loomakaitsjad, mis me kisame? pandasid on niikuinii alles aint kaheksa ja kõik on isased

Ärge saage valesti aru, ma armastan väga loomi. Enda kassi ma lausa jumaldan. Mulle on juhuse tahtel sattunud lihtsalt maailma parim kass. See on uskumatu, milline erakordselt lahe loom ta on.
Ma pole küll mingi suurem asi loomakaitsja, aga olen pakkunud hoiukodu ja olen annetanud ja aidanud raha koguda loomade jaoks. Mitte väga palju, aga veits ikka.

Nii et kui keegi tahab mind nüüd loomade vihkamises süüdistada, siis ei, ma ei vihka loomi.

Aga ma tahan veits rääkida loomakaitsjatest. Noh, tegelikult see ei ole õige sõna, sest kindlasti on toredaid loomakaitsjaid, kes teevad loomade jaoks palju head. Ma tahan rääkida “loomakaitsjatest”, ehk internetisõdalastest, kes kodus oma tagumenti laiaks istuvad ja sõimavad igaühte, kes tahaks endale looma võtta, sest “muidu see loom lõpetab prügimäel või varjupaigas või…”

Ma näiteks suvel aitasin Carmeni sõbranna perekonnal otsida kassipoega. Postitasin aga soovi üles, et soovin kassipoega ja mulle hakati pinda käima, et ma pean võtma täiskasvanud kassi, sest neid on varjupaikades nii palju. Jep, aga ma tahan kassipoega. Ei, sa pead võtma täiskasvanud kassi, sest neid on varjupaikades nii palju. Aga… ma tahan kassipoega… 

Tagatipuks tuli veel mu oma grupikaaslane (meie naistegrupist), kes oli samuti loomagruppides see “loomakaitsja”, kes hüsteeriliselt küsitleb kõiki loomavõtjaid hullemini kui Kapo, et kas see perekond, kellel ma aitan kassi otsida, ikka saab aru, et loom on suur vastutus ja et looma ei võeta mitte lapsele, vaid täiskasvanud peavad teda hoidma.
Mis kuradi küsimus see on?! Kust selline küsimus üldse tuleb?!
On sul üldse kassipoega pakkuda? Ei ole? Novot, hoia oma prääks kinni siis.

Täna ma jälle suutsin end loomagrupis üles ärritada. Üks naine postitas üles kuulutuse, et ta on 60aastane ja otsib endale Pärnust väikest toakoera.
Siis mingi täpselt samasugune “loomakaitsja” tuli ja hakkas nagu mingi hull teda pommitama, et mis kutsikat tal vaja on, ta on 60aastane ja varsti sureb ära ja siis läheb koer tagasi varjupaika. Et võtku vähemalt 2aastane koer ja miks Pärnust, kas on nii laisk, et ei viitsi mujalt tuua? Ja hakkas toppima koerakuulutusi Tallinnast ja Valgast ja ma-ei-tea-kust, kuigi inimene selge sõnaga ütles, et tal puudub transport ja ta otsib koera Pärnust.

Mida?!! Esiteks ei olnud MITTE KUSKIL kirjas, et inimene otsib kutsikat. Mitte kuskil. Millest üldse eeldus, et ta kutsikat otsib, mitte täiskasvanud koera?
Teiseks… ma ei tea, mis maailmas ta elab, et 60aastane peaks juba oma matuseid korraldama, aga 60aastane on veel piisavalt noor, et käib veel tööl ja ei ole pensionilgi. Miks ta ei võiks endale koera võtta?
Ja isegi kui 60aastased muldvanad oleks, siis kust tuleb üldse eeldus, et koera võtja ei ole sellele mõelnud ja tal ei ole sugulasi/sõpru, kes pärast tema lahkumist koera enda hoole alla võtaks?

Ja tegu on täiesti asjasse mittepuutuva inimesega, kellel ei olnud endal pakkuda mitte ühtegi koera. Tal oli lihtsalt eeldus, et koeravõtja on mingi surev vanainimene, kes peaks Tallinnast endale koera tooma.

Lihtsalt suvaline näide postituse alt psühho-loomakaitsjast:

Unknown

image

Comments

comments

17 mõtet “loomakaitsjad, mis me kisame? pandasid on niikuinii alles aint kaheksa ja kõik on isased

  1. K

    Ma saan su pointist aru, samas mind paneb ikka iga sügis mõtlema see reklaam, kus öeldakse inimestele, et ärge jätke oma lemmikloomi suvilasse maha. Paneb imestama, et seda kampaaniat on vaja teha 🙁 Järelikult südametuid ikka palju.

