Arhiiv kuude lõikes: november 2015

Orgu: 2. ja 3. nädal

Ma teisel nädalal ei hakanud kokkuvõtet tegemagi, sest ma olin nats solvukas, et paljude jutt sellest, et mu eesmärgid ei ole realistlikud… noh, vastas tõele 😀
Näiteks sõber Crick kinnitas, et mul veab, kui ma jõuludeks 52 kättegi saan. Võimalik, et pean selleks oma parema jala maha saagima, aga ma kavatsen endast parima anda, et tõestada, et ta eksib 😀

Igatahes nali naljaks, tuli välja, et ma ei võtagi mitte mingi imega alla 1 kg nädalas. Viimase kahe nädalaga läks kokku 1 kilogramm! Aga mis seal ikka – kes tasa sõuab, see kaugele jõuab.

Toitumisjutt: kui Orgu kavasse (leiab siit!) sisse elad rohkem, pole enam vaja näpuga järge ajada. Suurem osa koostisaineid on ühte auku ja poes saab vabalt nimekirjatagi vajalikud asjad ostetud, kui pole jõudnud üles kirjutada.
Pealegi on mul välja kujunenud oma lemmikud toidud, mida ma kinnisilmi teha oskan. Hommikusöögiks näiteks peekonivõiku ja praeõun ricotta, kaneeli ja meega.
Lisaks ma õppisin 25aastaselt ära toidu sügavkülmutamise. Kujutate ette, ma pole kunagi midagi eriti sügavkülmutanud. Marjad ja asjad muidugi, aga näiteks mul polnud aimugi, et ma võiks sügavkülmutada liha või kala. Kusjuures niimoodi säästab roppumoodi raha: näiteks kui lõhefilee on soodukaga, ostan kohe hunniku, kaalun karpidesse ära ja panen sügavkülma.
Lisaks ma avastasin, et ma sõin enne ikka wayyyy liiga palju. Kui ma mõnikord kibedalt vaatan, et kuramuse väike ports tuleb seda toitu, siis tegelikult ära süües ei ole kõht liiga täis, vaid täpselt parajalt.

Trenn: Ma olen need kolm nädalakest Revalis ujumas käinud ja ma ütlen teile, see on täielik piin. Seal on nii palju inimesi, et esiteks peab viis tundi parkla järjekorras seisma, ujumisradasid on KAKS. Vaatamata sellele, et neil on persetäis ruumi, otsustasid nad ehitada kaks miljonit titebasseini ja ainult KAKS ujumisrada, millest üks on enamasti broneeritud. See tähendab, et seal saab ujuda ainult nii, et keegi on sul reaalselt peaga tagumikus.
Samas Kalev on minu jaoks liiga kallis ja rohkem ma polegi ühtegi normaalset ujulat enda kodu lähedal leidnud. Nüüd ma mõtlen, et peaks vist kuuke jõusaali tegema. Kus te Tallinnas kesklinna kandis jõusaalis käite? Ma nii igatsen Arigatot, kus ma olin vist ainuke klient 😀 Nii hea oli seal üksi kogu aeg olla.

Kaal: kaks nädalat tagasi oli kaal 54,2, täna on 53,1. Kokku on kadunud kolme nädalaga 3,4 kg. 🙂
3,1 kg veel minna!

IMG_20151126_124201

image

Prügikastijumalate halastus

Mul on selgelt meeles, kuidas kunagi vanaisa-vanaema arutasid, et nägid ema maja juures prügikasti kõrval jumala korralikku lauda ja siis me sõitsime kõik koos prügikastide vahele seda lauda otsima. Püha jumal, kui häbi mul oli! Tundsin end nagu mõni prükkar.

Nüüd täiskasvanuna ma tean vanarahvatarkust “kes prügikasti juurest ei otsi, see pesuresti ei saa”

Nimelt mingiaeg oli mul üks ilge vana pesurest. Sada korda parandatud. Ja ma veeretasin peas mõtet, et kui ma poodi satun, eks ma vaatan uue pesuresti. Hommikul prügi ära viies ma ei suutnud ära imestada – prügikasti kõrval seisab täitsa terve pesurest! 😀
Vedasin selle muidugi tuppa, parem ikka kui minu oma ja puha tasuta. Ainult sellel olid jalad natuke roostes ja kuna ma ei viitsinud neid üle värvida, siis hakkasin jälle mõtlema, et peaks ikka uue korraliku pesuresti muretsema.
Eile käisin poes ja mida ma näen – naabrite prügikasti kõrval seisab jumala ilus ja korralik pesurest! Kuna oli külm, siis ma ei hakanud seal kontrollima, et milles konks on, et nõnda kaunis asi ära visati ja vedasin selle ruttu koju.
Kodus selgus, et see nägi täitsa uhiuus välja, ainult üks nupp, mille abil see restipikendus lahti käis, oli kinni kiilunud. See oli vaja ainult lahti kruvida ja natuke toksida. Ja mul ongi jumala ilus ja korralik pesurest olemas! Viin selle roostes jalgadega tagasi ohverduseks prügikastijumalale.

Rääkige, kas te olete kunagi prügikasti kõrvalt midagi asjalikku leidnud? Või kas te häbeneks võtta, kui näeksite midagi, mida teil vaja on? 🙂

tumblr_mihqoixvp81s5it2uo1_500

image

Mm jõulud

Käisin siin vahepeal sõbranjega Paaris Veinis istumas ja seal olid veinipudeli sisse jõulutuled susatud. Minu arvates nii lahe mõte, et tegin kodus samasuguse! Tulekesed sai Prismast, maksid mingi 1.39 umbes.

vein

image

Lilled ja mesilased

Käisin siin vahepeal Carmeniga ujumas, vahetasime riietusruumis riideid ja teiste seas oli kõrvalpingi peal täiesti normaalse inimese väljanägemisega ema kahe lapsega. Väike titt süles ja umbes 4aastane tüdrukutirts üritab end ise riidesse panna, ema juhendamas.
Järsku kuulen umbes sellist teksti selle ema suust: “Mis sul seal tissi peal on? Piim või?”
Tüdruk: “Ma ei tea…”
Ema: “Kui sul tissi peal piim on, siis sa saad tita.”
Patsutab tütart kõhule: “On sul seal tita või? Oi siis su kõht läheb niiii suureks! Ja tissist hakkab piima voolama, he-he-hee!”

See oli lihtsalt nii haige, et terve ruum inimesi vaatas lihtsalt üksteisele silmad punnis otsa. Ma olen ikka omajagu lolle jutte elus pealt kuulnud, aga seda on raske ületada 😀

86804-black-lady-speechless-confused-wj0F

image

Ära ole tropp

Ma olen praegu niiiiiiii vihane! Ma peaksin õigupoolest tööd tegema, aga selle asemel veedan aega Facebookis inimestele selgitades, et nad on NÕ-ME-DAD!

Hommikust saadik on väga paljud inimesed pannud Prantsusmaa toetuseks profiilipildiks lipu. Eks see vähe tüütu ole ja ei näe sealt lipu tagant, kellega tegu on, aga ma saan aru, et see tragöödia vapustas kõiki ning need inimesed üritavad seda kuidagi näidata. Näidata, et nad tunnevad kaasa, et nad hoolivad.
Kes paneb aknalauale küünla (mina näiteks), kes paneb lipu profiilipildiks, kes viib saatkonna ette lilli – igaüks väljendab oma kaastunnet omamoodi.
Mina ei pannud endale lippu. Sel lihtsal põhjusel, et mul pole kombeks kasutada hashtage ja oma profiilil kuigi tihti uuendusi teha.

Ja siis tulevad mingid idioodid, keda ma pidasin muidu tarkadeks inimesteks ja kirjutavad Facebooki staatuseid stiilis “palvetamisest on vähem kasu kui peeretamisest” ja leiavad, et lipp on pandud selleks, et olla “lahe”.
Või tulevad sellise jutuga, et miks prantslastele kaasa tuntakse ja teistele ei tunta, pole aus!!
Minu arvates on see sama hea kui minna leinava ema juurde ja öelda: “Sitt lugu küll, et su laps ära suri, aga noh Aafrikas sureb iga päev lapsi nälga. Arvad, et su laps on tähtsam kui Aafrika lapsed??”

Minu arvates on loomulik, et inimesed tunnevad rohkem kaasa neile, kes on nende lähedased, kes on nende ümber, nendega samas kogukonnas. Kas ma olen halb inimene, kui ma hooliks tuhandeid kordi rohkem sellest, kui minu enda laps sureks ja palju-palju-palju vähem sellest, kui sureks mõni võõras laps? Samamoodi ma hoolin kordades rohkem sellest, mis toimub Euroopa Liidus, kui sellest, mis toimub näiteks Liibüas.

Minu arvates on nii KOHATU ja LUGUPIDAMATU leinapäeval sellist lolli iba rääkida. Inimesed kaotasid selles tragöödias oma lähedased. See polnud rünnak ainult Prantsusmaa, vaid terve Euroopa Liidu vastu. See oli rünnak meie vastu. Iga inimene võiks leida endas selle väikse kübeme taktitunnet, et ÜKS PÄEV lihtsalt vait olla.

