Internetiajastu fenomen on see, et kõik on suured arvamusliidrid ja kujutavad endale ette, et kui nemad midagi kindlasti ei teeks, siis ei tohiks keegi teine ka seda teha.
Hiljuti tuli turule selline teenus nagu Gratitude Services. Eks ta, nagu paljudelegi, jäi minulegi silma reklaamipärlite grupis oma reklaampildiga, mida paljud tobedaks pidasid. Ma millegipärast arvasin alguses, et see on mingi IKEA reklaam, millegipärast meenutas.
Paar päeva enne hingedepäeva sattus aga see mul jälle ette ja uurisin, millega tegu on. Põhimõtteliselt saad saata enda lähedase hauale küünla. 3.99 oli piisavalt väike hind, et seda proovida.
Kuna ma teadsin, et hingedepäeval mul pole plaanis linna tulla ja mul on sugulased maetud nii siselinna kalmistul kui ka Pärnamäel, siis oli hea mugav lahendus. Pärast hingedepäeva saingi kätte pildid.
No vaadake – lausa kukkunud lillepoti ilusti püsti pannud. Tõsi, ma küll käisin hingedepäeval ikkagi kesklinnas kalmistul ära vanaisa-vanaema haual, sest ma pidin niikuinii linna sõitma. Ma läksin juba pimedas ja imeilus oli näha seda küünalde merd pimedas.
See selleks. Mis mind veits närvi ajab on see, kuidas sellest teenusest kirjutati. Kuidas mõne peene proua arvates on see lausa hoolimatuse tipp saata kulleriga küünal hauale. Nagu halloo, Maie, kui mul oleks oma lähedastest täiesti savi, siis vabandust väljenduse eest, aga nahhui ma üldse peaks küünla saatma. See on umbes sama hea kui öelda, et kui sulle mees saadab lilled kulleriga, siis sa üldse teda ei huvita, sest ta ei viitsinud neid ise tuua. Selline tunne on nagu see teenus oleks üleriigiliselt kohustuslikuks muudetud, et kõik aina nurisevad.
Ma ei hakka isegi kaitsema ennast nagu paljud kommentaarides, et oi mina tellisin sellepärast, et ma olen nii kaugel. Ma ütlen ausalt, ma ei viitsinud minna sel päeval. Mul oli palju tööd teha. See ei tähenda, et ma ei hooliks oma vanaisast ja vanaemast ja et ma muul ajal nende haual ei käiks. Lihtsalt sellel päeval ei olnud see kõige mugavam ja ma tahtsin, et hingedepäeval põleks neil haual küünal. Ma armastan neid kuuni ja tagasi, aga igaüks mälestab enda lahkunud lähedasi nii nagu heaks arvab ja see pole kellegi teise asi kobiseda.
Siis oli veel seltskond, kes ohkisid, et nii loll on üleüldse hingedepäeval viia küünlaid surnuaeda, et õige on ikka panna aknalauale ja nemad ei käi kunagi surnuaias. Tead, see pole sinu asi, mida mina hingedepäeval teen. Panen endale kasvõi küünla lagipähe ja teen sellega kukerpalle, see on minu enda asi.
Ma arvan, et see, et see teenus nii populaarne oli, näitab seda, et seda on vaja. Mis põhjusel kellelegi seda vaja on, on nende enda asi. Kui inimesed näevad vaevaks saata küünla, järelikult neid huvitab piisavalt, et seda teha. Ja pole kellegi asi öelda, et sa ei hooli piisavalt.
Kat
04/11/2019 — 12:28
Mul tiirlesid samad mõtted peas kui neid komme lugesin. See kulleri ja lillede võrdlus, no hahhahahahah, väga tabav võrdlus!
Kairit
04/11/2019 — 12:29
Ma olen ka seda meelt, et igaühe enda asi, kuhu ta oma raha paneb. Meie pere pole kunagi väga surnuaedades käinud. Lihtsalt meie lähedased on maetud meile kaugele. Samas oli vanaema jaoks hullult tähtis, et tema isa ja venna haual tema poolt küünal põleks. Ise ta ei käinud ammu juba väljas, aga vennanaine pidi viima kindlasti küünla 😀
Katre
04/11/2019 — 12:55
Minu arust väga leidlik teenuse idee. Ehk on see paljudele just seetõttu veidi vastuvõetamatu, et tegu ikkagi üsna eriskummalise asjaga ja sellist teenust poleks osanud tahtagi. Eestlane vingub iga uue asja üle meelsasti, ajapikku aga võtab omaks, sest kui jonn üle läheb, suudab asja ka positiivsest küljest näha.
Mina ei ole samamoodi väga haual käija. Mulle meeldib, kui surnuaias põlevad küünlad, aga kuna seal ei olegi muud teha kui 3ks minutiks küünalt panema minna, siis alati ei.. jõua minna.
Kurb on vaadata korrast ära haudasid, mis enamjaolt seetõttu sellised, et “lähedased” elavad 200km kaugusel ja ei jõua sinna kunagi. Neilegi ju ideaalne variant vähemalt tellida kord aastas, et haud ikka korras oleks. Mõte loeb. Saadad küünla ja mõttes oled ikka lahkunud omakestega.
AGA.. ma ei tea, see vist mujal veel ei olegi, kui Tallinnas? Natukene tundub utoopiline mõelda, et nad igasse Eesti otsa ja küla-surnuaeda jõuaksid…
merjeblogi
04/11/2019 — 13:01
Kui ma ei eksi, oli ikka mujal ka. Aga see teenus ongi hingedepäeval, järgmine kord alles jõuludel. Ses mõttes, et sellepärast on see ka nii soodne, et nad spets ei lähe ühe küünla pärast, vaid käivadki surnuaiad läbi.
Kessu
04/11/2019 — 15:50
Ma olen Sinuga nii nõus. Ise olen üks neist inimestest keda surnuaiad eemale tõukavad ja üldse ei taha sinna minna, super lahendus.
Aga see, et kõigil on oma arvamus ja ET SEDA ILMTINGIMATA kuulutama peab, jubedalt kõrini on. Ei suuda enam enamus kohtades kommentaare lugedagi, sest mingid metsast kõiketeadja-gurud võtavad absoluutselt iga asja all sõna. Viimasena jäi silma see BSH teema ja selle kommentaarid, apppiiiiiii… Nagu mis on saanud sellest, et kõike mis su peas toimub ei pea kohe välja ütlema, seda enam, et enamus neist kommentaaridest on paksult õelust ja kirjavigu täis. Aina rohkem jääb tunne, et Eesti keskmine haritus on aastast aastasse aina madalam. Vastik lugeda ja õudne kui õelad teineteisega ollakse. Ise püüan parem olla ja pigem asju positiivsena näha, ühtlasi seda positiivsust ka edasi anda, im out 😀