Arhiiv kuude lõikes: märts 2016

Tartuuuuu

Viimasest Tartu külastusest ma olen kõigile peale käinud nagu uni, et peaks ikka Tartusse minema ja Tartu on nii lahe ja mõnus ja parim ja ma tahaks seal elada, aga ma kahjuks ei saa, või noh saaks, aga las see jääda kaugeks unistuseks 😀

Ja nüüd me lähme Tartusse! Me lähme Tartusse!
Seni on ainus plaan minna Ahhaa teaduskeskusesse. Ma arvasin, et see on mingi tittede värk, aga teised väidavad, et seal on täiskasvanutel ka ülitore olla.
Samuti peab ära käima kohustuslikus Werneris. Ma pole küll suurem asi magusasõber, aga seal sööks küll alati terve leti tühjaks. 😀

Mida veel Tartus teha? Mis on teie lemmikud restoranid, baarid, kohvikud, muud meelelahutusasutused?

This-is-the-best-day-of-my-life-GIF

image

Suveniiridest

Teate, me saime eile Hiinast ülilaheda suveniiri ja igast lahedaid snäkke maitsta (mis on vist kassidest tehtud…) ja mul hakkas isegi natsa piinlik, sest ma NEVER ei too inimestele suveniire, kui nad just ei avalda kindlat soovi, et too mulle palun see konkreetne asi.
Nemad aga peavad ikka alati meeles ja toovad igast lahedat kama ja mina… üks kord olen vist toonud 😀

Ma armastan väga teha kingitusi, aga mu meelest on reisil suveniiride valimine üks igavene piin. Need pudi-padi poed on täis igasugust saasta ja ma ei taha tüüdata inimesi sellega, et ma neile mingi tuhatoosi või kujukese riiulile toon, lihtsalt et midagi oleks toodud 😀

Samuti see võtab mingi neetud terve päeva aega. Ma ostsin mõned suveniirid oma isale, õdedele ja paarile inimesele veel ja ehkki mul olid täpsed juhised, mida osta, võttis see ikkagi pool päeva aega!

Tore on muidugi, kui meeles peetakse, aga ma leian, et inimesed, kes suveniiride reisilt toomise välja mõtlesid, tahtsid lihtsalt inimkonnale halba. 😀 Näiteks meil oli ülitihe graafik reisil ja kui lõpus polnudki konkreetselt aega kuskil shopata, siis ma ütlesin, et kui ei jõua, siis ei jõua. Ei sure sest keegi ära, et mingit vidinat ei saa.

Kuidas teiega on, kas te toote alati kõigile sõpradele-lähedastele reisilt suveniire või pigem mitte?

43810016

43810005

image

PIILU TUVILASSE: Tantsi nagu strippar Marcol oleks epilepsia!

Nagu ma ennist mainisin, käisin siin vahepeal Tartus Tuvila kokkutulekul. Endaga kaasa haarasin ma eDrinksist kasti erinevaid veine ja strippar Marco!
Sellega seoses käisin esimest korda eDrinksi Pärnu mnt 80 poes. Tavaliselt on mul ikka veinikesed mugavalt pakiautomaati potsatanud, aga seekord mõtlesin poe ka üle kaeda.

Seekord ladusime kasti igasuguseid erinevaid häid veine, aga minu lemmik, mida ma kindlasti veelgi ostan, oli see parempoolne vahuvein, mis maksab ainult 4.48 ja on minu meelest ideaalne seltskonnajook tüdrukuteõhtutele. 🙂

edrinks

See video on nata imelik, sest muusika oleks nagu ülivaikselt, mis muudab olukorra üsna awkwardiks, aga no eks ta midagi sellist oli 😀


image

Hotell Tartu

Hiljuti korraldas armas Merlin Tartus ka ühe Tuvila kokkutuleku ja ehkki mul polnud plaanis sinna minna, sest pidin Dubai jaoks pakkima ja viimaseid otsi kokku tõmbama, siis on üks asi, mis mulle kohe üldse ei meeldi – ja see on üritustest ilmajäämine…
Ja kui on kaks asja, mis mulle ei meeldi, on see üritustest ilmajäämine mu lemmiklinnas 😀

Kuna ma Tartust suurt kedagi ei tea, vähemalt mitte kedagi sellist, kelle juures ööbida… also ma ei armasta teiste inimeste juures magada… siis pidin leidma hotelli.
Sõelale jäi hotell Tartu, sest noh… kui jumal orienteerumisvõimeid jagas, ekslesin mina kuskil pea laiali otsas. Esiteks on hotell Tartu nimi HOTELL TARTU, nii et hotelli nime on pea võimatu unustada. Teiseks asub see otse bussijaama juures, kust hommikul kohe bussi peale lipata ja teiseks on see ka kohe Kaubamaja läheduses, nii et selle mitte leidmine öösel on üsna võimatu.

tartu3

Pettuma ei pidanud ma kohe üldse mitte, sest kõik mitte ainult ei vastanud mu ootustele, vaid oli isegi parem. Nimelt ma ei leidnud küll kuskilt kodulehelt, et hinnas oleks ka hommikusöök, aga hommikul oli kaetud terve suur buffeelaud hea ja paremaga. Ja mis oleks parem kui hotellihommikusöögid?

Tuba ise oli väga puhas ja ehkki vaade oli bussijaamale, polnud seal sugugi mitte lärmakas, vaid väga vaikne ja mõnus.

Administraator, kes mu vastu võttis, oli üks silmale ilus vaadata noormees ja viitsis isegi öösel kaastundlikult kuulata mu soigumist, kui ma mäki juures ühele kodutule mehele oma burgerid andsin ja kurtsin, et küll elu on kole ebõiglane. Hommikune administraator tundus ka tore olevat, aga kuna ma temaga hingest-hinge juttu ei rääkinud, siis ei saa pead anda 😀

Igal juhul oli hommikul tunne nagu oleks kuskil reisil puhkamas käinud! Tartu on ikka mõnus.

tartu1

tartu2

image

Surra homme on sama hea kui surra ükskõik mis muul päeval

Ma olen hästi palju mõelnud surmale. Ma kardan lennata ja laevaga sõita ja et keegi mind pussitab ja et mõni loom mulle kallale tuleb ja et jääpurikas mulle pähe kukub, aga ma ei karda surma. Ma olen miljon korda surnud, siin pole mitte midagi karta. Kõik surevad kord ära. Mult on mitu korda küsitud, kui ma jälle kuskil hüsteeritsen, et miks ma surma kardan ja ma vastan alati: “Ma ei karda surma, ma kardan suremist!”
Tundub kole ebameeldiv protsess lihtsalt. Tegelt ma võibolla isegi ei karda suremist, sest mul on savi, kui ma surnud olen, aga teised oleks kole kurvad, et nii läks ja vaene Mustang läheks varjupaika 🙁

Kui ma siin mõtlesin, et raudselt ma suren, siis ma hakkasin ka sellele mõtlema, et no mis siis kui surengi. Mida ma siis teeksin? Päris ausalt ma ei teekski mitte midagi. Käisin tol päeval rannas ja ujusin ja hüppasin üle lainete ja vaatasin naljakat sarja. Muud ei tahakski teha.

Mida teie oma elu viimasel päeval teeksite?

burj

image

PIILU TUVILASSE: Saunaküla

Kuna esimene kokkusaamine oli nii tore, siis tuli teine ka kohe varsti otsa! Seekord mõtlesime pühapäeval ühe saunapäeva teha. Tallinnast vaid 8 kilomeetri kaugusel, et pole muret ka taksoga tulla, asub Saunaküla, mis on… saunamajakesi täis küla 😀

LE2A0323

Meie broneerisime endale naistele mõeldud spaa-maja, kus oli leilisaun, aurusaun ja infrapunasaun. Lisaks veel külm suur bassein, kuhu pärast sauna hüpata, istumisruum suure lauaga, grillimisruum ja kaks magamistuba (me küll ei ööbinud seal)

See onu, kes seal saunu majandas, polnud ka kade ja meie palumise peale tegi meile ekskursiooni kõigis teistes majades. Minule meeldis kõige rohkem meestele mõeldud suur maja, kus olid topised seintel. Tüdrukud jäid aga endale kindlaks, et meie maja on kõikse parem 😀

LE2A0312

Veel oli seal Vene maja, mille rentimisel saab tasuta kaasa 30 liitrit õlut. Peremees rääkis, et seal oli kord 60 inimest pidu pidanud 😀

LE2A0324

LE2A0336

Pärast väikest ekskursiooni olid meil lihavalves tuvid šašlõki juba valmis teinud ja sai sööma asuda.

LE2A0307

LE2A0314

Kõhud täis, läksid osad sauna ja osad jäid veel jutustama. Ma kunagi ei armastanud üldse sauna, aga tegelt on ikka ülimõnus kuumast saunast kiljudes külmaveebasseini hüpata! 😀

Vot selline tore pühapäev oligi! Saunaküla oli päriselt ülilahe koht. Arvan, et ilmade soojenemisel on seal veel toredam. Bronnida saab nii mõneks tunniks, kui ka terveks ööks. Saab pidada nii pidu, kui ka niisama väiksemaid kokkusaamisi nagu meil seekord oli 🙂

image

Peaasi, et me rassistid ei oleks

Teate, ma pole küll USA-s käinud ja ilmselt on Hollywoodi filmid väga liialdatud, aga ma kogu aeg mõtlen, et mida need neegrid kogu aeg tõmblevad. Orjus on ammuilma läbi, keegi nendest konkreetsetest inimestest ei ole ori olnud ja ikka nad leiavad, et neid koheldakse kuidagi halvemini, sest nad on teist värvi. Valgetele inimestele võib öelda mida tahes, aga nii kui neegrile midagi ütled, kohe kõik ahhetavad ja ohhetavad, et sa oled rassist.
Andke andeks, aga mitte kedagi ei koti enam, ole või roheline!
Mis värk on sellega, et ei tohi öelda “neeger”? Miks ma ei või seda sõna kasutada? Nad ise kutsuvad üksteist kõik neegriteks, miks teised ei tohi seda sõna kasutada?
Neeger tähendab musta ja nad on mustanahalised ja ma ei mõtle sellega mitte midagi peale selle, et nad on mustanahalised, mida nad tõesti on ja selles ei ole mitte midagi halba.
Aga iga kord kui ma vihjan mõnele inimesele kui “see neeger” nagu ma ka ütlen “see asiaat”, siis mind vaadatakse nagu ma oleks mingi kurjategija.
Neegrid on nagu mingid suured elevandid ruumis, keda jumala eest ei tohi õige nimega nimetada. Kui seisab üks neeger toas ja sa tahad temast rääkida, siis sa ei tohi öelda, et näe see neeger seal, vaid pead ütlema, et näe see roheliste pükstega mees. Nagu peaks tegema näo, et ei näe, et ta neeger on. Kui neeger olemine on tema kõige suurem füüsiline tunnus!
Te oletegi ju neegrid ja meie oleme kräkkerid, mis siis on?

black

Igatahes ma ei ole saanud seda küll lõpuni lugeda, aga tekkis üks suur probleem, kui üks neeger, kes on Portugali kodanik, tuli Eestisse. (Saab lugeda SIIT)
Tema Portugali elamisloaga oli mingi jama ja eks ta siis vahistati.

Nagu ma ütlesin, ma ei ole seda lõpuni lugenud, aga kui tegu oleks valge inimesega, oleks kõigil savi olnud. Aga on probleem, et püha jumal, NEEGER võeti kinni, sest ta tundus endast kujutavat terrorismiohtu.
Ma olen lennujaamas praktikal olnud ja tean, et sealt käib läbi palju neegreid. Tema oli lihtsalt juhtumisi kahtlane neeger 😀
Mina näiteks leian, et tänapäeva maailmas peakski kontroll olema karm ning iga vähegi kahtlane isik tulebki võtta kohe luubi alla ja lähemalt uurida, olenamata tema nahavärvist. Aga ei, tähtsam on hoopis see, et me jumala eest ei jätaks rassisti muljet. Las ta olla, kui ta tundub kahtlane ja ta elamisloaga on mingi kamm. Ta on neeger, me ei tohi olla rassistid.
Minu oma õde samuti viidi turvakontrollis taharuumi. Kui ta oleks neeger, oleks saanud karjuma hakata, et siin on kõik rassistid, aga no valge inimene pidi uhkuse alla neelama 😀

image

Kuidas lennuhirmust (mitte) üle saada?

Teate, ma enne reisi hullult tegelesin oma lennuhirmuga. Lasin endale rahustid välja kirjutada, aga taipasin, et probleem on rohkem mõtetes. Rahustid teevad küll rahulikumaks, aga mõtteid need ei muuda.
Minule kõige rahustavam on vaadata lennukeid ja teadvustada endale, et neid lendab kogu aeg ja kõik on korras. Näiteks ma vaatasin kogu aeg jalutades taevasse, kuidas lennukid pea kohalt mööda sõidavad. Üks kord nägin, kuidas üks näiteks tegi mingi viis suurt ringi enne kui maandus. Ma isegi jäin seisma ja vaatasin lihtsalt, et nats imelik, et ta niimoodi ringe teeb.

Samuti jälgisin flightradarist reaalajas seda lendu, millega ma lendama pidin ja nägin, et see jõuab sekeldusteta ikka kohale ka.

Tänu sellele kõigele kulgeski esimene ots rahulikult. Iraani kohal raputas hullult, aga ma olen juba videotest näinud, et turbulents ei tee lennukile tuhkagi ja karta tasub ainult tõusu ja maandumist.

Ma juba rõõmustasin, et küll ma olen tubli! Abu Dhabis oli hotell ka mõnusas kohas, kus õhtul hakkasid pea kohalt startima iga kümne minuti tagant lennukid. Nii tore oli neid vaadata ja mõelda, et küll läheb palju lennukeid ja midagi halba ei juhtu!

Kuni… ärasõitmise hommikul ärkasin ja lugesin kohe Delfist suurt uudist, kuidas Dubaist Venemaa poole sõitnud lennuk ALLA KUKKUS ja kõik surma said.
Põhjuseks pidavat olema väga halb ilm.

Mind tabas jälle täielik hüsteeria. Kontrollisin ilmateadet ja kuna ilm oli hea, rahunesin pisut maha. See muidugi ei takistanud mind mõtlemast, et täna on mu elu viimane päev ja vahetasin kõik plaanid ka ringi vastavalt sellele. Näiteks ma tahtsin endale midagi ilusat turult osta, aga ma ei ostnud, sest vahet pole, ma suren nagunii ja materiaalsed asjad enam ei loe. Kirjutasin kõigile hüvastijätukirjad ja tegin Birgitist adminni, et Tuvila mu surmaga läbi ei saaks 😀

Lennujaamas hüsteeritsesin, et needsamad surnud inimesed läbisid sama turvakontrolli, samamoodi igavlesid ja ootasid oma lendu, samamoodi ostsid kohvikust kohvi. Ja nüüd on nad kõik surnud! SURNUD!

Õnneks oli mul veel jäänud illusioon, et ilm on ilus ja midagi ei saa juhtuda. Istusin kenasti lennukisse ja püüdsin end rahustada. Ilm on ilus, ilm on ilus, ilm on ilus. Tuult ei puhu, pilveid pole.
Vaatasin veel kahtlustava näoga lennukisse astudes läbi klaasi pilooti ja ta vaatas vastu 😀

Siis saate aru, mis juhtus? SAATE ARU? Vahetult enne starti teatas piloot, et kuulge selline jama lugu on, et meil on väga-väga tugev vastutuul, tänu millele on kuskil tund aega tugevat turblentsi ja me peame kahjuks tegema tankimispeatuse Varssavis! (meil oli muidu otselend Helsinkisse plaanis)
Kui teised olid mures pigem selle pärast, kuidas järgmisele transpordivahendile õigeaegset jõuda, siis mina hakkasin värisema ja ulguma ja pomisema: “Tuul… TUUL! Issand, tuul! Ma teadsin, et me sureme! Me kõik sureme!” Vähe puudus, et ma oleks piloodi juurde tormanud ja röökima hakanud, et me ei tohi tuulega lennata!

Aga noh, kuna ma ei hakanud riskima sellega, et mind Dubai hullarisse viiakse, siis üritasin end maha rahustada ja leppida sellega, et no kui nii ette on määratud, eks ma pean siis koledat surma surema. Jala ma ometi tagasi minema ei hakka ju.
Igatahes ainus häda oli selles, et jõudsin koju planeeritust 6 tundi hiljem, laevapiletid pidi uued ostma. 😀

Kui koju jõudsin, käis mul ukse taga päkapikk :’)
tuvila1

image

Üks päev Abu Dhabis: palju raha ikkagi kulub?

Inimesed nagu ikka, ei armasta eriti rääkida rahast. Peale riietuse oli mul teine hullult suur mure, et kui palju seal siis ikkagi kulub. Kuulsin hirmulugusid sellest, kuidas peab kotitäis raha kaasas olema, muidu peab pompsina palmi all nuudleid sööma.
Aga mina ikka ütlen teile, palju mul läks näiteks tänase näitel. Ja ma küll ei ütleks, et mingi MEGAKALLIS oleks.

Hommikut alustasime toateenindusega. Kogu see kraam kenasti otse voodisse maksis 21 eurot. Kogus oli muidugi selline, et neid saiavärke sai õhtusöögiks ka söödud. 😀
Võib ju muidugi ka mitte hommikusööki hotellis süüa, vaid poest mõnusad saiakesed osta hommikuks. Esimesel päeval ma näiteks üldse ostsin Dubai lennujaama lähedal hotellis alt poest kaks saiakest, mis maksid 1 euro ja tegin toas ise kohvi.

hommiku

Pärast hommikusööki pikutasime natuke Stigiga basseini ääres, mis on teadagi… tasuta.

stig

Pärast lõunat oli meil plaanis sõita Emirates Palace’isse ja pärimuskülla. Esimese suhtes ma mõtlesin üsna kiiresti ümber – okei, see on väga kaunis hotell ja ma tahaks näha küll pangaautomaati, kust saab kullakange välja võtta, aga samas mul pole arvel nii palju raha, et kangijuppigi saada 😀
Loodan, et väga paljust ilma ei jäänud, aga sinna jäi minemata.
Uurisime hotellist, et kuidas teise linna otsa pärimuskülla saada ja kui ma mainisin, et tahaks bussiga minna, vaadati mind nagu ma oleks veits koputada saanud 😀
Nimelt siin on takso üliodav. Bussiga oleks sama tripp maksma läinud ainult mõned eurod, aga too much effort 😀
Aga kokku edasi-tagasi 80 km sõitu taksoga maksis 32 eurot.

Sissepääs pärimuskülla oli tasuta. Põhimõtteliselt on see nagu väike külamuuseum, kuidas vanasti Abu Dhabis elati. Kõrberahva majakesed ja rannarahva majakesed ja töökojad, kus tehti vaipu, klaasikunsti, mõõkasid ja igast jama.

abu3

Lõunat sõime samas pärimuskülas Lonely Planeti poolt soovitatud kohas, kus oli buffee lõuna, mis sisaldas megapalju ülihäid sööke ja jooke 37 eurot. Ja see oli nii hea söök, et jube!

abu2

Tagasi hotellis, mõtlesin mina, et käin korra kaubamajas ära. Siin jala ei käida ja vett ei jooda, nii et takso edasi-tagasi läks 5 eurot.
Ma pole suurem asi kaubamajade sõber, aga mul oli plaanis osta midagi juua ja sõbrannale sünnipäevakingitus. Kokku kulus kaubamajas 45 eurot, millest 3 eurot läksid toidupoes – 2 suurt mahla ja väike Sprite.

Hotellis on meil ikka juba kombeks õhtuti istuda basseini ääres, teha vesipiipu ja vaadata üle pea startivaid lennukeid.
Vesipiip maksab 16 eurot, aga kuna me tõmbasime seda reaalselt mingi 2 tundi, siis ma ei pea seda väga suureks kuluks, arvestades, et kui sa Eestis oma väikse söejupi ära tõmbad, võid astuma hakata, aga meil aina topiti seda juurde.
Lisaks 3 õlut 16 eurot ja kalmaarid snäkiks 9 eurot.

Ehk kokku 184 eurot kahepeale. Samas ma leian siit miljon kohta, kust võinuks kokku hoida. Nii et ma ei leia, et Emiraatides oleks mingi hullumeeselt kallis. Takso on näiteks üliodav. Pole mingit põhjust jala käia, meil siin saarel on põhiliselt iga ots 2.50 eurot umbes – tahad sa poodi minna või sadamasse jalutama ja sööma.

image