Läbi on vist need ajad, kui naerdakse nende üle, kes koroonaviirust tõsiseks probleemiks peavad (gripp tapab palju rohkem inimesi, ajakirjandus võimendab asja üle, koroonaviirus on tühiasi – istud kaks päeva 37 palavikuga kodus, kõik on titimiti-trillalaa).
Nüüd on aeg naerda nende üle, kes viimastel päevadel suurte kärudega poest makarone ja vetsupaberit koju veavad. Kusjuures, ma olin eile nende seas – kahe käruga Rocca Prismas. Selgituseks mainin, et üks käru oli mu enda jaoks ja teisega ostsin asju vanaemale viimiseks.
Niisiis, kas ma arvan, et poest saavad asjad otsa, kui ma endale viimast makaronipakki ja kalakonservi ei haara? Ei, ma ei arva seda. Ma arvan, et poes jagub toitu küll. Aga miks ma siis nii palju süüa ostan? Põhjus on väga lihtne – ma tahan kodus olla. Pole eriti huvitatud iga päev mööda poode käimast, kui levib viirus. Seista järjekorras mingite aevastavate ja köhivate inimeste taga, sest keegi arvab, et ma olen tobe, et koju süüa varun. Ei, aitäh.
Pealegi, kui ma peaksin nakatuma – kas ma siis peaks ka iga päev poes käima või? Kullerijärjekorrad on näiteks meile sellised, et alles järgmisel reedel saaks poest koju tellida.
Praegu on nii palju infot peale tulemas, et on raske selles orienteeruda, mis on tõene ja mis mitte, aga näiteks ma kuulsin, et võib tekkida paratsetamooli defitsiit apteekides. Kas see info on tõene või mitte – mina igatahes võtsin paar pakki, sest pole väga vaimustuses sellest, et palaviku tekkimise puhul (kui on võimalus, et olen koroonasse haigestunud), pean ronima mööda apteeke ja palavikualandajaid otsima, kui mul seda kodus ei ole.
Asja võti on see, et tuleb võtta mõistusega. Pole mõtet krabada asju, mida ei kasuta. Vetsupaberi osa on muidugi nali – mul on ainult üks pakk varuks. Nagu ka nõudepesumasinatablette, pesupulbrit, hambapastat, šampooni. Ikka selleks, et ei peaks tühja-tähja pärast poodi jooksma. Aga lööge või maha, mina arvan, et praegu peaks tõesti käbe endale varuma mõne nädala kuni kuu toiduvaru, et istuda turvaliselt kodus, mitte siiberdada iga päev mööda poode piima järel. Kui mina käisin eile poes, oli tuvastatud nakatunuid 60+, täna on juba 100+. Homme on võibolla 150+ ja nädala pärast 1000+. Rääkimata inimestest, keda pole diagnoositud ja kes südamerahuga mööda rahvarohkeid kohti käivad. Seega risk nakatuda tõuseb iga päevaga.
Ma vaatasin eile kõik kapid ka üle ja panin kirja, mis kõik olemas on, et oleks pidevalt ülevaade. Ja seegi ei tee paha – muidu ma kipun kuskile kapisügavustesse unustama asju ja ei tea, kas ja mida mul üldse on.
Neiu K
14/03/2020 — 09:59
Me ei ole mehega aasta jooksul kordagi haiged olnud, kuid ostsime ka natuke ette kuivaineid. Liha eile õhtul enam poes ei olnud, aga küll täna saab ja elaks ka ilusasti paar nädalat ilma lihata üle. Ei taha samuti nakatada vanemaid inimesi, isegi kui ise põeme püstijalu läbi. Palavikurohi on alati kodus olemas, lisaks tean, et kui meil peaks toit otsma saama, siis saame lihtsalt minu või mehe vanemate juurde minna (kes ei ole riskigrupis keegi). Mina arvan, et see, et riiulid tühjaks osteti, on väga ebaaus näiteks vanainimeste suhtes, kes käivad üksi poes ja ei jõua niikuinii viia suuri varusid korraga koju. Seega vaatan natuke viltu ka sinu metsikutele varudele, aga sul oli vist enamus juba varem ette ostetud ja sinu tõttu ei jäänud mõni vanainimene ilma. 🙂
merjeblogi
14/03/2020 — 10:08
See kõik pole eile ostetud muidugi. 😀 Ja ma arvan, et poes ei saa toit otsa, jagub kõigile, eriti Tallinnas, riiuleid täidetakse ju regulaarselt. On ka öeldud, et toit ei saa otsa, selle üle ei ole vaja muretseda. Seda näeme ka Itaalia pealt – toit on olemas poodides. Aga peab seisma pikalt järjekorras ja lastakse korraga vähe inimesi poodi. Nagu nõukaajal.