1392

image

Hullaris juba palat ootab

Arusaadav, et inimesed panevad kokku kellegi blogi järgi mingi pildi. Sa ei saa ju üles kirjutada iga jumala momenti oma elust. Minust on siin vist jäänud selline mulje, et ma olen mingi peast soe eit, kelle ainus siht elus on kaalu kaotada 😀

Kõige enam mind häirivad need, kes kukuvad jaurama: “Oi, sul on psüühiline probleem! MINA küll söön ja joon palju ma tahan!”

medal

Teeme nüüd ühe asja selgeks, eks. Kindlasti ei ole mu eesmärk end poolsurnuks näljutada. Mu eesmärk on toituda mitmekülgselt, tervislikult, tegeleda spordiga. Ma ei saa aru, kuidas saab keegi öelda, et ma olen peast haige, et ma seda teha tahan, sest ma olen ju normaalkaalus. Ma olen normaalkaalus ja ma kavatsen normaalkaalu ka jääda.
Ma ei ole mingi 2 meetrit pikk inimene, kes tahab 50 kg kaaluda. 50 kg on minu normaalkaal. 54, mis ma praegu olen, on samuti minu normaalkaal.

Ja kui ma ütlen, et on ilge piin toitumiskava järgida ja trennis käia, siis nats tõesti on. Samuti on piin tööd teha ja õppida. Palju parema meelega vedeleks diivanil ja vaataks filmi kui vehiks füüsika ettekannet teha. Samuti eelistan pigem tund aega restoranis endale head ja paremat sisse vehkida, kui et tund aega ujuda.
Ma olen normaalkaalus, ent ma ei ole heas vormis. Minu eesmärk on olla heas vormis.

Kuidas teie kaalulangetusteekond läks? Kas ainult mulle tulevad mingid tropid ütlema, et ma peaks ravile minema, sest tahan heas vormis olla? 😀

image

Täna on parim päev ever

Ma vist nii heas tujus kuigi tihti hommikuti vannitoas ei käi 😀
Aga jehuuuuuuuu.
Eelmisel kolmapäeval ma hakkasin suure piinaga Orgu toitumiskava tegema ja vedasin end spordiklubisse. Algkaal oli 56,5!
Täna on mu kaaluke 54,2
Ehk ma olen nädalaga kaotanud 2,3 kg! Nats palju, aga ma ei kurda 😀

Nüüd ma olen ühe nädala liiga kiiresti liikunud, nii et soovkaaluni on jäänud ainult NELIIII nädalat! AINULT NELI! Kuu aega!

Kavast ma olen üldiselt päris hästi kinni pidanud, ainult pühapäeval käisin isadepäeva puhul Meat&Wine’is parti söömas ja jõin klaasikese veini. Aga üldiselt olen end aheldanud radika külge, et mitte kuskile välja minna. Parem ongi tegelt, saan rohkem asju tehtud… (not really)

net:

image

Kuradi Maxima

Ma iga kord vannun, et ma never sinna poodi enam ei lähe, aga aegajalt ikka on asja. Täna näiteks läksin, sest mõtlesin, et äkki seal on hea hinnaga viina. Tahtsin jõuludeks jõhvikaviina ja ebaküdoonialikööri teha.
Viskasin möödaminnes veel mõned vajalikud asjad ostukorvi, kui vaatan, et ohoh – täisteramakaronid 65 senti, normaalne!

Kuna ma aga olen juba Maximas miljon korda üle saanud hindadega, kontrollin ma nüüd peaaegu alati triipkoodi, et kas on ikka õige asi. Mu viimased kogemused, pärast mida ma enam sinna poodi pikalt jalga ei tõstnud, oli kui ma ostsin rätikud ja päikesekuivatatud tomatid. Rätikutel olid kriiskavad allhindlussildid. Õiget värvi ka, pistsin korvi. Kassas selgus, et need on tegelt poole kallimad. Päikesekuivatatud tomatid olid pikal riiulil reas, all allahindlussilt. Kassas täishind. Läksin pahaselt uurima, et mida kuradit ja selgus, et hoopis TEISED tomatid olid alla hinnatud. Aga need teised olid riiul kõrgemal.
Ükski inimene ei viitsi terve suure ostukorvi jagu triipkoode kontrollida, nii et üheksal juhul kümnest saab seal millegagi üle.

