Üks põhjustest, miks ma pikalt blogimaailmast eemal olen olnud, on kindlasti see paganama suvila (ma peaks vist lõpetama selle suvilaks kutsumise, sest ma elan nüüd siin), mis on nagu Tallinn, mis kunagi valmis ei saa. Ühtlasi, ma pole enda arvates nii kaua ka eemal olnud, aga kõik on nii muutunud, vanad olijad on nagu tagaplaanil ja ilmunud on välja mingi kari influencereid, keda minu vanad silmad esimest korda näevad. Mitte selles mõttes, et fa-faa, kes oled siuke, aga lahe muidugi, et blogimaailmas uued näod on. Mis uusi blogisid te avastanud olete viimase aastaga? Soovitage parimaid, ma peaks ka end kurssi viima.

Põhimõtteliselt algas kogu Suur Remont sellest, et ma tahtsin vana telliskiviahju ja soojamüüri välja lõhkuda. Siis tundus paras aeg, et võtaks siis juba põranda ka üles. Sealt tuli välja, et mingi lollpea oli kunagi tuulutusaugud kinni lasknud, õhk ei liikunud ja kogu põrand, talad etc olid täiesti hävinenud. Ja kui juba teha, siis mõtlesime, et paneks siis juba suuremad aknad ja soojustaks seinad ja… siin me oleme.

Muidugi tegid suuremad tööd ära ikka töömehed, aga kui nad ära läksid aprillis, oli seis selline.

Mõnes mõttes oli see suur kergendus, sest nende ehitusmeestega asjade ajamine oli paras peavalu ja usaldusväärse inimese leidmine ei ole lihtne. Just sellises seisus oli maja, kui meil küpses peas plaan, et võiks suvel pulmad suvilas pidada, siis on motti remonti teha. Noh, paned parketi maha ja värvid seinad ära, mis siin ikka teha.

Tagasi vaadates oli see muidugi hea otsus, sest muidu me poleks viitsinud mitte kottigi teha, aga siis algas selline tamp, et me reaalselt iga päev nokitsesime asjade kallal kuni magamaminekuni, kõik nädalavahetused rabasime nagu koormaeeslid ja tähtaeg aina lähenes ja lähenes… Isegi päev enne pulmapidu me veel rabasime ööni, õnneks ema ja Carmen aitasid kodus aknaid tolmust pesta ja selliseid asju teha, kuni pidi lilledel järel käima ja nii edasi, muidu ma ei kujuta ette, kuidas oleks külalisi vastu võtnud. Florist veel imestas, et issand jumal, kuidas pruut tuleb päev enne pulmi lilledele järele ise, tavaliselt palgatakse selleks ikka inimene.

Pärast pulmi pole nagunii suurt midagi teinud, nii et alumine korrus sai selline. Enne oli diivan korstnajala ja seina vahel, mitte akna ees, aga siis tundus tuba kuidagi üliväike ja asju täis.

Seinad said värvitud kriitvalgeks ja ma ausalt öeldes ei tahakski muud värvi, mulle meeldib nii. Aga mulle tundub see elamine jube hall ja valge, tahaks nagu mingit värvi tuua, aga ei oska kuidagi. Nii et nüüd on teie kord mulle hüva nõu anda, mida teie muudaks (ses mõttes, et pole vaja öelda, et võtaks buldooseriga maha ja ehitaks uue, seda on mulle remondimehed juba öelnud mitte üks kord… :D)
Samuti, kui teil on mingeid küsimusi või tahate, et ma mingil teemal lähemalt kirjutaks, jätke kommentaaridesse, onju.

Kui sulle meeldib mu blogi ja tahad mu kodu remonti toetada, siis parim viis selleks on klikata reklaamidel, aitäh! 🙂