On väga kahju, et vanainimesed peavad üldse praegusel ajal poes käima – kel vähegi on eakaid sugulasi, peaksid neid ise toiduga varustama, et vanainimesed ei peaks poodi minema.
Mari
14/03/2020 — 12:04
Olgu, mõistliku varumise vastu ei saa kellelgi midagi olla. Mul on alati kodus pakk jahu ja kaerahelbeid varuks. Ei tulnud selle pealegi, et peaks ostma. Kuni tuli välja, et varutu on ära kasutatud ja juurde ei ole ostetud. Ma sõitsin täna hommikul 10-11 vahel kolm Tallinna poodi läbi. Jahust oli ainult valge tolm riiulil, kaerahelvestest ei olnud sedagi. Teate andke andeks, aga ka siis kui mulle peale maksate ei hakka uskuma, et inimesed hakkasid järsku küpsetama ja putru sööma, kui nad seda varem teinud ei ole. Ma võin eksida, aga ma ei usu. Piimariiulid olid ka lagedad, lõpuks T1 Selverist sai piima. Varusite piima ka ette kuuks ajaks? Kainet mõistust inimesed!!! Toiduainete ära viskamine on ka vale ja jahuleedikutest lahti saamine täielik piin.
Keegi vaevalt naeraks, kui päris jaburustesse ei langetaks. Kuuldavasti ei tohtivat nüüd enam vabas õhus jalutada ka.
merjeblogi
14/03/2020 — 12:59
Ei tea tänasest olukorrast poodides. Eile oli küll ja küll kaupa Rocca Prismas. Konservi- ja kuivaineriiulid olid küll hõredad, aga ikkagi oli valida. Vetsupaber oli otsakorral, aga just toodi juurde ja täideti jälle riiuleid.
Rents
14/03/2020 — 18:58
Mina näiteks ostsin esimest korda sel aastal pudrumaterjali – tavaliselt lihtsalt nädala sees söön hommikust tööl (meil firma köögis kogu aeg olemas hommikusöögi- ja võileivamaterjal + jogurtid, puuviljad jms) ja nädalavahetusel pole Tallinnas. Kuna nüüd on kohustuslikus nii mul kui ka peiksil kodukontor, siis otse loomulikult ei jaluta me kohvikusse hommikuputru ostma, vaid teeme seda kodus. Sama teema ilmselt kõigil inimestel, kel muidu lapsed lasteaias, aga nüüd kodus – olen aru saanud, et lasteaias toidetakse neid kaks korda päevas, nii et polegi ju tavaliselt põhjust neile ise kodus putru keeta.
merjeblogi
14/03/2020 — 19:34
Ma ka avastasin, kui palju mu mees lõunal sööb ja näksida tahab… 😀 hoopis rohkem kui õhtul kodus
My
17/03/2020 — 08:39
Mu abikaasa just kommenteeris, et nägi ükspäev poe parklas inimest, kes ostis ca 30 pakki piima. Mida teeb üks inimene nii suure kogusega küll? Suures koroonahirmus joob kolm korda päevas liiter piima?
Mõistlik toiduvarude varumine on normaalne, kärutäis piima pole.
merjeblogi
17/03/2020 — 08:41
Su abikaasa oleks võinud siis uurida. Millest te üldse järeldate, et ta selle üksinda ära joob. Võibolla viis kodutute varjupaika või muusse sarnasesse asutusse, kuhu on võibolla kaupade tarne häiritud.
Helen
14/03/2020 — 12:38
Ma olen nii palju lugenud inimeste kommentaare, et miks peomüüjad maskides pole ja et müüjad levitavad seda haigust ostjatele. Satun oma töös ka aeg-ajalt kassasse ja kas te tõesti arvate, et mina seal tahan olla!? Kuna kallid kolleegid, kes välismaalt tulid jäid koju ( palgaliselt muide), peame meie seal siis veel nende töö ka ära tegema. Ja oi kui vihaseks see teeb. Ise sa sinna reisile vabatahtlikult läksid, nüüd istud raha eest kodus ja siis meie oleme seal nagu svammidest vaatamisväärtused. Lisaks ei ole neid maske kusagilt saada ja ega nad ka toimima väga ei pidanud. Oleks ka kahe käega selle kodus istumise poolt. Praegu kasvõi ilma rahata, aga ei, keegi peab ju töö ära tegema. Vahva on veel see, et töötan riidepoes, see ju ei ole esmatähtis, et praegu hakkama saada. Lisaks wc paberi paanikale on lahti läinud ka sokkide ja aluspükste paanika.
merjeblogi
14/03/2020 — 12:56
Saan täiesti aru sust, mu ema töötab kaupluses ja õde restoranis ja mul on ka nende pärast hirm 🙁 Aga loodetavasti pannakse ka restod ja igasugused riide jne kauplused kinni ning avatuks jäävad ainult toidukauplused. Muidugi kõik koju jääda ju ei saa, muidu oleks kaos, aga loodetavasti leitakse ka lahendused, kuidas kassapidajaid ja muid töötajaid, kes klientidega kokku puutuvad, kaitsta.
Mirelin
14/03/2020 — 15:04
Ma eile otsisin paratsetamooli suht tikutulega taga (Tallinnas) ja õnneks kolmandal katsel leidsin ka. Ei kujuta ette kuidas ma saaks mõnd aega rahus olla kodus, kui seda poleks, sest käisin hiljuti tarkusehamba pärast opil ja rohkem seda valus olemise agooniat, mille pärast pidin kutsuma isegi kiirabi, ma rohkem olla ei taha. Niiet hea kui on tavapärasest suurem varu kodus olemas. Seda enam et kaks valulikku protseduuri on veel ees. Sisuliselt 24/7 pean valuvaigistite mõju all nüüd olema, et natukenegi inimlik olla oleks.
merjeblogi
14/03/2020 — 16:16
Seda ma arvasingi, et see otsa saab. Hea meel, et sa said ikkagi.
Aga siin jällegi on hästi tähtis roll kogukonnal ja teiste aitamisel, kui asi päris hulluks läheb, et oledki kodus valudes/palavikus ja pole ravimeid saada. Mul on väike varu igaks juhuks, aga kui keegi a’la mu külagrupist/sõbralistist küsiks, jagaksin kindlasti.
Kommentaar
14/03/2020 — 20:14
Kas sul on 24 pakki valuvaigisteid ostetud nagu inventuurilehelt näeb? 😀
merjeblogi
14/03/2020 — 20:15
24 tk kahjuks või õnneks 😀 Aga ma leidsin umbes sama palju veel kolimiskastist
JJ
16/03/2020 — 21:05
See wc-paberipsühholoogia. No et ostad seetõttu, et tunda turvatunnet. Ei osta. Ausalt, kui oled senimaani paberiga pühkinud, siis tee või tina, aga kuu+ kodus istudes ei taha hakata essust peed dušitama. Viimases hädas muidugi, aga mitte nii, et on karantiini 1-2 nädal ja hakka aga pihta. Ja kui kodus on veel mitu inimest… Tänan, ei. Peab arvestama, et osadel inimestel ei ole ka wc ja vannituba koos, nii et jookse oma palja sitapepsiga teise ruumi… Mõnel äkki on üldse ainult saun, ja see ka hoovis. On küll ja veel selliseid majapidamisi, ka siinsamas Tallinnas. Nii et puhtpraktiliselt – kui senimaani käisid poes iga päev-paar korda nädalas, võtsid muuhulgas ka wc-paberit, äkki teise pakikese varuks, siis nüüd enam nii ei saa.