Arhiiv kuude lõikes: detsember 2015

Ära põe, ma ka ei põe

Ma olen Facebookis hästi paljudes kaalujälgimise ja trennigruppides ja juba ajudele käib, kuidas kuu aega varem hakkas pihta see hüsteeria, et jõululauas peab ju ometi sööma ja kõik võtavad oma 50 kilo juurde. Mul tekib küsimus, et MIDA te seal ometi sööte? 😀
Keegi ütles jumala hästi, et tähtis pole see, mida sa sööd jõuludest aastavahetuseni, vaid see, mida sa sööd aastavahetusest jõuludeni.

Jõuludel on ikka laud heast-paremast lookas, aga oleme ausad, palju sa seda ikka sööd. Sööd oma taldriku tühjaks, võibolla võtad veel nipet-näpet õhtu jooksul juurde, aga kui kõht on täis, siis on täis. Pealegi ei paku keegi ju jõululaual burgerit ja pitsat, ega? Sööd oma liha ja kapsast nagu tavalisel õhtul sööd liha ja salatit. Võibolla nats rohkem, aga sellest keegi ära ei sure. Järgnevatel päevadel sööd jälle oma rütmis ja see kiloke kaob nagu niuhti.

7ad14fef6a935a1a194998c1fd2b190c

image

Munaliköör

Ma olen küll sooja ilmaga jumala rahul, aga lootsin ikkagi, et jõuludeks tuleb lumi maha. Tundub siiski, et seda ei juhtu 🙁
Samuti ma vedasin juba novembri lõpus kuuse tuppa, nii et nüüd on kurb tõsiasi see, et ilmselt see aastavahetuseni vastu ei pea. Juba praegu ma pean viis korda päevas kühvlitäie okkaid maast koristama. Ma vannun, et need okkad on igal pool – linade vahel, riietel, kass on neid täis, isegi toidu seest ma leian okkaid!

Täna otsustasin endast parima anda, et jõuluvaim sisse saaks. Tegin esimest korda munalikööri Ragne retsepti järgi. Muidu üüüüülihea jook, aga no rummi panin ma küll oma neli korda rohkem.. pole mõtet siin tilgutada 😀
Sinatra laulab ja hakkan nüüd viimaseid kingitusi pakkima 🙂

muna

image

Kuidas kõik hea enda jaoks hävitada

Nagu ma enne mainisin, siis mõtlesin siin jõululauale sülti teha.  Läksin keskturule, ostsin kaks seajalga ja seakooti, sibulat, vürtsi, pipart ja loorberilehti.
Esimene probleem oli see, et neid jalgu puudutada oli niiiiiiii rõveeeeeeee. Ja kui sealt kolme tunniga nahk maha kees, siis see nägi välja nagu puljongi sees olev inimese käsi. Fuiiiiiiiiiiiiiiiiiii.
Hommikul oli seal veel mingi megarõve rasv ka peal ja kui ma mõtlen, et see on mingi konditarretis lihaga, siis ei tahaks seda ausalt öeldes süüagi 😀

Mekin lõunal, et kas midagi tuli välja ka, aga kaldun arvama, et aastavahetuse lauale teen pigem vist kanasülti 😀

sült

Sellega seoses meenus mulle, kuidas kunagi olid meil peres alati jõululaual silmud. Silmud on minu arvates imehead, aga nii kallid. Ma hiljuti ostsin mingi 100 grammi, mis põhimõtteliselt polnud mitte midagi ja see maksis juba 3 euri.
Kui ma veel noor kokandushuviline olin ja kokaks õppisin, nägin oma tollase peiksiga, et meie kodu lähedal on üks kalaputka, kus müüakse igasuguseid huvitavaid asju, sealhulgas silmusid.
Meie muidugi kohe õhinal ostsime kotitäie. Kes ei tea, millised silmud välja näevad, siis põhimõtteliselt näeb see asi välja nagu sul oleks kilekotitäis madusid.

Siia vahele mainin, et ma kardan MEELETULT madusid. Suvel matkal ma jooksin röökides järvest välja, sest keegi nägi kaldal maopoega ja ma arvasin, et ta tuleb mulle kallale ja tapab mu ära. Ma ei suuda isegi kalu puudutada, sest nad meenutavad mulle maonahka.

Igatahes kodus mu õhin rauges, sest mina ei kavatse iial mingeid madusid küll puutuda, seega sellega tegeles too peika. Et silmusid teha, pidi nad esmalt maha lööma, sest nad olid elus. Aga see pole niisama lihtne – nad pidi panema kraanikaussi, neile soola peale valama ja siis nad vingerdavad seal tükk aega, tekib verine vaht ja sinna nad kurvalt surevad.

Ja kui te arvate, et see on jube, siis järgnev on veel jubedam. Silmud peab ära grillima. Meil oli kodus selline lauagrill ja mõtlesime, et mis see siis ära ei ole. Aga ma ei teadnud seda, et silmud eritavad grillides NII JUBEDAT haisu… ma ei oska seda kirjeldadagi, see lihtsalt on selline okseleajav hais, mis ei lähe mingi nädalaid toast välja. Ma isegi kaalusin, et võibolla peaks hotelli elama minema ja laskma korter leegiheitjatega üle käia 😀

See kõik oli lihtsalt nii rõve ja traumeeriv, et ma ei vaata enam ühtegi silmu sama pilguga.

image

MyLook: James Bond + LOOS

Mina olen sel aastal üks laisk päkapikk olnud, venitan ikka viimase hetkeni kuni avastan, et oumaigaad, kohe on jõulud! Kohe ma tõttan turule ja loodan, et mõni seajalg seal leidub, et esimest korda sülti keeta. On kellelgi mõtteid, KUIDAS seda teha? Ma pole elusees teinud 😀

Kingitustega on selles mõttes lihtne, et mina oma nina kaubanduskeskustesse ei taha pistagi, seal on jube trügimine! Minu kõik kingitused on tulnud mugavalt pakiautomaati. Ainult valimise ja tellimise vaev.

Näiteks on üks kingitus kuuse all pakitult James Bondi dušigeeli ja lõhna komplekt. Tõstke käsi, kes oma musile (:D) vastu tuli ja tülpinud näoga James Bondi vaatamas käis kinos? Mulle hullult meeldib see lõhn, ehkki ma meestelõhnades eriti ei orienteeru. See on selline mõnusalt mehine, aga mitte liiga ülepakutud.

bond

Kes ka tahab, siis automaati tellida ei jõua, aga homme saab vabalt Roosikrantsi 11 poest oma pakid kätte, kui täna ära tellida ja valida kohaletoomisviisiks “Tulen ise poodi järgi”

Ja veel on mul välja loosida teile üks 30 ml suur James Bondi tualettvesi.
Teeme nii, et panete laigi Mylooki Facebookilehele (LINK) ja siia alla oma meili, et saaksin võitjale kirjutada. Homme samal ajal kuulutan võitja välja. 🙂

See on mu lemmar Bondi lugu, nii äge laul lihtsalt. Ma ei saa aru, mis haigus on inimestel juures, kes ütlevad, et see on nõme lugu 😀


image

Valedes marineeritud pitsad

Mõtlesime siin eile perega välja sööma minna, et Carmeni sünnipäeva pereringis ka tähistada. Välja sai valitud see uus buffee, teate küll, kus saab kümne euri eest süüa nii palju kui jaksad. Carmen ja vend olid kohusetundlikult ette valmistunud ja terve päeva nälginud, et ikka võimalikult palju head ja paremat vitsutada saaks. 😀

Mulle turgatas enne minekut pähe, et võibolla seal ei olegi laudu, uus popp koht ju, võiks ette helistada ja uurida. Telefonis öeldi, et kõik lauad on hetkel täis. Mina uurisin, et ehk saaks siis hilisemaks ühe laua kinni panna. Öeldi, et ei saa, nemad ei broneeri laudu. Bronnitakse suurte seltskondade puhul, alates kaheksast inimesest.

Meid kaheksa polnud ja nii me siis riskisime ja läksime kohale, ehk on mõni laud vaba. Sees selgus, et mulle on põhimõtteliselt NÄKKU VALETATUD 😀 Saate aru, mingi 4-5 lauda olid broneeritud! Väiksed lauad, ma mõtlen. Sugugi mitte kaheksale inimesele.
Ma ei saa aru, miks peab lihtsalt valetama, miks ei võiks öelda, et kahjuks on kõik lauad kinni? Nagu MIKS? 😀
Võibolla neile lihtsalt ei meeldinud mu telefoninumber. Võibolla on nad numbrirassistid ja sellised numbrid ei ole nende restorani oodatud? Kuidas selline asi võib meie ühiskonnas üldse juhtuda? Kus on võrdõigusvoliniku silmad, et sellisel rassismi õhutaval asutusel lubatakse üldse töötada keset päist päeva??

lies

image

Kus on beebi?

Mina, vana prügivanake, vedasin täna jälle prügikasti kõrvalt asju koju 😀 Läksin poodi ja vaatasin, et vihmas seisab jumala kena vanker. Kuna see seal nii kurvalt vihmas lihtsalt ligunes ja mitu päeva polnud keegi meie majarahvast seda koju vedanud, siis ma vaatasin, kas rattad ikka toimivad ja vedasin selle endale tuppa.
Minul last ei ole ja Mustang selles sõita ei taha ja seni pole keegi soovi avaldanud, siis kuulutan siin ka, et ehk keegi tahaks sellise vankri endale koju viia? 😀 Tundub jumala korralik, ainult vajab pisut puhastust.

vanker

Ma niigi tunnen end suht vanatüdrukuna, aga vanker toanurgas süvendab neid tundeid veelgi 😀 Ma olen tegelikult üsna noh… emaliku iseloomuga. Ma olen alati olnud suhteliselt selline kodune ja perekonda hindav inimene. Ma pole iial tundnud, et laps segaks mu flow’d, sest ma ei saaks klubis käia või midagi. Aga kuidagi on see asi lükkunud edasi ja edasi ja edasi ja edasi.