    Vasta
  2. Liisa

    Tead, kuni sa pole ise reaalselt nende hüljatud loomadega tegelenud pidevalt, siis sa ei saagi aru.
    Olen minevikus aastaid tegelenud koduta kassidega nagu ka paljud neist, kes leiavad endas veel jõudu ja jaksu, et nendes loomagruppides kommenteerida. Ma olen igasuguseid haigeid inimesi näinud, näinud igasuguseid lugusid. Sinule tundub kõik elementaarne, aga väga paljud inimesed reaalselt EI TEA, et loom on vastutus. Endiselt on siinsamas Eestis inimesi, kes võtavad endale kutsika või kassipoja, sest ta on ju nii nunnu, ja hülgavad lihtsalt täiesti suvaliselt tänavale mõne aja pärast selle nunnu, sest temaga oli ikka liiga palju tüli, kasvas suureks jne jne jne jne jne.
    Nii et kõik need sinu niinimetatud ülekuulamised on täiesti põhjendatud. Ma olen väga mitmes loomagrupis ja näen, et reeglina esitatakse need küsimused täiesti rahulikus vormis. Põlema läheb vastaspool, sest ta on solvunud, et teda peetakse rumalaks, kes pole oma otsust läbi mõelnud. Aga tema ei tea jälle, mida teavad inimesed, kes aastaid on loomade väärkohtlemisega kokku puutunud.
    Pole mõtet ärrituda, väga lihtne on vastata, et jah, tean, jah, olen kursis, jah, on kõik läbi mõeldud. Täiskasvanud kassi soovitatakse võtta, sest neil on nii raske kodu leida ja paljud kassivõtjad pole lihtsalt kunagi mõelnudki selle peale, et äkki see kass ei pea tingimata poeg olema. Milleks sellise pakkumise peale ärrituda?
    Ning veelkord: seniks, kuniks eestlaste loomapidamiskultuur on nii lapsekingades nagu see on, on kõik sellised, kes viitsivad igapäevaselt nendes loomagruppides sõna võtta ja suunata, väga tublid inimesed. Sina ei ole kindlasti õige inimene hindama, kui paljud neist lihtsalt internetis sõna võtavad ja kui paljud lisaks sellele reaalselt ka midagi ära teevad. Rääkimata sellest, et teavitustöö, inimeste teadlikkuse kasvatamine, on selle valdkonna vaat et üks olulisimaid aspekte.

    Vasta
    1. merjeblogi Postituse autor

      Nagu ka eespool kirjutasin: selge see, aga nagu kohtlevad paljud loomaomanikud loomi halvasti, kohtlevad ka paljud lapsevanemad oma lapsi halvasti
      aga lapsi planeerivaid vanemaid ei sõimata ju niisama profülaktika mõttes läbi 😀
      milleks siis loomavõtjaid sõimata?

      Kui sinu jaoks on see reeglina rahulik, siis mina ütleks jälle, et ei ole sugugi mitte rahulik. Üks asi on teavitustöö, aga see, mis seal toimub, on üle igasuguse võlli. Sa tahad öelda, et on normaalne sõimata inimest laisaks ja hoolimatuks, kui ta soovib võtta looma oma kodulinnast? On normaalne 60aastasele öelda, et tal pole küll mingit looma vaja, ta varsti sureb nagunii?

      Vasta
  3. Jaanika

    Loomakaitse on hetkel vabatahtlike (loe: marus rahva) nägu, sest riigist ja kohalikust omavalitsusest pole suurt asja. Kuuldavasti ole veebipolitseinik rääkinud neile, mis on seaduslik ja, mis mitte ning vähemalt häbiposti grupis vaadatakse postitusi kriitilisema pilguga. Mul on kahju, et sattusid ebameeldiva kogemusega kokku loomagrupis, kui kassi otsisid – ausõna, enamasti on nende eesmärk siiski üllas. Kuigi jah, ma saan täiesti aru, et väljendusviis jääb tihti suure loomaarmastuse varju. 🙂

    Vasta
  4. ekstuvi

    no siis pole vaja imestada ja halada, miks sul sõpru pole kui oma grupikaaslastest nii kehvasti räägid, kes tahaks sellist kahepalgelist sõpra endale?
    muidugi sinu poolt ülim geniaalsus ja eriti vastutustundetu kinkida lapsele kassipoeg ilma pere teadmata

    Vasta
    1. merjeblogi Postituse autor

      ma ei kingiks elusees pere teadmata lapsele kassipoega. sellisest lollist ibast ma räägingi 😀

      Vasta
      1. kylli

        Kui keegi selgitaks, kuidas on võimalik lausest “Ma näiteks suvel aitasin Carmeni sõbranna perekonnal otsida kassipoega.” lugeda välja, et Merje kinkis mingile lapsele pere teadmata kassipoja??? 😀 Ja siis jätkub veel ülbust targutama tulla … issanda loomaaed on ikka kirju …
        [Sry, Merje, võid selle kommentaari vabalt kustutada, aga jeesus, kuidas ma ei salli targutavaid lolle (tahad loll olla, istu vaikselt nurgas, kurat)].

        Vasta
  5. Biku

    Noh ma ei tea milles on siis asi, aga elades ise Soomes siis paneb küll imestama, et kas eestlased on mingid loomade vihkajad võid lihtsalt kalk rahvus või milles see paganama iva seisneb. Eestis elades mäletan et ikka trobikond kasse jõlkus kogu aeg kortermaja ümber ja kusagil ikka oli mingi kodutu loom, vahepeal olin lausa kimpus ühe pidevalt aiast plehku pannud üsnagi kurja rotveileriga kes inimesi piiras tee peal ja eks omanik oli sellest ka teadlik. Mingid lambi koerad jooksevad tänavate peal ringi ja pean ausalt ütlema, et ma siiski ise suure loomasõbrana kardan suurt üksikut hulkuvat koera. Ja tõepoolest see kampaania mida eespool mainiti, et mida asja?? :O Inimesed ärge jätke loomi suvilatesse maha? Kas siis seda tehakse nii palju? Ma üldse ei imesta. Kuid Soomes pole ma nelja ja poole aasta jooksul näinud mitte ainsamatki hulkuvat looma. Alati kui kusagilt esmapilgul tuleb koer üksinda siis võin 100 prossa kindel olla et tal on omanik kohe sabas ja ma näen teda kolme sekundi pärast. Kuid mind ikka tõepoolest kurvastab see, et inimesed ongi nii kalgid ja ei saa aru mida tähendab looma võtmine ja ma usun, et loomakaitsjad küll seisvad täiesti õige asja eest ja huuh no nende töö tundub vaimselt liiga kurnav seega täielik respect neile, kui ikka kogu aeg näha hüljatud loomi.

    Vasta
  6. Mari

    Miks lahmid? Antud juhul on selle naise ristküsitlemine täiesti õigustatud, sest vanainimene plaanib võtta endale koera, keda ta ei kavatse õpetada. Ise kodus võib ta ju oma koera õpetada küsima või istuma, kuid ta ei kavatse seda koera sotsialiseerida ega välja õpetada sellisel määral, et see koer ka päriselt sõna kuulaks. Nii palju on neid väikeseid koeri, kes on õpetamata, tahavad rünnata võõraid inimesi, koeri, jalgrattaid, jooksjaid jne jne. Jah, õpetamata on ka suuri koeri, kuid enamasti on need väikesed koerad, sest just nende omanikud leiavad, et “väikest nunnut karvapallikest ei pea õpetama”. See siis tolle naise sõnavara. VALE. Iga koera, ka väikeseid toakoeri tuleb õpetada. Ja õpetada just nii, et nad igas situatsioonis oleksid pommikindlad. Nagu eespool kommenteerija ka ütles, siis antud kuulutuse all läks põlema teemaalgataja ise, mitte vastajad või sinu hinnangul need “loomakaitsjad”.

    Vasta
    1. merjeblogi Postituse autor

      1. 60aastane ei ole vanainimene!! 😀
      2. Kas sa reaalselt praegu mõtlesid selle teksti praegu välja?! 😀 Ma ei näe mitte ühtegi sellist kommentaari seal, ei ei kavatseta koera õpetada.
      3. Kohe kindlasti ei läinud kuulutuse all põlema teemaalgataja, vaid vastas väga viisakalt lollile ibale ja solvangutele. Ma tsiteerin näiteks: “Kibestunud vanamutt”.

      Vasta
  7. L

    Ma ei tea, kuidas seal grupis reaalselt sõnastati, aga tihti koertegrupis näen, et ka viisakat teavitustööd ja küsimist ei kannatata ära ning minnakse tühja koha pealt närvi. Minu jaoks selline teavitustöö ja küsimused on kiiduväärt. Vanema inimese käest on õigustatud uurida, kas on läbimõeldud variandid ja olemas inimesed, kes aitaksid, kui ei saa enam hakkama. Ka kasvatajad ei anna oma loomi naljalt inimestele, kellega pole pikemalt vestelnud. Mingi tunne ikka tekib, kas see inimene on sobiv loomaomanikuks. Kuigi olen ka siis näinud, kuidas haritud ja korralik perekond toob hiljem tagasi täiesti hoolitsemata ja räsitud kutsika, sest nad ei saanud aru, kui palju vaeva võib ühe kutsikaga ikka näha. Öeldi, et teadsid küll et vaev, aga et niii palju nad ka ei jõua temaga tegeleda. Heh, ei teadnud minagi. Ootasin kaua ja lugesin palju, aga pärast olin ikka hädas ülienergilise koera kasvatamisega, vahepeal nutt kurgus, et ei saagi hakkama, aga lõpuks loksus elu paika ja ei kujuta teisiti elu ette. Mõni oleks ilmselt vahepeal juba loobunud.
    Loomast on inimestel ikka palju kergem loobuda, kui lastest. Lapsi planeerivatele vanematele on ka igasugu kursusi, mis aitavad ette valmistuda eluks lapsega. Teavitustööd selle koha peal ikka tehakse. Samuti paaridel laste saamist keelata ei saa ja keegi seda jälgida ka ei saa, pigem võiks võrrelda looma võtmist adopteerimisprotsessiga, mis on keeruline ja raske üldjuhul. Seal hinnatakse küll tõsiselt, kas isikud on sobivad lapsevanemaks olemisel. Looma võtmine on suur vastutus, mida tihti ka pealtnäha mõistlikud ja haritud inimesed ei hooma ja siis loomad kannatavad. Läbi teavitustöö vaikselt muutubki ka üldsuse mõtteviis.
    Ja kui selline ennetustöö muudabki mõnda paremaks loomaomanikuks või jätab selle peale mõni inimene looma võtmata, kes ei pruugi talle piisavalt häid tingimusi pakkuda, siis hästi.
    Ennetada on kõigile parem, kui hiljem kurbade tagajärgedega tegeleda!

    Vasta
  8. Elis

    Lugedes läbi selle kuvatõmmise, ei tundu ka mulle, et koeraotsijast vanaproua kuidagi põlema oleks läinud.
    Pigem tundus hüsteerias see “loomakaitsja”, kes oma seisukoha väljendamiseks pidas vajalikuks caps lockiga termineid rõhutada.

    Koer, mille see proua endale tõenäoliselt võtab, eksisteerib juba nagunii kuskil ja otsib kodu. Tore ju , kui proua saab koera ja koer saab kodu, keegi ei hakka ju proua koerasoovi pärast oma koerale kiirelt järglasi sebima. Kes siis üldse koduloomi võtta võib? Vanadaam, kellel on aega koeraga tegeleda ei või, sest ta sureb nagunii kohe ära. Lastega pered ei või, sest koer on liiga suur vastutus. Üksikud inimesed ei või, sest koera jaoks on aega vaja. Ajuvaba.

    Vasta
      1. RR

        krants ikka. granz on naljatlev, et näeks uhkem välja, nagu tõunimetus. ma seda inimest muidugi ei tunne, kes seal üleval kirjutas – et kas ta kirjutas meelega valesti või ei oska eesti keelt.

        Vasta
  9. Triin

    Minu ema on 63 ja no kohe üldse me ei mõtle veel ta surmast. Misasja, isegi vanaprouaks on imelik nimetada. Eesti naised ikka elavad tavaliselt pärast kuuekümnendat eluaastat veel koera eluea ära, ja kui ei ela mõnel põhjusel, siis võiks ju kõigile kõrri karata, et kuidas nad julgevad looma võtta, sest äkki saavad autoavariis surma…

    Vasta
    1. Evi

      Täpselt sama mõte, et mis vanaproua on 60 aastane inimene. Minu vanemad küll 55, aga ei kujuta ette, et 5 aasta pärast on siis memm ja taat valmis. Töötavad erialastel kohtadel, reisivad, pidutsevad, ehitavad kodu. Põhimõtteliselt keskealised inimesed ikka. Nii naljakas kuidas siin nii mõnedki selle numbri järgi inimese juba maha kannavad, väga üllatav.

      Minu lemmikud loomakaitsjad on ka need tulised jahimeeste vihkajad. Nagu kuidas ei näe laiemat pilti, et mingil määral peab populatsioone kontrolli all hoidma. Kui ühtegi karu ega hunti maha ei lastaks, no kuidas sa lähed nii Tallinna kesklinnast kaugemale. Rääkimata sellest, et see hunt on sul lõpuks ka tagaaias.

      Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga