Parandada või mitte parandada?

Teate ju küll, et keegi ei salli neid targutajaid, kes internetis õigekirjapolitseid mängivad. Ärge saage muidugi valesti aru, ma ei käi kogu aeg inisemas ja surkimas, aga ma hakkasin mõtlema, et kas on okei teist inimest parandada, kui ta mingit sõna järjepidevalt valesti ütleb.
Muidugi ütlen mina ka mõnikord sõnu valesti ja teen kirjavigu.

Näiteks mul on jubeeee raske öelda sõna “kohv”. Ma tahan alati öelda “kohvi”. No mis krdi sõna on “kohv”, öelge mulle?! Inglise keeles on coffee, saksa keeles kaffee, vene keeles кофе, araabia keeles qahwa… ja meil on KOHV. Kes selle sõna poolikuks jättis, jumala eest?! Ja miks??

Mul on alati hea meel, kui mind parandatakse, sest niimoodi õpibki. See kehtib kõige puhul. Kui ma näiteks süüa teen ja mul on kokk külas, olen ma väga rõõmus, kui ta mu valesid töövõtteid parandab.
Aga ma ei kipu väga teisi parandama, sest seda peetakse vist ebaviisakaks. Ma olen mitu korda mõelnud kirjutada ühele blogijale, kellel muidu on veatu õigekiri, aga ta kirjutab piiiiiidevalt jõulud, halloweeni ja muud pühad suure tähega. Aga samas oleks imelik.

Kuigi vahepeal täiega tahaks. Mõelge ise, inimene ütleb lihtsalt kogu aeg mingit asja valesti ja ta ei tea ka, et see pole õige. Ja keegi ei ütle ka. Kas teie ei tahaks, et keegi teid parandaks? Suunaks hellalt, millal öelda “järgi” ja millal öelda “järele”?

Hiljuti lugesin mingit blogi, kus naine kirjutas, et ta õpib Ettevõtlus kõrgkoolis mainor Personalijuhtimist.

giphy

 

 

 

 

 

 

 

Ma ei tea, minu jaoks on see umbes sama nagu sa ei oska kirjutada oma aadressi või ettevõtte nime, kus sa töötad. Näed ju iga päev ukse peal silti.
No eks ma siis tõin välja, et kuule… kas teil koolis ukse peal silti ei ole, et mis kooliga tegu on? 😀 See meenutas mulle ühte sõpra, kellel oli Facebooki profiilil kirjas, et ta on õppinud “ehituse koolis”… Ha-ha-haa, ma just läksin ta profiilile ja nägin, et ta on pärast “ehituse kooli” ka Mainoris õppinud. 😀
No muidugi sain siis kohe pähe, et issand jumal, on vaja kohe tulla õigekirja kallal norima. No olgu, issand jumal, kirjuta siis edasi valesti. 😀

Mis teie arvate… kus viga näed laita, seal tule ja aita? Või ole vait ja ära mölise? 😀

image

Comments

comments

26 mõtet “Parandada või mitte parandada?

  1. Kristina

    Minu arust on küll täiega okei parandada 🙂 Parandan ise vahel inimeste kirjavigu (loomulikult lähedaste, et tõesti solvumist vältida :D) aga ise ei solvu küll, kui keegi mind parandab.
    Aga selle kohviga on muidugi selline lugu, et ma ka keeldun kategooriliselt aksepteerimast sõna “kohv” 😀 Mul oli kunagi peika, kes küsis “Kas sa kohvi tahad?” ja rõhk oli H-tähel. See oli nii võõras ja veider kuidagi.

    Vasta
  2. Kaire

    Mina arvan, et võiks ikka parandada, iseasi kas sellest ka õpitakse. Mind näiteks häirib kui inimesed räägivad/kirjutavad, et nad lähevad Eesti. Austraalias elavate eestlaste seas on see nii tavaline, et ühel hetkel hakkasin ka ise kahtlema, äkki on ikka nii ka lubatud. ÕS ütleb aga ikka -sse. Läheks siis ikka Eestisse. Parandanud olen ka mitmeid kordi, kuid enamasti ei saada mu probleemist aru ning jätkatakse nö mugavamalt ütlemist.

    Vasta
  3. Ksa

    Minu jaoks on just võõras kasutada nimetavas käändes sõna kohvi, kohv tundub harjumuspärasem. Ei tea, olen vist imelik 😀

    Vasta
    1. Grete

      Ma olen sinuga! Peab olema kohv, muidu vaatan kõõrdi! Samas oli mul kunagi komme öelda süüa asemel süia, see ajas ikka inimesi närvi

      Vasta
  4. LJ

    Mu elukaaslane kirjutab kogu aeg igasugu sõnu valesti. Aga tal on imeline omadus – ta ei solvu kunagi, kui ma teda parandan, vaid on tänulik. Isegi kui ma 250x sama sõna pean parandama 😀 Ma ei saa aru, mis värk on. Kui mind on 1x parandatud, siis mul jääb kohe meelde, et nii on õige. Aga tundub, et see siiski ei ole igaühel nii lihtne?

    Vasta
    1. Vaike

      Mulle võib mingisugust mehaanilist käelist oskust sada korda ette näidata, no ei jää meelde. 😀 Siis tuleb mu sõber ja naerab, et see olla nii loogiline tegevus ju. Kahjuks ei oska hetkel ühtegi konkreetset näidet meenutada. Keelega on mul teine asi. Paljud eesti keele reeglid on mul siiamaani peas, sest need olid minu jaoks lihtsalt nii loogilised. Ma ei tundnud kunagi, et pean neid õppima. Samas füüsika… See oli iga jumala kord nagu võõrkeel, mida kuulsin esimest korda. Mõnel klassikaaslasel jälle hoopis vastupidi.

      Vasta
  5. Printsess

    Mina olen ka niimoodi vigu teinud, et olengi kogu aeg teatuid asju valesti kirjutanud. Kuid selleks on olemas number, kuhu saab helistada – 6313731. Tegemist on Eesti Keele Instituudi telefoninumbriga, kust saab kõike eesti keele kohta teada, mida vaja on 😀 Ma ise pole veel sinna helistanud, aga mu sõbranna soovitas seda numbrit. Teine kord on kohe hea võtta, kui jälle peaks mingi kahtlus tekkima. Ning neid viimaseid ikka tekib.

    Vasta
    1. Vaike

      Jaa, see on EKI keelenõuanne, kuhu saab ka kirjutada:

      Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
      tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

      Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
      Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

      Meili teel http://keeleabi.eki.ee/?leht=1

      Mina olen helistanud kunagi, sain kenasti abi.

      Vasta
  6. Laura

    Mina suht tihti üritan seda taktikat kasutada, et kui keegi midagi eelmises lauses võssi on pannud, mõnel sõnal tugevad-nõrgad kaashäälikud, kokku-lahku kirjutamine vms. Siis üritan seda sama sõna uuesti enda lauses kasutada lootuses, et ehk võtab ise õppust 😀 (PS. kindlasti on see kommentaar ka räigelt kirjavigu täis) 😀

    Vasta
  7. Hanna

    Ka mina olen ise niimodi vigu teinud, mind on parandatud ja samamoodi parandan ka teiste omi 😀 Kõige enam häirib mind praegu raadio Sky Plus’i hommikuprogrammi saatejuht Maris’e viga kui ta ütleb Kardashianide kohta KARANDASH. Ma ei saa midagi teha, mitu korda olen kuulnud seda ja nii õudsalt häirib. Mõtlengi juba, et pean neile kirjutama.

    Vasta
        1. Hanna

          Seletage lahti siis, miks selline inside joke? 😀 mina küll sellest aru pole saanud, et nad naeraksid samal ajal kui naishääl seda ütleb.

          Vasta
  8. Maarja

    Kus viga näed laita, seal mine ja aita! Ehk siis, ma arvan, et võiks parandada küll, aga seda saab ka viisakalt teha, nähvamata ja solvamata. 🙂

    Vasta
    1. Vaike

      Just minu mõte! Ma arvan ka, et parandamine on iseenesest positiivne, aga palju oleneb sellest, kuidas seda teha. Sina võisid seda ju mõttes lõbusalt ja heatahtlikult teha, kui küsisid, kas kooliuksel kooli nime ei ole kirjutatud, aga kui seda loeb keegi teine, jätab see ülbe mulje. Usutavasti on see uksel kirjutatud ka läbiva suurtähega. 🙂

      Vasta
  9. K.

    See, et nimetavas käändes on “kohv” ja mitte “kohvi” on eesti keelekorralduse ajalugu vaadates üsnagi ootuspärane. Üldjuhul otsitakse keeles ökonoomse(ma)id lahendusi, mis muu hulgas tähendab seda, et sõnade pikkus on tavaliselt pöördvõrdelises seoses nende esinemissagedusega: need sõnad, mida rohkem kasutatakse, muutuvad lühemaks või asendadakse lühematega. Pealegi on eesti keeles sõnalõpuline vokaalikadu omaette laim ajalooline nähtus: meie ütleme “kahv” (vähi- ja kalapüügis kasutatav pikkavarreline võrkkott; kulbi, lusika või piibu kaha ehk laiem nõgus ots), soome keelest teame, et on kasutusel sõna “kahva” (käepide) “kauha” (kulp). Lisaks on oluline, et sõnade tähendus ja nende vorm oleks võimalikult lihtsalt eristatavad, sestap on i (või mõni muu vokaal) omastavas ja osastavas käändes sagedamini just muutelõpp, ega kuulu sõnatüvesse. (Vt ka Valter Tauli “Keelekorralduse alused”, Kirjastus Vaba Eesti, 1968)

    Vasta
  10. V.A

    Keeruline teema. Kuna ma ise ei räägi ega kirjuta väga valesti, siia mind väga ei parandata ka. Samas mind ei häiriks ka see parandamine, vaid võtaks seda positiivsena. Küll aga on mul lähedane, kes kirjutab väga sageli valesti, aga ma ei julge teda enam parandada, sest ta hirmsasti solvub ja ei taha nii-öelda tühjast tüli teha. Nii ta siis kirjutabki teatud sõnu kogu aeg valesti ja vahel ikka üllatab ka uute sõnadega, mille kirjapilt on ikka täitsa mööda.

    Vasta
  11. P

    Elan Inglismaal ja emakeelega on raskusi ja ei pahanda, kui keegi parandab. Küll aga häirib ingliskeeles tohutult, et ei kasutada komasid ja igalpool kasutatakse suuri tähti,ilma selge põhjuseta.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga