Võiks ju arvata, et kortermajas on naabritega probleemid – elatakse ju nii lähestikku ja siis on riiud kerged tulema. Eramajas, kus on aiad suured ja naabreid praktiliselt ei näegi, ei tohiks nagu olla. Ja ütlen ausalt, et korteris elades polegi kunagi ühtegi muret olnud – pole meie naabreid kuulnud ja ilmselt naabrid meid ka mitte eriti, vähemalt öeldud pole kunagi midagi ja naabritega läbisaamine on olnud hea.

Aga siin majas on meil reaalselt üle tee naabrid from hell. Ma pole viitsinud sellest isegi kirjutada, mis tramburai siin suvel toimus, sest selliste peale pole lihtsalt mõtet oma energiat kulutada, see on nagu peaga vastu seina jooksmine. Nagu kuskil Põlva baarikaklusel pole mõtet härga täis inimesele midagi selgeks teha. Ma ei viitsi. Ei jaksa.

Ma olen rahulik inimene. Ma üldiselt ei ärritu. Need naabrid on siin käinud täiest kõrist lõugamas ja ma pole reageerinud. Aga no mis närvi ajab… #äranäpiautotraisk.

Igatahes, pöörasin mina meie tänava väravast sisse ja parajasti tuli vastu naabrite auto. See tee on suht kitsas, nii et kaks autot väravast sisse ei mahu. Loogiline on see, et paremalt tuleval autol (minul) on eesõigus ja õuealalt väljasõitev auto (tema) laseb selle mööda. Nii toimub normaalne liiklus. Need reeglid on meie kõigi ohutuseks ja sujuvaks liikluseks. Kui autojuht ei tea midagi sellest, kes läheb esimesena ja kes kellele teed peab andma ja teeb, mis pähe tuleb, siis ta võibki suure hurraaga tulla ja mulle külje pealt sisse sõita.
Elu ei käi päris nii, et mina tahan ja mina lähen ja mul on jumala pohhui teistest.

Aga mida tegi tema? Selle asemel, et nähes autot pööret sooritamas aeglustada ja tõmmata tee serva, sõitis tema hooga keset teed värava ette, et ma läbi ei saaks ja jäi sinna uhke näoga seisma. Vaatasime tõtt. Ma lehvasin käega, et mida sa teed, tule eest ära. Selle peale ta kargas autost välja ja tuli mu peale röökima, et ma tagurdagu, tal on vaja mööda minna. Kiskus ust lahti ja mölises. Ma tõmbasin kinni, ta ikka kiskus lahti.

Ma läksin muidugi suht närvi selle peale ja ütlesin, et tagurdama peaksid ikka sina. Selle peale ta läks tagasi autosse ja tuli välja ta psühhopaadist naine, kes kiskus jälle mul ukse lahti ja hakkas loengut pidama, kuidas ma olen lihtsalt nende peale kade ja tal on minust nii kahju. Tore lugu küll, et sul minust kahju on, mul näiteks on sinust täiesti pohhui, nii et äkki tuleksid ikka eest ära.

Nii me seal seisime vastamisi… oma 10 minutit. Ma andsin järele, et ah, ma ei viisi enam, mul targematki teha, kui nendega siin tõde ja õigust teha.

Ma üritan ausalt mõista, kuidas tal enda arvates õigus oli. Siin on argumendid, miks ta keset teed seisma jäi ja ei lasknud mind mööda: 1) ühistust viib välja ainult üks tee, 2) sina saad ka tagurdada, 3) mul on lapsed autos, 4) sa oled kade/kiuslik/hale, 5) mul on vaja mööda seda teed sõita, 6) keegi ei salli sind.

Jõuan koju… ja härrased-prouased on meie tänava Facebooki gruppi postitanud, et küll on kahju, et Merje on nii kiuslik naaber, seisis meil tee peal ees. “Millal pahatahtlikkus teiste vastu lõppeb, uskumatu.” Pilt ka kõrval.

KAS SA REAALSELT praegu panid üles kõigi naabrite ette pildi, mille pealt on konkreetselt näha, et ma tulen sinu suhtes paremalt ja olen oma pöördega juba ristmiku keskel ja sa seisad mul lihtsalt ees, et ma mööda ei saaks. Ja sa nõuad selles olukorras, et ma katkestaks oma pöörde ja tagurdaks tagasi, sest sinul on vaja mööda minna nüüd ja praegu.
Ühesõnaga, sa teed valesti ja sõidad teisele ette. Kui teine su tähelepanu sellele juhib, siis sa sõimad tal näo täis, käpid ta autot ja nõuad, et tema peab sul eest ära tulema. Ja siis sa paned veel üles pildi, mis tõestab, et sul ei olnud õigus, väitega, et teine tegi seda, mida sa tegelikult ise tegid. Loogika.

Ma siis üritasin rahulikult välja tuua, et sõbrakesed, mille üle me vaidleme, siin on ju selge parema käega reegel, kus minul on eesõigus, seda on pildilt näha. Tüüp vastab, et ühistust viib välja üks tee ja tal olid lapsed autos. Olgu sul või Nigeeria president autos, see ei ole argument.

Ja siis väitis, et ma valetan, et nemad ei karjunud ega puutunud autot. Jumal anna kannatust, kust sellised vedelad kakajunnid tulevad. Mul on 0 respekti selliste tüüpide vastu, kes on jubedalt härga täis ja siis pärast pinisevad vaikselt nurgas nagu kärbsed, et nemad pole midagi teinud. Julgesid lõuata ja kiskuda, siis ära aja pärast tagasi.

Oeh. Mida öelda? Raske midagi öelda. Ühest küljest on jama, et on sellised naabrid, samas mis sa ära teed, eks ole.