Arhiiv kuude lõikes: august 2017

Kooliaeg!

Uskumatuuuuu, et nädala pärast algab kool! Ma ei suuda uskuda, et ma teist ülikooliaastat juba alustan. Mina ja ülikoolis: kes oleks võinud arvata, eks? 😀
Ma terve suve juurdlesin kõrvaleriala üle. Kas võtta mingeid lihtsaid lambiaineid või valida ikkagi araabia keel. Kuna mul on siiski terve aasta see huvi püsinud (mida juhtub harva), siis ma mõtlesin, et ma ilmselt kahetseks, kui ma ei prooviks.

Ja täna valisin ära. Nii et ma õpin eesti filoloogia õppekaval, spetsialiseerumine on referent-toimetaja ja kõrvaleriala Lähis-Ida keeled ja kultuurid. Omg!

Araabia keelt ma pigem kardan. Ma küll mõtlesin, et vaatan suvel seda tähestikuvärki, aga tulid igasugused muud toimetused vahele ja võibolla parem ongi, pärast õpin veel midagi ise valesti ja…
Kõige rohkem ootan Lähis-Ida kultuuriloo kursust. See on jagatud neljaks suuremaks teemaks-semiidi rahvaste keele ja kultuuri kujunemine; türgi ja turgi keelte ajalugu; araabia, pärsia ja turgi kultuuri kujunemine islami kontekstis; ja türgi kultuurilugu Osmani impeeriumist Türgi Vabariigini. Paralleelselt loengutega toimuvad seminarid, milleks üliõpilased peavad iseseisva tööna lugema näited Lähis-Ida kirjandusest ja Lähis-Ida kultuurilugu käsitlevast sekundaarkirjandusest ning esitama igaks seminariks ühe lehekülje pikkuse kokkuvõtte. 

Enda kohustuslikest ainetest on mul sel sügisel kavas eesti keel asjaajamiskeelena, erialane toimetamisprojekt ja eelmisest sügisest sabana jäänud eesti kirjakeel, mille ma läbi kukkusin. Nõme et see kattub araabia keele loengutega ja ma ilmselt ei saa sinna minnagi. Aga samas ma peaks vist enam-vähem oskama seda ise ka õppida. Ma kukkusin läbi, sest ma olin alguses veendunud, et kodutööde esitamise tähtajad on soovituslikud ja kohustuslik kirjandus on selleks kui sul juhuslikult reede õhtul midagi paremat teha ei ole. 😀
Ja järgmisest sügisest teen ette ära kriitilise mõtlemise kursuse, lihtsalt sest see tundub nii lamp ja why not.

Aga rääkige, kas te ka ootate kooli ja mida te õpite? 

DgKnXWu

image

Printsessid said teada, et kanafilee ei kasva puu otsas

Ärge saage valesti aru, minu arvates on see, mida Tallegg tegi tibudega, täiesti jälk. Visata elusolendid prügikasti surema…
Väga hea, et sellest on tulnud suur skandaal. Häbi, häbi, HÄBI!!!

Küll aga on päris huvitav lugeda inimeste reaktsioone. Nimelt on paljud siiralt üllatunud, et lihatööstuses TAPETAKSE väikeseid tibusid, kellest mingit kasu ei ole. Miks ei võiks neid saata näiteks maale elama?
Ee… okei… millisele maale? Kas sellele suurele rohelisele aasale, kus miljonid kuked saavad pensionini päikesepaiste all rohtu närida? Või nad arvavad, et Talleggis jääb aastas üle kaks isast tibu, kellele lemmikloomade Facebooki grupis head kodu otsitakse?

Teiseks need, kes käega rinnale taovad ja tõotavad, et nemad Talleggi mune enam ei osta. Nojah…mine ja tee oma külmkapp lahti ja vaata, mis sul seal paki peal kirjas on. Tallegg ei toodagi üldse mune.

Ja muidugi need, kes leiavad, et tibusid peaks tapma vajadusel humaansel viisil. “Humaanne viis” kõlab ju umbes nii, et tibu saab valida endale viimase eine ja siis tehakse talle klassikalise muusika saatel surmasüst ja keegi hoiab ta kätt, kuni ta igavesse unne vajub.
Vale vastus. Humaanne hukkamisviis tähendab seda, et tibud visatakse elusast peast hakklihamasinasse. Kes parajasti kananagitsaid ei söö, võib seda näha siit videost: https://www.facebook.com/loomadenimel/videos/1620610617981044/

Nii et jah… kõik on väga halb. Lihtsalt paneb imestama, kui vähe inimesed teavad sellest, kuidas liha nende toidulauale saab. Ausõna tundub, et mõni siiralt usubki, et kanafileed kasvavad puu otsas.

kana

image

Uut kodus: ALANDEKO + sooduskood augusti lõpuni

Mul on täpselt kaks paari pükse hinge taga ja riidepoode ma ei armasta üldse, aga kui sisustus- või raamatupoodidesse satun, siis lahkun sealt alati suure kotiga. Minu arvates parim koht sisustuskaupade ostmiseks on Ülemiste keskus, kust alati midagi põnevat leiab: Zara home, H&M home, Hemtex, Pier…
Olin oma tavalisel ringkäigul ja mida ma näen: uhiuus kauplus! Mingi Alandeko. Naljakas nimi ja tundus kaugelt vaadates kallis. Piilusin ikka sisse ja no see oli ikka äärest-ääreni igasugu põnevat kraami täis! Köögitarbed ja rätikud ja kunstlilled ja lambid ja…

Ma võtsin esimese asjana lightboxi, mida ma ammu olen Carmenile tuppa tahtnud, aga pole viitsinud tellida ja kuskil poes kohapeal ei ole näinud ka. Maksis mingi 22 eurot vist ja sellest on lõbu laialt ühele teismelisele tüdrukule. Juustuseid tsitaate, mida sinna panna, leiab alati!
Endale võtsin ühe valget värvi laterna, sest laternaid ei saa kunagi liiga palju olla (maksis vist kuskil 16). Ja õue terrassile võtsin toreda sildi (11.-), mis kindlasti mu veganist õele ja tema elukaaslasele väga meeldib (if you don’t eat meat, don’t show up). 😀

Aga kui keegi teist ka Ülemiste keskusesse satub ja sealt poest midagi põnevat leiab, mida osta tahab, siis kui te augusti lõpuni kassas sosistate, et lugesite nende kohta Merje blogist, siis saate ostukorvilt -15% allahindust. 🙂 

Kellel pärispoodi asja pole, on neil e-pood ka siin: https://www.alandeko.com/ee/, aga seal kahjuks soodukat ei saa. 🙁

PicMonkey Collage-11

 

image

Muinastulede öö + LOOS LÄBI!!!!

Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mina olen igal muinastulede ööl ikka mere ääres lõkke süüdanud. Meie esivanemad on ju tuhandeid aastaid mere ääres elanud ja nemad süütasid tihti lõkkeid, et anda märku nabritele ja meresõitjatele.
Just selle mälestuseks süüdataksegi kord aastas mere ääres lõkked, mis moodustavad pika lõkete keti, lõkked süüdatakse ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal ja isegi Taani randades.

Kui muidu ma olen pigem rahulikult oma sõpradega rannas konutanud, siis seekord mõtlesin, et ikkagi viimane nädalavahetus enne hirmrasket kooliaastat väärib ühte korralikku suve ärasaatmist.
Meil suvila juures rannas ikka toimub vahel miskit, aga juhuste kokkusattumisel ma ei ole mitte kunagi ühelgi rannapeol seal käinud. 😀 Aga seekord ma selle vea parandan!

Nimelt 26. augustil toimub Vääna-Jõesuu rannas muinastulede öö. Süüdatakse Hardi Volmeri tuleloitsu saatel suur lõke, lastakse ilutulestikku, näidatakse mingeid põnevaid merel lõhkevaid eriefekte, on igasugused põnevad show’d, esinevad C-Jam, Karl Erik Taukar ja Smilers.

Kes transpordi üle muretseb, siis Vääna-Jõesuusse on bussi ja marsaga ainult pool tunnikest sõitu ja viimane marsa Tallinnasse, ma vaatan, läheb tagasi alles kell 12 öösel.

Mina loosin aga ühele teie seast välja kaks piletit üritusele. Kuna see toimub juba laupäeval, siis teeme kiirloosi ja neljapäeval (24.08) saab võitja piletid kätte! Selleks jäta ainult siia alla oma e-mail, et saaksin sinuga võidu korral ühendust võtta. Kellele loosiõnn ei naerata, võib pileti osta piletilevist siit lingilt: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muinastulede-oo-222018/

tuledeöö

image

Kuidas ehitada terrassi

Ma küsisin juba ammu-ammu, et kas teid huvitaks, kui ma kirjutaks, kuidas me terrassi ehitasime… ja kuna alles praegu hakkab see ilmet võtma ja tegelikult on veel nipet-näpet teha (näiteks ehitada trepid, sest mu kõrgeaulistel jalgadel on raske nii kõrget sammu teha, ja istutada ümber roosipõõsad), siis on see juba täitsa okei ja võib maailmale näidata küll.

Aga koosneb meie terrass kahest osast. Ühe neist me ehitasime juba maikuus (9 ruutmeetrit) ja selle karkass koosneb põhiliselt garaazhist leitud prügist. 😀 Netist õpetused tundusid kõik hirmus keerulised, aga tegelikult on see täitsa lihtne ja loogiline.
Esmalt oli vaja kaevata jalgadele augud, sest meil on hästi niiske ja pehme maa ja niisama muru peal vajuks terrass lihtsalt maa sisse. Aukudesse valasime betooni, et jalgadel oleks kuskile toetuda. Kui jalad maas olid, täitsime augu killustiku ja liivaga. Kui midagi väga nihu läheb, siis põhimõtteliselt saab terrassi välja tõsta ja panna näiteks uued jalad, kui need läbi peaks mädanema.

IMG_6286

Siis oli vaja aga pikkadest taladest ehitada karkass. Kõige keerulisem selle juures oli loodi ajamine.

IMG_6734

Ja kui see kõige keerulisem asi oli valmis, siis polnud muud kui terrassilauad peale. Laudadega oli kusjuures jube peavalu. Matemaatika pole just mu kõige tugevam külg ja siis arvutada seal erinevate laiuste ja pikkuste juures, mis kõige odavam tuleks… Lõpuks võtsime Puumarketist kõige laiemad võimalikud lauad ja asi ants. Neil kodulehel valitseb ka mingi segadus, et neid laudu, mis seal kirjas on, üldse kohapeal ei ole ja…

Ja juuli lõpus ehitasime lõpuks sõprade abiga teise osa ka valmis (12 ruutmeetrit), aga selle puhul oli vaja osta kõik uued prussid ja postid. Eks näis siis, kumb kauem püsib: kas prügist ehitatud või uuest materjalist. 😀

Keskele tegin päevitus- ja söömisosa eraldamiseks allesjäänud terrassilaudadest lillepoti.
Ja mis puutub sellesse, mis kõik seal peal on, siis päikesevarju ma sain Jyskist 12 euro eest soodukaga, oli vist mingi laojääk. Varjuhoidja maksis ka Jyskis mingi 20 euri, tavahind oli kuskile viiekümne kanti. Laud on ON24-st saja euroga. Ma pikalt mõtlesin, et kas võtta rotangist aiamööbli… aga otsustasin naturaalselt puidust rida ikka ajada. Samas rotang näeb fancym välja ja ma osaliselt kahetsen seda otsust. 😀
Grill on Prismast. Kusjuures sama grilli müüakse erinevates poodides ikka mõnusa sajaeurise hinnavahega, Prismas oli kõige odavam.
Väike lauake seinal oli saunamaja külge kruvitud ja lääbakil. Võtsin selle maha, lihvisin ära, toestasin paremini ja panin puidukaitset peale ja täitsa mõnus on seal salatit hakkida ja grillimiseks toite ette valmistada. Kohale riputasin muud tarvikud, mida grillimisel vaja võib minna.

Päevituspoolele ma kaalusin pikalt, kas osta tavalised 20-30eurised lamamistoolid… ja ehkki ma olen Jyski odavate päevitustoolide kohta tuttavatelt ainult kiidusõnu kuulnud, siis minu silmis olid need ikkagi igavesed nirud. Nagu ma enne ka olen öelnud, siis pigem jätan üldse ostmata kui osta mingit odavat kräppi. Nii ma käisingi silitamas kalleid 100euroseid puidust lamamistoole ja unistasin, kuigi teadsin, et see ei ole praegu prioriteet.
Kui ma olin juba miljon korda nende toolide järele õhanud, siis mu isa kinkis need mulle ja ma ei saaks õnnelikum olla. 😀 Jama on muidugi see, et ilm on jube vihmane ja ma ei tea, kuidas need vastu peavad, sest iga päev ma neid küll varju ei jaksa vedada, aga kui laud peab, siis äkki need ka peavad?

IMG_8039

image

Kuidas Mustangist sai Mittens

Kui ma kolm aastat tagasi tõin koju kaks kassipoega hoida, siis Carmen pani neile kohe nimeks Brüno ja Mustang. Sest ühel oli pruun tukk ja teisel must tukk. Kusjuures mõlemad olid tüdrukud. Aga miks mitte panna tüdruku nimeks Brüno?
Brüno läks uude perre, kus sai vähe naiselikuma nime, aga Mustang jäigi meile. Oma nimele ta eriti ei reageerinud ja see oli tal rohkem moe pärast passis kirjas.

Jõuludel aga ma sain endale jõuluvanalt käpikud ja tutvustasin neid kassile ka, et näe, ma sain uued mittensid. Ja ta täiega reageeris sõnale “mittens”. Ma proovi pärast ütlesin seda veel paar korda ja ta ajas iga kord nina püsti ja näugus vastuseks. 😀
Kuna talle see sõna nii hirmsasti meeldis, siis nii ma hakkasingi teda kutsuma. Ja ausõna, kui teda kutsuda: “Mittens!”, siis ta vastab iga jumala kord.

Paljud teist ilmselt teavad Molami Stuudiot, kes mitmetele blogijatele on teinud nimelised ägedad lõikelauad. Ma uudistasin ka väheke nende lehe peal ringi ja leidsin, et nad teevad lemmikloomadele puidust pesasid ka. Molamiga on selline tore lugu ka, et ei pea e-poest valima valmistehtud tooteid, vaid tehakse just selline pesa, nagu sa ise soovid. Ma ajan sellist valgeks värvitud puidu rida kodus ja andsin tegijale vabad käed: peaasi et puit ja peaasi et valge.

IMG_8030

Ja kui ma pesa kätte sain, siis ma olin täiesti vaimustuses! Ma magaks ise seal, kui ainult mahuks!
Aga teie rääkige mulle, mis teie lemmikloomade nimed on ja miks just selline nimi?

IMG_8006

 

image

Eesti värk: Mona Design

Mulle sai maja remontides üsna pea enda vigadest selgeks, et parem on pikemalt raha koguda ja osta vähem asju, aga kvaliteetseid. Mingi plastmassist tilulilu ma oma kodus eriti näha ei taha. Ja eriti eelistan ma kodumaist ilusat käsitööd.

Sellepärast on vist ka köök suht tühi. 😀 Mingi odava kökatsi köögimööbli saaks ju osta küll, aga käsi ei tõuse… hing igatseb täispuidust mõnusaid kappe.

IMG_7913

Aga mis sest ikka – on asju, millest rahakott ikka üle käib, mis on naturaalsed, kodumaised ja käsitööna suure hoole ja armastusega valmistatud.
Kassile ma käisin loomapoodidest vaatamas nõusid ja muud tarvilikku, silma midagi erilist ei jäänud. Eriti tobe oli minuarvates just see, et kausikomplektid on kõik kahe kausiga. Kass tahab ju kolme kaussi: vee, kuivtoidu ja konservi jaoks.

Sattusin juhuslikult Facebookis Mona Designi e-poe peale, kus müüakse lemmikloomadele puidust söögialuseid ja kohe käis klõps ära, nii ilusad! Esiteks mulle meeldib, et minu tellitud söögialusel on kolm kaussi ja need on kindlalt alusel, mitte ei lappa mööda põrandat ringi. Peale selle räägivad nad ise, et kõrgemad kausid on tegelikult loomadele kasulikumad, eriti kehtib see suurte koerte puhul, sest vähendavad pingeid kaelas, esikäppades ja õlgades.

IMG_7912

image

Suvila: külalistetuba

Meil on saunamajas üks selline väike ruumike, kus minu lapsepõlves oli suveköök, kus vanavanaema tihtipeale tegi maasikasaiu. Nüüd oli see kasutusel prügiruumina. Ehk siis oli otsast ääreni prügi ja kola täis. Kui kola prügimäele viidud sai, siis mõtlesin pikalt, et mida selle ruumikesega teha. Üks mõte oli seal küttepuid hoida. Aga küttepuud panin ikkagi garaaži ja…
Kuna see telliskivisein on sauna kõrval ja läheb mõnusalt soojaks kui sauna kütta ja meil pole ka toas erilisi kohti külaliste majutamiseks, siis mõtlesin, et teeks sellest suvise külalistetoa, kus vajadusel öö mööda saata võib.
Ega mingi uhke elamine nagunii tule, aga midagi ikka.

Pärast prügi äraviimist nägi see välja selline:

IMG_7837

Nõme on see, et seal on seinal igavene kole jurakas elektrikapp.

Aga lihvisin seinad ära ja mul jäi elutoast üle natuke värvi, ostsin Bauhausist vaiba (4.50 m2), Jyskist paberist lambikupli (3.99) ja tuba sai selline.

IMG_7872

Elektrikapi värvisin tahvlivärviga üle. Mis nende alumiste juhtmetega teha, ma ei tea… Võibolla mingid riiulid või midagi panna, mis ära varjaks…
Mul peaks kuskil veel üks samasugune ruloo ka olema, et teisele aknale ka ette panna, aga kuhu ma selle pistsin, ei meenu…

IMG_7876

Kui ma olin megauhke enda üle, et olin prügiruumist teinud päris mõnna toakese, siis saabus vanaema tooma mingit klaasriiulit, mille ta töölt sai, vaatas tuba nagu miski haiseks nina all ja valas mu kohe s*taga üle, kui lohakas ja räpane ma olen ja kuidas vaip üks sentimeeter viltu maas on ja kuidas kõik pooleli on. Täna lubas tulla appi, eks siis saab tema suurepäraseid tööoskusi kaeda, mida ta pidevalt teoorias demonstreerib.
Rikkus kohe korralikult tuju ära. 🙁 Kaks korda on ta siin suve jooksul käinud ja ükski kord pole tal ühtegi head sõna öelda olnud: ainult kui räpane ja kole kõik on. Mu imeilusa elutoa kohta, millega ma nii palju vaeva olen näinud, ütles nina krimpsutades: “Nojah siis.”

Ehk siis meeldetuletuseks… vasakpoolse elutoa kohta ta ei öelnud mitte midagi, kiitis tšurkat, et tubli mees, aina kõpitseb ja hoiab majapidamist. Parempoolne elutuba on lohakas, räpane ja maitsetu. Eriti see jube kollane kott-tool, mille ma võiks ära visata. Kardin on enam-vähem. Laud ei sobi üldise stiiliga. Euroalustest diivan on liiga hipster. Sein on liiga tume. Põrand on liiga hele. Seinad oleks võinud endiseks jääda, sest puit on ilus. Aga ega see teda eriti huvitagi, ta niisama mainib, ise teame kui sellise “sita” sees tahame elada.

elutuba

image

Roosa kvarts

Kui ma varem ikka tihtipeale Loitsukelleris kivikestes sobrasin ja mu korter nägi välja nagu ma oleks Kati Murutar, siis ma pole juba mitu head aastat tundnud vajadust kive kaela riputada ja kitsi ohverdada.

Eile sõitsin bussiga linna ja ühel naisel oli kaelas roosa kvarts. Ma aina vaatasin seda, et nii ilus ja ligitõmbav, mul oleks raudselt vaja samasugust! Ja kusjuures mulle ei ole mitte kunagi meeldinud heledad kivid. Ma olen alati pigem tõstnud käe mustade kivide järele. Need roosad ja helesinised ja lillad tundusid kuidagi… pehmed. Ja ma ei tea, lastele. Carmen kandis roosat kvartsi. Mina ei ole “pehme energiaga” inimene. Ainus pehme koht minus on mu kõht… ja võibolla tagumik.

Nagu öeldakse, siis mitte sina ei vali kivi, vaid kivi valib sind, kui sul teda vaja on.

Nüüd vaatan oma raamatust, et roosa kvarts leevendab südamevalu ja muudab inimese endale meeldivamaks. See aitab vähendada pingulolekut ja aitab ennast tunnustada sellisena nagu sa oled ning juhendab südant iseend armastama ning austama. See aitab vabaneda süütundest, mis sunnivad inimest iseendasse sulguma ja aitab luua positiivset ellusuhtumist.

Kas te hoolite kivikestest või peate seda jamaks? Millised teil olemas on ja ligitõmbavad tunduvad?

IMG_7828

image