Üks suur põhjus, miks ma pole seni otsustanud saada last, on minu ema. Ma olen terve elu mõelnud, et mis ajendab üht naist jätma maha oma esimest last… oma teist last… ja kolmandat ja neljandat. Ja mis siis saab, kui ta oli tegelikult normaalne inimene ja kui ma saan ka lapse, siis ma jätan ta maha lihtsalt sest…
MIKS üldse vanemad ma lapsed maha jätavad? Minu vanemad minu jätsid ja ma ei usu, et nad on hullud, võibolla mina jätaksin ka oma lapsed maha, sest ma ei saaks nendega lihtsalt hakkama?
Ma praegu mõtlen, et “ükski normaalne inimene ei jätaks oma last maha”, aga mis siis, kui ma lihtsalt veedaks oma lapsega mõnda aega koos, siis suruksime kätt, ütleksin, et oli väga meeldiv ja siis tõmbaks uttu? 😀

Rääkige, kuidas teie otsustasite saada üldse lapse?

image

Kalendrid.ee + LOOS

Kuna vanaemadel on ikka kombeks seinal kalendrit hoida, siis nii kui ma raadiost sellisest asjast kuulsin, mõtlesin kohe, et ülihea jõulukingitus! Või kui päris jõuludeks ei jõua, sest jõulud on kohe käes, siis uueks aastaks!
Aga need kalendrid pole sugugi mitte tavalised kalendrid taksikoerte ja puude piltidega, vaid sinna saab panna täpselt need pildid, mida sa ise soovid! Mina näiteks tegin sellise kalendri, et igale kuule, kus kellelgi on sünnipäev, panin selle inimese pildi. Ja märkisin sünnipäeva ära.

kalender

Kalendri tegemine pole eriline vaev kohvitassi kõrvale ära teha ja mõne päeva pärast potsatabki kalender juba postkasti. Ehkki esimene probleem, millele ma vastu pidin astuma, oli see, et kõik mu pildid olid liiga VÄIKSED. Aga ma läksin ruttu picmonkey.com-i ja seal sai piltide suuruse hõlpsasti ära muuta.

Kalendrid.ee-st saab veel tellida oma pildiga tasse, puslesid, hiirematte, seinakellasid, särke, lauakalendreid näiteks kontorilauale ja igast kama veel.

Üks teist saab ka välja valida sealt asju 18 euro ja 95 sendi eest! Selleks lükka aga julgelt siia alla oma e-mail ja homme õhtul edastan võitjale meilile kinkekaardi! 🙂

PS Ärge pange tähele, et mul on läpakal kaamera teibiga kinni kleebitud, ma vaatasin mr Robotit ja olen nüüd täiega paranoiline, et keegi vaatab päevad läbi, kuidas ma sokke vahetan ja teed joon..

image

Mida üldse kinkida?

Jõulude eel kirjutatakse ikka kogu aeg, mida EI TOHIKS kinkida. Ja need asjad, mida ei tohiks kinkida… on põhimõtteliselt kõik asjad.
Mulle tegelikult väga meeldib teha kingitusi, aga paratamatult tuleb mõnikord teha ka kingitusi inimestele, keda läbi ja lõhki ei tunne. Näiteks mu õde rõõmustaks väga jumestuskreemi üle, aga mõnele tuttavale ma küll jumestuskreemi ju ometi ei kingi.

Ma mäletan, kuidas ma kunagi lahkest südamest kinkisin oma sõbrannale Stendersist igasuguseid mõnusaid seepe-vannipalle ja siis nad hakkasid kõva häälega laua ääres arutama, et ilgelt nõme on, kui inimesed kingivad pesuvahendeid – kas ma haisen?
Kui ta mulle ise veini kinkis, oleks ka pidanud üle laua rääkima, et ma vihkan kui mulle alkoholi kingitakse – mis te peate mind joodikuks või?
Viimane kingitus ka, mis ta mult saab 😀

this

Siis ei taha veel inimesed küünlaid, sokke, kinekaarte – mida kuradit te üldse tahate? Mis saab kellelgi sokkide vastu olla? Mis sa ei kanna sokke või? Ei pese end? Vihkad küünlaid? Ei käi poes? Komme ei söö? Imelik oled või?
Siin veel nii pikk nimekiri asjadest, mida on nõme kinkida: http://joulud.postimees.ee/3431939/nomedate-joulukinkide-edetabel
Ma ei saa aru, miks need vingatsid, kes sokke ei kanna ja ennast ei pese, ei võiks lihtsalt öelda, mida nad jõuludeks sooviksid, siis ei tekiks selliseid olukordi, kus sa heast südamest midagi inimesele kingid ja ta vaatab sulle otsa näoga nagu sa oleks ta esivanemaid solvanud ja küsib, et kas sa kingid talle seepe, sest ta haiseb?

