know, aga nii on. 😉

    Reply

  5. Karina
    4. juuli 2018 @ 13:29

    Mul samamoodi – madal enesehinnang – näen targem välja kui tegelikult olen. Tööl oleks võimalik mingiaeg sügisel ametikõrgendust saada aga.. samas ei tea enam.. mingi hetk juba mõtlen kas ma tulen sellega toime ja ma ei taha ju et inimesed minus pettuksid (sest siin tööl tundub niigi vähe olema neid kellega ma läbi saan)
    Vene keelega mul täpselt sama.- inimesed mu nimest eeldavad vist et ma venelane, ja üritavad minuga vene keeles rääkida. Kusjuures ma saan aru vene keelest väga hästi, aga kuidagi on nii et ise rääkida ei oska..🙄🙄

    Reply

  6. Mel
    4. juuli 2018 @ 13:37

    Oli sama seis. Palju tööd ja krabaks vaid juurde. Veetsime 2 ndl Hispaanias, arvuti jätsin meelega koju. Keskkonnavahetus, tööd ei saanud teha (sest polnud läpakat). elule saabus hoopis teine perspektiiv, täielik chill. Igav hakkas lausa. Väga hästi mõjus. Nii et soovitan sama. Tee puhkusereis (mitte mööda muuseume kappamine) – uju, päevita, matka, suhtle ja on jälle hea mõneks ajaks 🙂

    Reply

  7. Hõbe
    4. juuli 2018 @ 14:31

    Selle su oskamise jutu peale meenus üks hiljutine tweet: “Schrodinger’s impostor syndrome: Everyone is smarter than me and I know nothing AND everyone is gullable fools and I’ve sneakily tricked them into thinking I fit in.”

    See va imposter syndrome on esteks päris asi ja teiseks päris karm asi, millest üle saada. “Fake it til you make it” lähenemine ainult süvendab seda. Aga siuke vahva blogija nagu the bloggess leiutas, et palju paremini toimib “pretend you’re good at it” lähenemine. Omalt poolt kinnitan nii esimese lähenemise mõttetust kui seda, et teine toimib (no enam-vähem. Parem kui varem igatahes! Suck it, stress.)

    Reply

    • merjeblogi
      4. juuli 2018 @ 14:53

      kõlab nagu täpselt sama asi ju 😀

      Reply

  8. Miranda
    4. juuli 2018 @ 15:56

    Meie kliimas tasub D-vitamiini võtta lisaks stabiilselt terve aasta. See, et suvel võtma ei pea on nii iganenud arusaam, mida siiani levitatakse. Me ei saa päikesest praktiliseltmidagi, sama moodi on D-vitamiini puudus ka lõunamaa inimestel. Kui kõik asjad, mis takistavad päikese kaudu piisava vitamiini saamise kirja paneks tuleks siia kilomeetrine komentaar.

    Reply

    • merjeblogi
      4. juuli 2018 @ 16:36

      Aa no ma võtan siis edasi. 😀

      Reply

  9. Merili
    4. juuli 2018 @ 16:07

    Sa nagu kirjutaks minust veel aasta-kaks tagasi! Nüüd on olukord palju parem. Hakkan ise ka uskuma, et oskan küll! Kui kohe ei tea siis saab küsida ja proovida – harjutamine teeb tõesti meistriks! Sain hiljuti uue töökoha firma siseselt ja mis mind varem tihti kandideerimast on hoidnud, oli see, et ma arvasin, et ei oska ja kõigile tingimustele ei vasta… kuni siis keegi mind ise vestlusele kutsus (kohale millele ise poleks kohe reageerinud kuna “ei vasta tingimustele”) ja vestlusel ütles see isik isegi, et me otsime kõik niiöelda kuldmuna aga seda ei ole olemas.;)

    Reply

  10. Tupsulotu
    4. juuli 2018 @ 17:05

    Ma ise tunnen ka viimasel ajal, et ei oska midagi ja kõik teised oskavad ja endal on nii loll tunne. Alustasin suve algusest uuel töökohal, enne suve olin seal samas teinud praktika ja koguaeg oli tunne, et miks te mind palkasite- ma ei oska ju. Samas, üritan ratsionaalselt mõelda, et inimesed ei taha ju lolli palgata ning ju ma siiski tegelikult saan hakkama, ülemused vähemalt usuvad ju seda. Ehk siis minu puhul on tegelikult madala enesehinnangu taga hirm ning olek enda mugavustsoonis. Üritan olla viimasel ajal hästi distsiplineeritud: panen kirja to-do-listi, kirjutan hirmud välja ja ka kuidas hirmu vähendada, uurin lisaks infot hirmsate asjade kohta jne. Olen aru saanud et minu puhul on koll ainult minu peas (hirm) ning motivatsioonipuudus tuleneb minul sellest kui mul ei ole plaani või tegevuskava. Tuli pikk ja võibolla segane tekst, aga ehk on sellest abi.
    PS. Vene keelt pursin nii palju, et tööl saaks enam-vähem hakkama. Sellest keelehirmust üle saamiseks tegin läbi erialase keelekursuse – natuke isegi aitas.

    Reply

  11. Ka referent-toimetaja
    4. juuli 2018 @ 17:31

    Õppisin ka referendiks-toimetajaks ega saanud samamoodi enne referendipraktikale minekut aru, kes see referent üldse on. Ja kui ma siis praktikal olles sellest lõpuks aru sain, tuli ka see arusaamine, et oleks ma varem teadnud, poleks üldse sellele erialale õppima läinud 😀 Aga soovitan nt Riigiprokuratuuri referendipraktikaks, seal oldi väga sõbralikud ja üldse mitte ranged. Midagi väga keerulist tegema ei pidanud. Kirjutasin enda blogis ka sellest 😉 https://grafomaan95.wordpress.com/2016/05/13/referendipraktika-ehk-kes-on-referent/

    Reply

    • merjeblogi
      4. juuli 2018 @ 17:53

      Ma olen su blogi ammu juba otsast ääreni läbi lugenud 😀

      Reply

      • Ka referent-toimetaja
        6. juuli 2018 @ 07:09

        Oi kui nunnu 😀

        Reply

  12. Vesper
    4. juuli 2018 @ 22:21

    Olen samamoodi ülemõtleja – eksamitel, tööl, eraelus. Mingil hetkel hakkasin tegelikult mõistma, et lihtsam on tegutseda, sest muretsemine teeb asja ainult hullemaks. Seega kui sulle pakutakse võimalust, siis pigem võta see katsumus ette ja põrumise korral õpi enda vigadest. Vähemalt sedasi arened ja tead enda nõrkusi ning mida täiustada. Aga õnnestumisel on lihtsalt väga hea tunne.

    Reply

  13. Heidi
    29. juuli 2018 @ 10:03

    Mul on terve nimekiri asju, mis ootavad tegemist. Kui ma oma failist kopeerin siis:
    Ööbimisega matk RMK matkarajal
    https://www.kingitus.ee/kingitused-kategoorias/lendamine-lennukiga-kingituseks (sain märtsis kinkekaardi)
    Rongiga Narva + päev seal
    https://www.thegreatcourses.com/courses/fundamentals-of-photography.html?pfm=BestSellers&pos=1 (veel üks kingitus, huvi on suur!)
    Aegna (keegi oli veel seda maininud)
    Kokteiliõhtu K juures

    See on vaid osa nimekirjast ja asjadest, mida ma tahtsin kindlasti see suvi ära teha. Suvest pool möödas ja ma pole midagi jõudnud. Tahaks täiega aga siis lööb mingi bloki ette ja ongi järjekordne vaba päev voodis teki all möödunud

    Reply

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga