Arhiiv kuude lõikes: märts 2017

Mõnus suvelugemine: Geir Tangen “Maestro”

Ei teagi miks, aga mina kujutaksin end ette seda raamatut lugemas mõnel mõnusal suvepäeval rannas, kui tahaks niisama rätikul pikutada ja kõrvale midagi meelelahutuslikku ja kerget lugeda.

Valisin ma selle raamatu mitte sellepärast, et mulle tohutult meeldiks kriminullid, vaid pigem autori pärast. Geir Tangen on Norra blogija, kes oma populaarses blogis kriminaalromaane arvustab. Üks päev ta siis mõtles, et kirjutaks ka ühe.
Ma ütleks, et see oli päris hea mõte, sest see tuli tal suurepäraselt välja. Eks ta ole omajagu seda žanri lugenud ka.

Aga lugu räägib ühest Norra väikelinnast, kus ühele ajakirjanikule tuleb järsku kummaline e-kiri, kus saatja ähvardab kellegi ära tappa. Järgmisel päeval visataksegi üks naine rõdult alla.
Aga sellega ei saa muidugi lugu veel läbi. Tuleb ka järgmine e-kiri ja järgmine mõrv. Ja järgmine e-kiri… Ajakirjanik kistakse aina sügavamale sündmuste keerisesse.
Minu pikk karjäär “Criminal Mindsi” fännina ütleks, et sarimõrvarid muudavad harva oma modus operandit, a see vend pani ikka päris hullu seal. Ma teile spoilima ei hakka! 😀
Raamat on väga põnevalt üles ehitatud ja harutab loo väga aeglaselt ja põnevalt lahti, et lausa tahad teada, mis edasi saab.

Kuni ma jõudsin lõpuni…
No ma ei tea, kas asi on minus, aga ma ei saanud küll aru, kes see mõrvar siis lõpuks oli ja miks. Muidugi “miks” pole vist eriti asjakohane küsimus, sest sa ei saagi väga selge mõistusega olla, kui kellegi pea teiba otsa topid.
Ma kas ise lihtsalt ei saanud lõpule pihta või see oligi trikk, et uuesti raamatu teise pilguga läbi loeksid. 😉

IMG_6117

image

Köögimõtted

Ma mõtlesin täna veits pikemalt köögi peale. Mul on juba ammu plaanis teha köök telliskividest, sest ma nägin ühe naise blogi, kus ta just sellise köögi tegi. Millegipärast ma seda blogi enam ei leia, aga meelde see jäi.
Täna võtsin kätte ja hakkasin arvutama, et palju mul üldse telliskivisid vaja on. Köök on 3,5 meetrit pikk. Ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga minu arvutuste ja esialgse plaani järgi oleks mul läinud 300 telliskivi! Jeesus! Ma arvasin, et mingi 50. 😀
Ja 300 telliskivi maksab 171 euri ja kui sinna lisada veel tasapind ja kraanikausid ja värgid, siis poleks asjal erilist pointi, sest üks põhjus, miks ma ise kööki tahan ehitada, ongi ju see, et mul ei ole raha kööki osta. 😀

Siin on näidis, et millist ma esialgu mõtlesin. Ainult et see poleks nii väike, vaid 3,5 m pikk.
Aga need sahtliaugud ja värgid oleks vist minu jaoks nagunii vist liiga keeruliseks läinud.

kitchenstove

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tegin siis natuke plaani ümber ja mõtlesin, et selline oleks võibolla isegi parem. Teeks telliskividest kolm sellist sammast, mis seest tühjad oleks, et vähem telliskive kuluks. 😀

Ja need seal sammaste vahel oleks sellised pikad riiulid, kus… nagu näete… saaks hoida näiteks taldrikuid ja kokaraamatuid.
See peenis seal tasapinna peal on kraan ja kraanikauss.

köök

Mis te arvate? Ma pole muidugi veel eriti uurinudki, et kas telliskivide… ladumine on üldse mulle jõukohane. Tundub üsna lihtne. Noh, paned ühe kivi teise peale. 😀

Siin on köök praegu. Või noh, mõne aja eest. Praegu on külmkapp teises kohas ja selle asemel on põdrapea, mida eelmises postituses näitasin. Sinna nurka tuleb väike söögilaud.
Ja kus on kraanikauss, siis sealt tulekski kuni aknani köögi tasapind.

IMG_5585-3

image

Käisin jahil

Ma piilun tihti enne magamaminekut telefonist Pinterestist igasuguseid ägedaid sisustusideid ja mulle hakkas meeldima vineerist põdrapea. Nii äge ja maalähedane minu arvates, sobib hästi metsa vahele.
Ja leidsin täitsa Eesti usinad noormehed, kes Tondil KR Stuudios just selliseid lahedaid põtru vorbivad. Ja mitte ainult põtru, vaid vineerist nukumaju, lampe, karpe, autosid, lennukeid ja igasuguseid lahedaid asju veel.

Mina piirdusin ainult põdraga, mis nüüd suvilas köögiseina kaunistab ja mille alla tulevad… kunagi… söögilaud ja toolid.

IMG_6020

Aga kõige ägedamad olid töökojas vaieldamatult riiulitel vineerist jooksurattad! Plastikut täis maailmas on mõnus selliseid päris kodumaiseid ja looduslikest materjalidest tehtud mänguasju näha.

IMG_6110

 

image

Eesti Filmi- ja Teleauhinnad

Kuna ma sain kutse nii hilja, siis mul polnudki eriti aega ette valmistuda. Mul oli üks aastavahetuseks GetDressed.ee-st tellitud pikk must kleit, mille ma kärmelt lasin lühemaks teha ja no meigiga on nii, et ma parem jään oma liistude juurde ja ürituste puhul kutsun tavaliselt ikka jumestaja.
Kusjuures ma ei viitsi enam üldse ise kuskile ilusalongidesse ronida, palju mugavam on kui tullakse koju ja senikaua saad oma asju teha, näiteks õppida.
Mul käis külas Helina Mägedi, kes on lõpetanud Eesti Meigikunstnike Ühenduse Meigi- ja Grimmikooli baaskursuse ja kreaktiivrsuse ja arendab end kogu aeg jumestuse alal.
No mina jäin küll tööga rahule. Ma tavaliselt eriti ei fänna tumedat meiki, sest see näeb mu näos kuidagi võõras välja, aga see kukkus minu arvates küll väga ilus välja!

IMG_6098
Aga üritus ise… kõik oli megaglamuurne ja kõik olid end täiega üles vuntsinud. Nats jama oli, et välja sai ainult reklaamipauside ajaks, aga need kestsid nii vähe ja vetsu oleks pidanud jooksma teisele korrusele… ja mu põis mahutab ausõna ainult mingi milliliitri jagu vedelikku. Teiseks ma istusin esimeses reas ja üks kaamera oli täpselt mul silmnäos. Jumal teab, millal see filmib, eks.
Ma üritasin ikka entusiastliku näoga plaksutada terve aeg nagu dresseeritud ahv, aga tulemus oli ikka see, et mulle kirjutati, et oldi mind mõned korrad kaadrist näinud, ühes ma haigutasin ja teistes istusin tülpinud näoga. 😀
Noh, ikka juhtub. Ju see ongi mu äärmiselt lõbustatud nägu lihtsalt, midagi ei ole teha.

IMG_6097Mis auhindadesse puutub, siis läksid kõik ikka õigesse kohta. Ainult “parim mängufilm”… noh… ma ei tea…
Minu arvates olid “Polaarpoiss” ja “Teesklejad” ikka võidufilmist peajagu üle. Režissöör ka… oled uhkel galal, saad auhinna ja ütled mikrofoni: “Aa, hui?”

Võibolla asi on minus ja tegelt ongi moes olla eriline lumehelbeke, aga no mulle isiklikult ei meeldi mingeid m*nne vasakult ja paremalt kuulda.

image

Kuidas ma seda oma lastele selgitan?

Alles oli mingi hull probleem kondoomireklaamidega, et kuidas ometi lastele selgitada, mis on kondoomid. Ja kuidas lastele selgitada, miks kaks onu musitavad.
Nüüd olen kuulnud, et Avandi ja Sepa klipid tekitasid ka suurt pahameelt, et seda vaatavad ju ometi lapsed. Kuidas sa lastele hakkad selgitama, mis on perevägivald.
No tere tali, mis see siis ära ei ole. Lastele peabki rääkima, mis on vägivald ja miks see on halb, miks onud ei tohi tädisid lüüa ja miks tädid ei tohi onusid lüüa ja miks ei tohi onud ja tädid lapsi lüüa ega lapsed teisi lapsi lüüa ja nii edasi.

Mina kasvasin nii, et mulle ei räägitud mitte midagi. Ma arvasin kooliajani, et mind leiti kapsalehe alt ja imestasin, et meil ei kasvagi ju aias kapsaid ja miks ma kuskil aianurgas maas vedelema pidin. Mind isegi ei lubatud sünnitusmajja oma venda vaatama, kui too sündis. Jumal teab, mis roppusi ma seal näinud oleks. Pidin passima sünnitusmaja ees autos, kui vanaisa-vanaema käisid, ja pärast teatati, et kae nalja, mis seal kapsa all jälle oli.
Alles kuskil esimeses või isegi teises klassis avas üks klassivend mu silmad, et kapsast on asi ikka väga kaugel.

Võibolla ma praegu arvan nii, aga kui ise lapse saan, varjan ta eest kõike nagu riigisaladust, aga praegu ma küll aru ei saa. Okei, ei pea lapsele muidugi Maaja aastatellimust tegema, aga niimoodi pinnapealselt võiks ju ikka selgitada, mis on see ja mis on too. Ei?

Persian-Cat-Room-Guardian

image

Eesti Laul

Ma ei tea, kuidas teiega on, aga ma olen megapettunud. Ma ei saa aru, kuidas selline asi juhtuda võis. Koit tundus ise ka suht üllatunud, et selline jama juhtus. 😀
Ta oli sellise näoga, et läks sinna niisama pulli pärast, sest ei viitsinud kodus naise näägutamist kuulata terve õhtu ja sai lambist Eurovisioonile.

Minu lemmik oli üldse Karl-Kristjan & Whogaux feat. Maian, aga nad rikkusid finaalis täielikult kogu oma show. Poolfinaalis oli armas õrnas kleidis neiu ja noormees laulmas armastuslaulu, taustal tantsijad, aga finaalis oli mingi jubedas lehmalüpsjakleidis tossudega klubitibi ja mingi jorss. See ei tundunud lihtsalt usutav enam.
Ariadne lugu meeldis ka mulle väga, aga jällegi – lugu on hea, aga kui keegi laval lihtsalt niisama tatsab, ei ole eriti huvitav.

Kuigi ma alguses üldse Kerli poolt ei olnud, siis ma mõtlesin küll ümber. Vaat kui palju koreograafia muudab. Kerlil oli imeline show.

12

image

Prooviabielust

Kus nüüd tuli kari intelligente välja. Alguses oli mullegi “Prooviabielu” naljakas, aga nüüd tundub nagu natuke imelik, et kõik on järsku hirmus targad. Kõik aina kaagutavad, et ISSAND KUI LOLL, JUBEE, NO NII LOLL. Olgu, asetame kõrvale selle, et tegevus toimub kaamerate ees, aga räägime nüüd ausalt. Kui teid filmitaks ööpäevaringselt, iga teie sõna ja tegevust, kui targa mulje te muidu jätaks? Räägiks päevad läbi ajaviiteks kohvitassi taga tuumafüüsikast ja tsiteeriks Dostojevskit?
No mina võin küll ausalt öelda, et ajan küll suurema osa päevast täielikku iba suust välja. Lihtsalt selle vahega, et ma teen seda oma koduseinte vahel, mitte kaamerate ees. Nii et mina ei saa küll öelda, et näiteks Helen on loll. Lihtsalt lihtsameelne plika, kes ei saanud vist päris hästi aru, mida selline saade tähendab. See on ju eos aimata, et saade on tehtud osalejate naeruvääristamiseks. Keegi ei hakka näitama teie normaalseid vestlusi, see on igav, nopitakse välja ikka see kõige tobedam ja võetakse kontekstist välja, et ikka võimalikult palju lambaid teleri taha irvitama meelitada.

Ma lihtsalt mõtlen, et kas meile on tõesti sellist saadet vaja. Minu arvates võiks telekanal selle näitamise katkestada, sest see võtab juba kiusamise mõõtmed. Olgu, naera kodus omaette pihku, aga pahatahtlik näpuga näitamine, irvitamine ja lolliks sõimamine näitab ainult midagi sinu enda kohta. On inimene loll, siis mis teha. Peab talle tõesti selle eest peksa andma?

thats-why-i-dont-eat-lobster-snooki

image