image

Kanepist, ausalt

Viimasel ajal on päris palju kanepist juttu olnud, ma just lugesin näiteks Katri-Helena blogist postitust ja hakkasin mõtlema, et mis värk on kõigil selle kanepiga. Osad räägivad, et see on jube narkootikum ja teised, et raudselt peaks legaliseerima. Ma mõtlen nagu et… kas keegi kanepivastane on üldse kanepit teinud ja mis mulje tal jäi? See on nagu see Ali G pilt mu abordipostituse all, et “kust sa tead, et sulle abort ei meeldi, kui sa seda proovinud ei ole?” 😀

Mina näiteks olen käinud Amsterdamis ja seal suitsetanud nii kanepit, kui ka neid kooke söönud. Seal on see legaalne ja normaalne. Ja päris ausalt ütlen, et kui ma võrdlen Tallinna vanalinna reede õhtul ja Amsterdami reede õhtul, siis kui Tallinnas inimesed tänavale ropsivad ja üksteisele jalaga näkku annavad, siis Amsterdamis istutakse mõnusalt kohvikus, suitsetatakse kanepit ja räägitakse sõpradega juttu.
Minu arvates pole natuke kanepit suitsetada hullem kui paar õlut juua. Vähemalt minule avaldas see sellist mõju.

Amsterdamis ostsime neid browniesid ka. Oi, ma olin selliseid õuduslugusid kuulnud, et ei julgenud ampsugi võtta, enne kui olen kaitsva nelja seina vahel. Reaalsuses tuli lihtsalt lõbus tuju, ei midagi enamat.

Mis puutub legaliseerimisse, siis ma pigem eelistaks, et alkohol oleks keelatud ning kanep lubatud, sest minu arvates on ikka alkohol kordades hullem. Samas ma ka ei mõista väga seda Eestis suitsetamist. Võibolla ma olen liiga korralik, aga kui asi on keelatud, siis on keelatud. Ma ei hakka salaja mingitele “diileritele” helistama ka, see oleks nii debiilne 😀 Pealegi ma ilmselt ei julgeks mingi võõra inimese käest kuskil nurga taga osta midagi.
Mina ei tea, mis kräkki on suitsetanud need, kes räägivad sellest, kuidas nad olid mälukas ja rullisid end mööda muru, sest arvasid, et surevad ära, sest ma päris ausalt ütlen, et kui kanep oleks Eestis legaalne, siis ma ilmselt suitsetaksin seda üliharva, sest see on nii leebe ja igav asi, et see ei tee suurt mitte midagi. Odavam on pärast pingelist tööpäeva klaas veini diivanil juua 😀

Mida teie kanepist arvate?

kanep

kanep2

 

image

Lasnamäe hood: Annön

Mulle ausalt öeldes see Lasnamägi eriti ei meeldi… kuidagi selline tunne on kogu aeg, et raudselt saab nuga 😀
Kui ma tavaliselt väljas söömas käin, siis ma võtan ikka tavaliselt ette tee kesklinna, aga ma siin ükspäev uurisin, et mida see Lasnamägi ka head pakub. Leidsin kuskilt krooniajast artikli mingist Korea restoranist. Veebilehte neil ei olnud, mingi üsna tühi Facebooki leht oli. Ma polnud kindel, kas see koht ikka enam olemas on, aga mõtlesin läbi astuda ja vaadata.

See oli ikka kõige imelikum koht, kus ma kunagi käinud olen. Ma ütleks, et see oli nagu vanaema korter, aga ma pole kindel, kas kellelgi nii halva maitsega vanaemasid üldse on. 😀
Aga see korea düüd, kes meid vastu võttis, oli ülisõbralik ja rääkis nii eesti, kui ka vene keeles. Toidu pidi valima seinalt, menüüs oli hästi palju eelroogasid ja kolm pearooga. Mina valisin kimchi (2 euri) ja veisekeele seentega (4.50)

Ja see oli üüüüüüüüüüüüüüüülihea! Kes Lasnamäele satub, kindlasti käige seal ära! Aga kes vürtsikat väga ei kannata, siis ärge selliseid toite küll valige, kus nimes “vürtsikas” sees on 😀

Oskab keegi veel Lasnamäel mõnd ägedat söögikohta soovitada?

ann2

ann3

kim

 

image