Nüüd vaatasin kahtlustavalt triipkoodi. Ja mida ma näen… mitte kummadki makaronid, mis alla on hinnatud, ei ole need täisteramakaronid pildil. Täisteramakaronide hinnasilti ei ole mitte kuskil. 🙂
Poliitiliselt on kõik korrektne, eks. Korvis on tõesti kahed allahinnatud makaronid. Aga inimene vaatab, et oo allahinnatud makaronid ja viskab lihtsalt üle kontrollimata korvi. Ja saab üle.

makaronid

image

Mina, paks ja kole

Siin viimasel ajal räägitakse palju, et kas kaalulangus teeb inimese õnnelikumaks. Mina olen alati küll suht kindel olnud, et kui ma mingi müstilise kaalu saavutan, mida ma oma elus siiani veel saavutanud ei ole, saabub rahu maa peale, sõjad saavad läbi ja lapsed Aafrikas ei nälgi enam. Asja kummaline külg on see, et ma täpselt ei tea, mis kaal see on, sest terve oma elu ma olen arvanud, et ma olen ikka päris pontsakas.

Siin ma olen 18 ja mõistagi ma olin enda arvates paks. Aga kuna siin pole näha ja mul vanu pilte väga ei ole, siis mu teine probleem olid mu juuksed. Tol perioodil ma niiiiiiii tahtsin ilusaid pikki juukseid ja ulgusin kogu aeg, et mu juuksed on nii lühikesed, kuivad, pusades, katkised, koledad. Kui ma praegu seda pilti vaatan, ma oleks vist võimeline mõrvama selliste juuste eest nagu mul olid. Aga muidugi ma ei olnud üldse rahul 😀

paks4

Liigume edasi. Aasta 2012. Kuuke puhkust Lõuna-Prantsusmaal. Oh jumal taevas tule appi kuidas ma kassisin, et ma oma ilusal puhkusel nii paks pean olema ega alla ei viitsinud võtta. Vaatasin rannas ilusaid noori ja mõtlesin, milline jube vaal ma olen.
Asjale pani tipu see, et mu tollane peigmees ütles mulle tüli käigus, et ma meeldiks talle võibolla rohkem kui ma vähem küpsiseid sööksin 😀
Praegu ma vaatan, et mul mingi kondid turritavad välja, mis ma tahtsin mingi kõndiv skelett olla või? 😀

paks6

Ma vaatan praegu seda lõuajoont ja kaalun lõualotioperatsiooni 😀

paks2

Minu vallaliseelu, kus ma olin nii kurb, et sõin burgereid ja siis kassisin nii väga, et ma olen nii paks, et keegi mind iial ei taha ja summutasin selle tunde veel ühe burgeriga ja igaks juhuks uputasin veel pudeli veiniga 😀 Praegu vaatan, et peris kobe tükk.

paks3

Seda pilti ma vapsee ei tahtnud üles panna, sest kuigi see on lahe pilt, siis sellist kõhupekki pole mu silmad varem näinud. Veel ei oska mingit seisukohta võtta, aga õnneks ma kaalun praegu juba veits vähem kui sellel pildil 😀

paks7

Vot tak. Nii et minu arvates oleneb see, kuidas sa end näed sellest, kuidas sa end tunned, mitte sellest, milline su peegelpilt paistab. Kui sa ikka arvad, et sa oled paks, siis sa võid kümme kilo ka kaaluda ja ikka mitte rahul olla.

image

Jõuluaeg hiilib ligiiii

Sügise vastu pole mul midagi, ainult et see võiks oktoobriga piirduda. Novembris pressivad juba poelettidele jõulukaunistused ja kui ma juba jõulukaunistusi näen, võib minupoolest jõuluhooaeg juba alata. Mis me siin ikka kummi venitame?

Käisin siin vahepeal taldrikuid kaemas Stockmannis ja kuigi ma tahtsin osta sädelevat põtra ja tulukesi, siis piirdusin tagasihoidlikult ainult küünlaalusega. Sorri, ma ei oska üldseeeeeee pilti teha ja keegi on mu fotoka röövinud, sest ma pole seda juba mingi pool aastat näinud, aga see näeb päriselus palju armsam välja.

küünal

Aga plaanid on mul suured! Ma ei tea, mis mul kunagi arus oli, sest eelmine aasta ma avastasin, et mul on mingi suur kastitäis erivärvilisi kuuseehteid – punaseid, rohelisi, siniseid, kuldseid, hõbedasi, KÕIKE! Ma ei tea, kas ma olin eelnevad aastad kogemata venelane olnud, aga ma andsin need kõik ära ja ostsin asemele hõbedased ja valged.

Pean siin plaani need H&M-i padjad koju vedada, aga mitte ei viitsi praegu Ülemistesse jalutada. Võibolla homme! 😀

index

Ma olen kogu aeg arvanud, et need kuusealused on ühed koledad asjad. Mul on selline eriti jube rohelise ja punasega. See jubedus korvi peita oleks palju ilusam. 🙂

index

 

image